KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 12. mail 2026. a, Tallinnas Kohtukoosseis Kriminaalasi 1-25-7213 Janika Kallin, Inna Ombler ja Markus Kärner

§ 121

lg 2 p 3 järgi (episood 13.06.2024 kella 01.20-01.30) ja teda karistati vangistusega 1 aasta; -

§ 121lg 2 p 3 (episood 13.06.2024 kella 20.0520.10) ning Kar

S § 119 lg 1 järgi ja teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 6 kuud; - -

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud; Oleg Bergetile mõisteti Kar

S §-de 64 lg 1 ja 63 lg 2 alusel liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust; Oleg Bergetile mõistetud liitkaristust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ja vähendatud 1 aasta 8 kuu pikkusest vangistusest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha 4 päeva eelvangistust; kandmisele kuuluvat karistust, 1 aasta 7 kuu 26 päeva pikkust vangistust, suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise, Harju Maakohtu

1. detsembri 2023 otsusega nr 1-236235 mõistetud karistuse ärakandmata osa - 2 päeva vangistuse võrra ning Oleg Bergetile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmist hakati arvestama
2. veebruarist 2026: Oleg Bergetilt mõisteti G.G kasuks välja 1800 eurot ja K.I kasuks välja 549 eurot; määrati, et Oleg Bergetil tuleb kanda menetluskulu 1615,76 eurot, s.o määratud kaitsja tasu 131,76 eurot, ekspertiisikulu 155 eurot ja sundraha 1329 eurot. Välja mõistetud menetluskulu võimaldati Oleb Bergetil tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3. Mõistetud karistust põhistas maakohus nii. 2.1 Oleg Bergetit on varem korduvalt varavastaste või vägivallakuritegude eest karistatud. Viimati karistati Oleg Bergetit Harju Maakohtu
4. detsembri 2023 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi liitkaristusega 10 kuud vangistust, mis jäeti täielikult täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 4 kuud. Harju Maakohtu
5. oktoobri 2024 määrusega pöörati karistus kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise tõttu täitmisele. Oleg Berget vabanes ennetähtaegselt vanglast
6. märtsil 2025, kuid
7. novembril
8. a pöörati tema ärakandmata jäänud karistuse osa (3 kuud ja 9 päeva vangistust) uuesti alates
9. novembrist 2025 täitmisele. Oleg Bergeti puhul on riskiteguriks sõltuvus mõnuainetest. Süüdistatava senisest käitumisest ei nähtu, et ta oleks motiveeritud oma sõltuvusprobleemiga tegelema. 2.2 Oleg Bergetit tuleb karistada vangistusega, sest ta pole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Kergemaliigilisem karistus on välistatud ka süü suuruse ja teo toimepanemise asjaolude tõttu (spontaanne põhjuseta ründamine, valu tekitamine, varguse katse kavatsetult). 2.3 Oleg Bergeti süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et ta pani lühikese ajavahemiku jooksul toime mitu tegu. Seejuures peeti ta pärast esimest, 13.06.2024 kella 01.20-01.30 toime pandud vägivallakuritegu kinni ja vabastati, kuid süüdistatav jätkas alkoholi tarvitamist ja pani 13.06.2024 õhtul toime uue kuriteo, mis hõlmas ka kannatanule ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamist. Mõlemal korral oli konflikti alustajaks süüdistatav. Oleg Berget põhjustas tervisekahjustusi kolmele kannatanule ning pani neljanda kannatanu suhtes toime varavastase kuriteo. Vargus jäi aga katsestaadiumisse ja varalist kahju ei tekkinud. Kõik kuriteod on toime pandud katseajal. 