Obsah (5)

§ 120§ 74§ 69§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2020, Võru Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungisekretär Marve Alaver Kriminaalasja number 1-19-8284 Krimin

§ 120

lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 8 kuud.

§ 74

lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud vangistust võrra ja mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 neljanda lause ja § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 417 tunni üldkasuliku tööga ja

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel 1 kohustati Z.J-i üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75lg 1 p -des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

1. Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a määrusega pöörati Z.J-ile Tartu Maakohtu
4. novembri
5. a otsusega mõistetud karistus täitmisele ja saadeti ta vanglasse karistust kandma 1 aastaks 1 kuuks ja 27 päevaks. Karistuse kandmise aeg algas
6. märtsil 2020 ja see lõpeb
7. mail
10. oktoobril 2020 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid Z.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ei toeta Z.J-i ennetähtaegset vabastamist.
11. Kinnipeetavale Tartu Vanglast antud iseloomustuse järgi seisneb tema ohtlikkus erineva raskusastmega vägivallakuritegudes, millega tekitab nii kergemaid kui ka raskeimad kehavigastusi, ja röövimises. Oht on tõenäoline, kui ta tarvitab alkoholi, on rahalistes raskustes ja satub konfliktiolukorda. Ohtu suurendab impulsiivne ja vastutustundetu käitumine ja puudulik probleemilahendusoskus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 38% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65%. Kinnipeetav ei ilmunud
12. mail 2020 Sotsiaalsete oskuste arendamise treeningu programmi ja programmi läbiviija katkestas kinnipeetava programmis osalemise. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
13. Kinnipeetava risk ja ohtlikkus seisneb eluasemes, töös ja majanduslikus toimetulekus, suhetes ja elustiilis, alkoholis, mõtlemises ja käitumises ja hoiakutes. Z.J saab vabanemisel elama asuda xxxxxxxxxxxxx aadressil xxxxxxxx-xxxxxxxxx, kus ta elas ka enne vangistust. Vabanemisel ametlik töökoht ja sissetulek puudub. Vahel teeb ta juhutöid ja ta saab vallast toimetulekutoetust. Z.J on töötuna arvel xxxxxx esinduses, kuid ametlikku tööd ei otsi.
14. Kinnipeetavate lähe daste hulka kuuluvad kaks õde ja üks vend, suhted nendega pole head. Z.J elab vahel õe majas xxxxxx , kus elavad ka õe lapsed ja vend. Tutvusringkonda kuuluvad kriminaalase taustaga ja alkoholi kuritarvitavad isikud. Ta on kuritegusid toime pannud grupis ja ta on kergelt alluv neg atiivsetele mõjutajatele. Riskiv ja hoolimatu elustiil väljendub kauaaegses alkoholi kuritarvitamises, korduvate samalaadsete kuritegude toimepanemises ja tuttavate kulul elamises. Kinnipeetav on tarvitanud igapäevaselt alkoholi ja ta joob üksinda või koos sõpradega, joobes olles võib muutuda vägivaldseks. Ta on korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid. Ta on kriminaalhoolduse ajal läbinud Eluviisitreeningu ajavahemikul detsember 2016 – veebruar
15. Samas pani ta viimase kuriteo t oime pärast alkoholi tarvitamist. Seega pole alust arvata, et tal tekkis programmi käigus motivatsioon vabaneda alkoholi tarvitamisest. 2
16. Kinnipeetav on agressiivse suhtlemisstiiliga. Ta ei kuula küsimusi lõpuni, ta katkestab kaasvestlejat ja püüab juttu endale meelepärasemale teemale juhtida. Tal on raske oma emotsioone kontrollida ja ta kasutab probleemide lahendamiseks vägivalda. Käitumisele avaldab mõju ka pikaajaline sõltuvusainete tarvitamine. Tal puudub kannatanute suhtes empaatia. Ta elab p äev korraga ning ta ei soovi millegi nimel pingutada. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Ta suhtub negatiivselt ametnikesse ja on nende suhtes pretensioonikas. Kriminaalhooldusel olles on ta rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. M otivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda puudub, ta ei teadvusta oma kuritegude toimepanemise põhjuseid ja tagajärgi kaaskodanikele ning ei näe vajadust muutuda.
17. Kriminaalhooldusametnik leidis, et Z.J-ile tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni s.o
18. maini
19. Tal tuleb keelata alkoholi tarvitamine ja teda tuleb kohustada osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mis aitab vähendada alkoholi tarvitamisest või vägivaldsest käitumisest tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski.
20. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
21. Z.J selgitas kohtuistungil, et ta ei soovi ennetähtaegselt. Kohtumääruse põhjendused
22. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks on karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, arvutatakse karistusaega KrMS § 414 lg 2 kohaselt vanglasse saabumise ajast.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Praeguseks ajaks on Z.J temale mõistetud 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud poole ja kantud karistusaeg on pikem kui neli kuud. Seega on

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. 12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg.

