lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav S.V , isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Vabariigi kodanik; keskharidusega; emakeel eesti keel; xxxxxxxxx Karistatus Karistusregistri andmetel varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Tartu Maakohtu 14. novembri 2019. a otsusega
lg 1 järgi vangistusega 5 kuud;
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ja mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 27 päeva vangistust;
lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga;
MS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. S.V süüdi tunnistada
2.
– 26. juuli 2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõista S.V kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 27 päeva vangistust. 3.
lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu
lg 1 p 1 alusel kohaldada S.V suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 7 (seitsmeks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Manteeametile. 6.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
Seega pani S.V toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav S.V ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkulepe järgnevas. S.V-le mõistetavaks karistuseks
lg 2 järgi on 9 kuud vangistust.
– 26. juuli 2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõista S.V kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 27 päeva vangistust.
novembri 2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja mõista S.V liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks S.V vanglasse saabumise aeg.
lg 1 p 1 alusel võtta S.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. S.V kuulub
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu kohtueelses menetluses 70,80 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada S.V-l menetluskulud kokku summas 946,80 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann 3 kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.