2.4 Oleg Bergeti karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Veel on Oleg Berget nõustunud vabatahtlikult hüvitama kahju. Karistust raskendavaid asjaolusid pole. Süü suurust silmas pidades võivad karistused jääda sanktsioonimäära keskmisest madalamale. 2.5 Oleg Bergetil tuleb talle mõistetud vangistus ära kanda. Arvestades süüdistatava minevikukäitumist ja tema sõltuvust, pole põhjust uskuda, et ta suudaks vabaduses uute kuritegude toimepanemisest hoiduda ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Ükski eelnev karistus ei ole Oleg Bergeti käitumist muutnud, ta on suhtunud ükskõikselt nii kohtuotsustesse kui ka karistustesse.
10. Resolutiivosas toodud informatsiooni kohaselt lubas maakohus otsuse motiivid kättesaadavaks teha
11. märtsil 2026 ning kinnipidamisasutuses viibivale süüdistatavale saata kohtuotsuse koopia viivitamata pärast otsuse kättesaadavaks tegemist. Maakohus tegi otsuse motiivid kättesaadavaks
12. märtsil 2026 ning saatis
13. märtsil 2026 süüdistatavale e-postiga. Apellatsioon.
14. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava Oleg Bergeti kaitsja, kes taotleb otsuse tühistamist süüdistatavale mõistetud karistuse osas ja mõistetud karistuse leevendamist. Menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda. Kaitsja argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. 4.1 Mõistetud karistus on süü suurust ja tegude asjaolusid silmas pidades liiga range. Tegu on teise astme kuritegudega ja KarS § 119 lg 1 kuritegu on ettevaatamatusest toime pandud kuritegu. 4.2 Mõistetud karistust põhjendati mh kriminaalhooldusnõuete rikkumisega eelmise karistuse ajal ning sõltuvusega. Neid tegureid karistusmäära juures KarS § 56 lg 1 sätestatut arvestades arvesse võtta ei või. 5.3 Vargus katsestaadiumisse ja varalist kahju süüdistatav oma teoga ei tekitanud. Seda kohus ei arvestanud ning 6 kuud vangistust on sel põhjusel ilmselgelt ebaproportsionaalne karistus, mis ei vasta kuriteo toimepanemise asjaoludele ja saabunud tagajärje raskusele. 5.4 Kohus ei põhjendanud, kuidas katseajal kuritegude toimepanemine mõjutas karistuse määramist etteheidetavate kuritegude toimepanemise eest. 5.5 Kohus küll viitas sellele, et karistust kergendava asjaoluna saab arvesse võtta süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust ning valmisolekut vabatahtlikult kahju hüvitada, kuid sisuliselt neid karistuse mõistmise ei arvestanud. 5.6 Kaitsja väite kohaselt määras kohus KarS § 121 lg 2 p 3 kvalifikatsiooni eest kokku 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse, s.o sanktsiooni keskmises määras, kuid ei põhjendanud, miks ei määranud karistust sanktsiooni keskmisest määrast madalamana. 5.7 Kuriteod olid toime pandud juunis-juulis
15. a. Vahetult pärast seda pöörati aga täitmisele eelmise kohtuotsuse alusel määratud karistus. Kuni käesoleva kohtuotsuse tegemiseni kandis Oleg Berget vangistust eelmise kohtuotsuse alusel. Käesolev asi tulnuks läbi vaadata, otsus teha ja liitkaristus mõista ajal, mil Oleg Berget kandis vangistust eelmise kohtuotsuse alusel alates 27.08.
16. a. Kuna seda ei tehtud, peab hetkel vabaduses viibiv Oleg Berget tulema tagasi vanglasse karistust kandma. Seega ta kandis täielikult ära eelmise pikaajalise vangistuse ja peab uuesti kandma asuma pikaajalist vangistust käesoleva otsuse alusel. Viivitus menetluses rikub süüdistatava õigust õiglasele ja tõhusale menetlusele. Kohus oleks pidanud seda arvestama. Ringkonnakohtu seisukoht.
17. Kolleegium leiab, et Oleg Bergeti kaitsja apellatsioonil pole edulootust.
18. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629). Ringkonnakohus ei näe apellatsioonis maakohtu kaalutlusotsustuse tühistamist tingivaid argumente (vt ka RKKKo 1-19-4150).
