MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 13.05.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1319 Haldusasi Y.W ja J.Z-i kaebus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 21

) § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõigus on isikul olemas siis, kui tema õigused vajavad kaitset (

§ 44lg 1).

Tallinna linn on oma 11.05.2026 seisukohas sisuliselt kinnitanud, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 21.04.2026 ettekirjutusena nr 4.-13/2801-1 vormistatud dokument ei ole lõplik ettekirjutus, mille täitmist kaebajatelt eeldatakse. Kuna hetkel ei ole olemas kehtivat 2

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebuse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 21.04.2026 ettekirjutuse nr 4.-13/2801-1 tühistamiseks. 11.

§ 121

lg 2 p 2¹ kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajate mittevaralise kahju hüvitamise nõue tugineb suures osas lapse heaolu spetsialisti tegevusele seonduvalt ettekirjutuse tegemisega. Kaebuse põhjendused survestamise, ebamõistlike tähtaegade ja kaebajate põhjendamatu sildistamise kohta, tuginevad ekslikule eeldusele, et neile on tehtud kehtiv ettekirjutus, mida nad täitma peavad. Vastustaja on kehtiva ettekirjutuse olemasolu oma 11.05.2026 menetlusdokumendis välistanud. Kuna kaebajad seostavad väidetavat mittevaralist kahju asjaoluga, mida praeguse seisuga tegelikult ei esine, on kaebajate õiguste võimalik riive väheintensiivne ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine vastustajalt on ebatõenäoline. Kaebuses ei ole välja toodud ettekirjutuse tegemise raamest väljuvaid lapse heaolu spetsialisti tegevusi, mille puhul võiks eeldada, et need riivasid intensiivselt kaebajate õigusi ja võisid tekitada rahaliselt hüvitatavat mittevaralist kahju. 12. Seega tagastab kohus

§ 121

lg 2 p 2¹ alusel kaebuse Tallinna linnalt mittevaralise kahju hüvitise 3000 euro väljamõistmiseks.

1. Kui Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet peaks kaebajatele saatma ametniku poolt allkirjastatud ettekirjutuse, mida tõepoolest peab kindla tähtaja jooksul täitma, saavad kaebajad pöörduda uue kaebusega kohtusse ja nõuda selle tühistamist.
2. Kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

Kaebajate taotlused 15. Kaebaja Y.W on esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse. Kaebaja on taotluse ankeedis märkinud taotletavaks riigi õigusabi liigiks isiku esindamise tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning isiku esindamise haldusmenetluses. Kuna kaebaja on pöördunud kaebusega halduskohtusse, tõlgendab kohus taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna kohus tagastab kaebuse, on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja saab kaebuse tagastamist küll määruskaebusega vaidlustada, kuid määruskaebusmenetluse läbimine ei ole kohtu hinnangul midagi sellist, milleks oleks tingimata vaja advokaadist esindaja abi. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kuna kaebaja esitas kohtule ise kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kõrvaldas tähtaegselt 04.05.2026 määruses välja toodud puudused, saab kaebaja soovi korral esitada ka määruskaebuse käesoleva määruse peale. Seega jätab kohus Y.W riigi õigusabi taotluse rahuldamata. 3

§ 249

lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei ole menetlust, mille kestel kaebajad võiksid esialgset õiguskaitset vajada. Lisaks ei ole võimalik ettekirjutuse täitmist peatada, kui ettekirjutust ei ole tehtud. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 17. Kaebajad on palunud kaasata menetlusse asjast huvitatud isikuna oma lapse. Sisuliselt on tegemist taotlusega kaasata P.R kolmanda isikuna menetlusse. Halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle (

§ 20lg 1).

Kuna kohus tagastab kaebuse, ei ole menetlust, kuhu saaks kellegi kaasamist otsustada. Seega jätab kohus taotluse P.R kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks läbi vaatamata. 18. Y.W on tasunud kaebuselt 180 eurot riigilõivu ja esialgse õiguskaitse taotluselt 40 eurot riigilõivu. Tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel (

§ 104lg 5 p 2).

Kuigi kaebus on tagastatud

§ 121

lg 2 alusel, võtab kohus arvesse, et kaebajad lähtusid ekslikult arusaamast, et neile on tehtud kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ettekirjutus, mille vaidlustamiseks ei ole mingeid takistusi. Seega peab kohus praegustel asjaoludel põhjendatuks tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 180 eurot tasujale. Kuna kohus on teinud esialgse õiguskaitse taotluse osas sisulise lahendi (s.o jätnud selle rahuldamata), ei saa kohus tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu. 19. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega, välja arvatud vastustaja volitatud esindaja nime (

§ 175lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 4