lg 5 alusel allutada T.A katseajaks
§ -s 75 sätestatud käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on T.A kohustatud täitma
§-s 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust: 1) elama kohtu poolt määratud alalises xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elukohas – xxxxxxx- 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allu ma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saa ma kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saa ma kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saa ma kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvita ma alkoholi. T.A katseaja algust ja käitumiskontrolli kohaldamist arvata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. T.A vabastada vangistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista T.A-lt menetluskuluna riigi õigusabi tasu 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti riigituludesse. Menetluskulu tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99920700037587 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-20-5948). Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulu tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Määrus kätte toimetada süüdimõistetule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 14.09.2020 otsusega tunnistati T.A süüdi
lg 2 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud.
– 26.07.2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja T.A-le mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud 27 päeva vangistust.
lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.11. 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja T.A-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust.
lg 1 p 1 alusel kohaldati T.A suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 7 kuuks. Kohtuotsus jõustus 30.09.
lg -le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud : 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetu T.A on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast , kuid mitte vähem kui neli kuud . Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et T.A tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 3
lg 5 teise lause kohaselt kuulub süüdimõistetu vangistusest vabastamise korral allutamisele käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Süüdimõistetu võimalike riskide maandamiseks on otstarbekas talle määrata lisakohustus, nagu vangla iseloomustuses on ettepanek tehtud. Kuna kohtu hinnangul alkoholi tarvitamine võib 4
lg 5 esimese lause kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Eelduslikult jõustub käesolev määrus edasi kaebamata ja süüdimõistetu vabaneb varem kui 6 kuud enne karistusaja lõppemist. Seega võib katseaja määrata kandmata karistusaja lõpuni, s.o kuni 9.12.2021. Tulenevalt KrMS § 180 lg -st 1 mõistab kohus süüdimõistetult menetluskuluna välja riigi õigusabi tasu 64,80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.