19. Süü suuruse määratlemisel tõi maakohus välja, et süüdistatav pani lühikese ajavahemiku jooksul toime eriliigilisi kuritegusid nelja erineva kannatanu suhtes. Väide, et maakohus ei arvestanud kergendavate asjaoludega, on ainetu, sest just nende tõttu pidas kohus võimalikuks reageerida sanktsiooni keskmäärast madalamate karistustega.
20. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse, et Oleg Bergeti on varem korduvalt karistatud, mh ka varavastaste- ja vägivallakuritegude eest. Sealjuures pani süüdistatav uued kuriteod toime katseajal. Eelmine karistus pöörati esmalt täitmisele katseaja tingimuste rikkumise tõttu, seejärel vabastati Oleg Berget tingimisi ennetähtaegselt, kuid siis pöörati karistus uuesti täitmisele. Maakohtu järeldus, et varasemad karistused pole eesmärki täitnud, sest isik jätkab pidevalt kuritegude toime panemist, põhineb seega faktidel. Kuivõrd nii isiku karistustundlikkus kui ka minevikukäitumise põhjal tehtud prognoos on tegurid, mida võib karistuse mõistmisel arvestada (RKKKo 1-22-227 p 12), siis oligi põhjust süüdistatavat võrreldes varasemaga mõnevõrra rangemalt kohelda.
21. Kaitsja arvutuskäik KarS § 121 (tegelikult s.h ka 119 lg 1) puhul ei ole õiguslikult asjakohane, sest kaitsja on kõnealused karistused kokku liitnud ja saanud sel viisil tulemuseks sanktsiooni keskmises määras karistuse, kuigi tegelikult on karistused jäänud mõlemal juhul KarS § 121 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast madalamasse määra.
22. Mis puudutab kaebuse väidet, et asi tulnuks läbi vaadata ja otsuseni jõuda eelmise karistuse kandmise ajal, siis tegelikult on see nii ka olnud, sest maakohtu otsuse kuulutamise ajal kandis Oleg Berget veel eelmist karistust. On paratamatu, et isikul tuleb kohtuotsuse jõustumisel vangistusse naasta, kuid liitkaristuse kandmise jätkamiseks tulnuks maakohtul Oleg Bergeti suhtes valida kuni kohtuotsuse jõustumise ja karistuse kandmisele asumiseni tõkendiks vahistamine. Selleks oleks pidanud Oleg Bergeti suhtes esinema vahistamise alus KrMS § 130 tähenduses. Maakohtu istungil kaitsja seda küsimust ei tõstatanud (vt 12.02.2026 maakohtu istungiprotokoll). Siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatav vabastati eelmise karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, kuid tema karistus pöörati uuesti täitmisele ja seda tema enda käitumise tõttu. Seega ei kandnud Oleg Berget katkematult kogu vangistust ära, vaid tal oli tegelikult võimalus karistus vabaduses viibides lõpuni kanda.
23. Eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.
24. Kaitsja taotles apellatsioonis menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuivõrd ringkonnakohus ei tee lahendit KrMS § 185 lg 1 korras, ei ole alust menetluskulusid riigi kanda jätta. KrMS § 185 lg 2 põhimõtte kohaselt jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati. Samas ei ole ringkonnakohtul käesoleval juhul isegi võimalik menetluskulude põhjendatud suurust kindlaks määrata, sest apellatsioonis ei ole välja toodud apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulude suurust. Samuti ei ole apellatsioonile lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist ega kandmist kajastavaid dokumente. Vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb sellises olukorras jätta tasutaotlus rahuldamata (vt Riigikohtu lahend asjas nr 1-19-766, p 17). Seega tuleb kaitsja menetluskulude taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/