§ 76

lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks

§ 75kohasele käitumiskontrollile.

Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud informatsiooni kohaselt saab Z.J vabanemisel elama asuda sotsiaalkorterisse aadressil xxxxxxxx-xxxxxxxxx. Seega saab Z.J-i suhtes kohaldada käitumiskontrolli. 13.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue 3 kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul tähendab

§ 76

lg 4 nimetatud asjaolude arvestamise kohustus eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosuse prognoosimist. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike.

1. Uute kuritegude toimepanemist on võimalik eelkõige prognoosida isiku poolt varem toime pandud kuritegude põhjal. Z.J kannab praegu vangistust ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Varem on teda karistatud ähvardamise eest. Seega on J. Z.J-ilt oodata uusi vägivallakuritegusid, eel kõige ähvardamisi ja kehalisi väärkohtlemisi.
2. Z.J-i puhul on peamisteks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriteks alkoholi tarvitamine ja agressiivne käitumisstiil. Alkoholiprobleemi tõsidust näitab asjaolu, et ta on alkoholi tarvitanud igapäevaselt ja alkoholijoobes olles korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid. Märke sellest, et ta sooviks alkoholi tarvitamisest loobuda, ei ole.
3. Teine suur uue kuriteo toimepanemise riskitegur on agressiivne suhtlemisstiil. Z.J liigub ringi ja tülitab suvalisi inimesi ja ametiasutustes töötavaid ametnikke. Ta surub teistele inimestele oma mõtteid peale ja tahab rääkida ka siis, kui teised seda ei soovi. Agressiivset suhtlemisstiili näitavad tema viimased kuriteod
4. juunil 2019 ja tema käitumine kohtuistungil, kus arutati talle mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu
5. novembri
6. a otsusest nähtub, et Z.J ähvardas pubis teenindajat tapmisega, kui too ei andnud talle tasuta õlut. Kuna Z.J-i vöö vahel oli kaks nuga, oli teenindajal alust karta ähvarduse täideviimist. Seejärel ähvardas ta eramu hoovil viibinud inimest, tõmmates särgi üles, näidates vöö vahel olevat kahte nuga ja küsides: „Lõikan otsast ära vä?“ Seejärel läks ta majja, haaras koridoris pükste vöö vahelt kaks nuga ja astus noad käes ähvardavalt diivanil istuvate inimeste suunas.
7. Kohtuistungil, kus arutati karistuse täitmisele pööramist, solvas Z.J kriminaalhoo ldusametnikku. Kuna ta jätkas solvamisega ka pärast hoiatust, määras kohus talle korraldustele mitteallumise eest 10 päeva aresti. Z.J pole muutnud oma käitumist ka vangistuse kandmise ajal. Vangla arvamusest nähtub, et ta ei kuula küsimusi lõpuni, katkestab kaasvestlejat ja püüab juttu endale meelepärasemale teemale juhtida. Kohtuistungil jätkas ta ebasobivat käitumist. T ema suhtlemisstiil jätkuvalt agressiivne.
8. Z.J pole vangistuse ajal osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Talle pakuti võimalust osaleda sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening, kuid programmi tundi ta ei ilmunud ja programmi läbiviija katkestas seetõttu tema programmis osalemise. Ilmselgelt ei soovi Z.J muuta oma agressiivset käitumist ja leida võimalusi rahumeelseks ja viisakaks 4 käitumiseks ja oma emotsioonidega toimetulemiseks konfliktisituatsioonis. Z.J pole vangistuse ajal muutnud oma väärtushinnanguid. Vangla arvamusest nähtub, et ta suhtub ametnikesse negatiivselt ja on nende suhtes pretensioonikas.
9. Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine näitab, et Z.J suudab vangla range järelevalve tingimustes käituda õiguskuulekalt. See aga ei tähenda vähimalgi määral, et ta käituks õiguskuulekalt ka vabaduses.
10. Z.J-i ükskõikse suhtumise tõttu kriminaalhoolduse teostamisse ja üldkasuliku töö tegemisse tuli talle mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Tartu Maakohtu
11. jaanuari
12. a määrusest nähtub, et Z.J ilmus esimesel päeval üldkasulikku tööd tegema alkoholijoobes ning järgnevatel päevadel ei tulnud üldse kohale. Ta on kriminaalhoolduse läbiviimiseks sobimatu.
13. Seega tuleb jätta Z.J vabastamata talle Tartu Maakohtu
14. novembri
15. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu
16. jaanuari
17. a määrusega täitmisele pööratud karistusest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) 5