KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14.05.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-12-657 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV Kohtuasi Viru Vangla materjalid O.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks O.Z sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt mustlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 30.12.2010 ja lõpp 28.02.2013 Jätta O.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt O.Z-ile kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti (s.h. toimikuga tutvumine 16 eurot, esinemine kohtuistungil 16 eurot, käibemaks 6,40 eurot). Välja mõista O.Z-ilt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 15.03.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav O.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.Z on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 23.01.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9 ja §215 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 2 kuud alates 30.12.
- Viru Vangla iseloomustu sest nähtub, et kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas viibib esimest korda. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 23 korda, millest 15 korda Alkoholiseaduse rikkumise eest. Kuriteod on toime pandud grupiviisiliselt, ettekavatsetult ja alkoholijoobes. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Kinnipeetav lõpetas vangistuse ajal põhikooli, temaga on kahel korral toimunud psühholoogi vestlused, ta on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening. Kinnipeetaval on lähedastest ema, 2 venda ja õde. Kinnipeetava õde ja vend on kriminaalkorras karistatud, vennal esineb lisaks veel alkoholi liigtarvitamist. Kinnipeetaval on ka elukaaslane ja ühine tütar. Kinnipeetav suhtleb lähedastega telefoni ja kirja teel, suhted on head. Kinnipeetav tarvitas enne vangistust alkoholi palju ja alates 14-st eluaastast. Kinnipeetav tunnistab oma probleemi seoses alkoholi liigtarvitamisega, läbis vanglas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kinnitab, et sellest oli kasu. Kinnipeetav on vestlusel ja suhtlemisel avatud ja positiivne, kahetseb oma tegu. Vabaduses võivad kinnipeetava käitumist mõjutada järgmised asjaolud: perekonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid; kinnipeetaval on puudulik haridus; kinnipeetaval puudub vabanedes alaline töökoht ja sissetulek; kinnipeetava varasem sõpruskond on kriminaalse taustaga; kinnipeetava varasem alkoholi tarvitamine ja mõjutatavus. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo risk olemas. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna tegemist on viimase võimalusega ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava perekond elab üürikorteris, perekonda kuuluvad kinnipeetava ema, kasuisa, vend, õde ja poolvend. Kinnipeetava elukaaslane koos tütrega elavad eraldi. Kinnipeetava ema seletuste kohaselt olid kinnipeetava suhted enne vangistust lähedastega head, lähedased on nõus teda peale vabanemist toetama. Kinnipeetava töölesaamise võimalused vabanemise korral on üsna komplitseeritud, kuna tal on vaid põhiharidus, erialane haridus ja kogemused puuduvad. Kinnipeetava soov jätkata õpinguid gümnaasiumis on küsitava teostatusega, kuna vabaduses ei täitnud kinnipeetav koolikohustust, ema tema üle kontrolli ei omanud. Kinnipeetav ei ole varasemalt alaliselt töötanud, on teinud juhutöid, kuid arvestatav töökogemus puudub. Kinnipeetav näitas välja kohusetundetut suhtumist töösse ÜKT kohustust täitmata jättes. Kinnipeetaval puudub tööharjumus ja enne vangistust puudus tal motivatsioon leida alaline töö. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub hulgaliselt kuritegeliku käitumisviisiga ja kriminaalkorras karistatud isikuid. Ka toimepandud kuritegudes on näha grupi mõju. Kinnipeetava lapse ema on samuti arvel olnud Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnas. Enne vangistust tarvitas O.Z ohtralt alkoholi ja oli ema ülalpeetav. Ema, õde ja vend on nõus kinnipeetavat toetama ka peale vabanemist. Ema sissetulekud koosnevad erinevatest toetustest, alalist tööd ei ole ka temal. Kinnipeetava väljavaated tööd leida on vähesed. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma lapse ema juurde üürikorterisse. Kinnipeetaval on 2 hulganisti tasumata rahalisi nõudeid, mille tasumisega ei ole ta suuteline toime tulema ilma sissetulekut omamata. Samuti ei saa ta sissetuleku puudumise tõttu osaleda oma tütre ülalpidamises. Peamiseks kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutavaks teguriks on tema varasem käitumine, elustiil ja suhtlusringkond. Väga oluline on hoiduda oma vanadest tuttavatest ja sõpradest. Kontrolli all tuleb hoida alkoholi tarvitamine. Tutvudes varasemate kriminaalhoolduse toimikutega on ilmnenud, et kinnipeetaval on raskusi kokkulepete ja kohustuste täitmisega. Kinnipeetav ei tulnud toime kriminaalhoolduse ja üldkasuliku töö nõuetega, ta ei järginud kontrollnõudeid, ei ilmunud määratud aegadel registreerimisele, rikkus koostatud üldkasuliku töö ajakava. Üldkasuliku töö tegemisse suhtus kinnipeetav üleolevalt. Kinnipeetavale on igas mõttes vajalik stabiilsus, et oleks võimalik hoida ja tagada töö, omandada töökogemusi, tööharjumust ning alustada iseseisva toimetulemisega. Kinnipeetav on siiani näidanud üles talle mõistetud karistustega, et tema suhtumine on olnud ükskõikne nii teda ümbritsevasse ühiskonda, lähedastesse kui ka mõistetud karistustesse. Maakohtu istung Kinnipeetav O.Z taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et tahab tööle minna ja seletas, et laps ei ole tema nimele registreeritud. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev toetas maakohtu istungil taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, väärteokorras 23 korda. Enamus kuritegudest on varavastased kuriteod, enamus väärtegudest on seotud Alkoholiseaduse rikkumisega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavale määratud 4 distsiplinaarkaristust, millest 2 on kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. 3 Ülaltoodust nähtub, et antud kinnipeetava puhul ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses olles. Maakohtul puudub veendumus, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise korral suudab kinnipeetav läbida katseaja nõuetekohaselt ja täita kõiki kehtestatud käitumiskontrolli nõudeid ning lisakohustusi. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval oli ka varasemalt raskusi kriminaalhoolduse nõuete täitmisega. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma elukaaslase juurde üürikorterisse. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et elukaaslane on samuti kriminaalkorras karistatud ja olnud arvel kriminaalhooldusosakonnas. Resotsialiseerumise eesmärkidel ei ole tingimisi enne tähtaega vabanemisel mõistlik asuda elama elamispinnale, kus elab ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub tööharjumus, motivatsioon leida tööd ja töökogemus. Oma soovimatust teha tööd on kinnipeetav juba näidanud üldkasuliku töö tunde mitte sooritades. Kinnipeetav ei osanud maakohtu istungil seletada, missugustest vahenditest kavatseb ta vabanemise korral elama hakata. Kuigi kinnipeetava ema on nõustunud poega üleval pidama, ei ole see väga tõsiseltvõetav, kuna ka emal puudub alaline töö ja ta elatub sotsiaaltoetustest. Arvestades eeltoodut ja seda, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on maakohtul alust arvata, et materiaalsete raskuste tekkimisel paneb kinnipeetav toime uue kuriteo. Ülaltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks ja põhjendatuks kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk on antud kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ja sooritas distsiplinaarrikkumisi vangistuse ajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul ei ole karistuse eesmärgid veel täidetud. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4 5