2-17-9784/130

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. oktoober 2025 Tsiviilasja number 2-17-9784 Tsiviilasi OÜ SPES EHITAL hagi Sihtasutus Narva Linnaelamu vastu 20 256 euro ja viivise 20 256 euro saamiseks Sihtasutus Narva Linnaelamu vastuhagi OÜ SPES EHITAL vastu 18 216 euro väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 13. detsembri 2024. a otsus Kaebuse esitaja ja liik OÜ SPES EHITAL ja Sihtasutuse Narva Linnaelamu apellatsioonkaebused Apellatsioonkaebuse hind OÜ SPES EHITAL kaebus 22 207 eurot 87 senti Sihtasutus Narva Linnaelamu kaebus 18 304 eurot 13 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ SPES EHITAL (registrikood 12329716), lepinguline esindaja Liudmila Bogdanova Kostja Sihtasutus Narva Linnaelamu (registrikood 90003404), lepinguline esindaja Julia Tuštšenko Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 13. detsembri 2024. a otsus osas, milles kohus jättis Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastuhagi OÜ SPES EHITAL vastu rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastuhagi.

2.Mõista OÜ-lt SPES EHITAL Sihtasutuse Narva Linnaelamu kasuks välja 18 216 eurot.

3.Osas, milles Viru Maakohus rahuldas OÜ SPES EHITAL hagi osaliselt, mõistes Sihtasutuselt Narva Linnaelamu OÜ SPES EHITAL kasuks välja 18 304 eurot 13 senti, jätta Viru Maakohtu 13. detsembri 2024. a otsus muutmata ning tasaarvestada otsuse resolutsioonis poolte vastastikused nõuded kattuvas osas, mõistes Sihtasutuselt Narva Linnaelamu kostjalt OÜ SPES EHITAL kasuks välja 88 eurot 13 senti. Muuta seoses eelmärgituga ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

4.Sihtasutuse Narva Linnaelamu apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, OÜ SPES EHITAL apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5.Lugeda Viru Maakohtu 13. detsembri 2024. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: " 1. Rahuldada OÜ SPES EHITAL hagi osaliselt.

2.Välja mõista Sihtasutuselt Narva Linnaelamu OÜ SPES EHITAL kasuks 18 304 eurot 13 senti.

3.Jätta OÜ SPES EHITAL hagi Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastu 20 256 euro viivise nõudes rahuldamata.

4.Rahuldada Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastuhagi.

5.Välja mõista OÜ-lt SPES EHITAL Sihtasutuse Narva Linnaelamu kasuks 18 216 eurot.

6.Tasaarvestada resolutsiooni p-s 2 märgitud OÜ SPES EHITAL nõue Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastu (18 304 eurot 13 senti) resolutsiooni p-s 5 märgitud Sihtasutuse Narva Linnaelamu nõudega OÜ SPES EHITAL vastu (18 216 eurot) ning tasaarvestuse tulemusema mõista Sihtasutuselt Narva Linnaelamu OÜ SPES EHITAL kasuks välja 88 eurot 13 senti."

6.Jätta poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

2 MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. OÜ SPES EHITAL (hageja) esitas 26. juunil 2017 Viru Maakohtule hagi Sihtasutuse Narva Linnaelamu (kostja) vastu 20 256 euro väljamõistmiseks. Hageja esitas menetluse jooksul viivise nõude ja suurendas seda. Hageja 19. aprilli 2022. a menetlusdokumendi kohaselt jäi hageja viivise nõudeks 20 256 eurot.

Hageja ja kostja sõlmisid 31. oktoobril 2016 töövõtulepingu nr 11 (töövõtuleping). Hageja kohustus tegema aadressil Puškini 26 remondi. Kostja kohustus tasuma tehtud töö eest kokku 57 408 eurot. Hageja vormistas tööde üleandmise-vastuvõtu aktid järgmiselt: akt nr 1 (novembri tööd), akt nr 2 (novembri-detsembri tööd) ja aktid nr 3 ja nr 4 (detsembri tööd). Kostja tõi välja tööde puudused. Hageja kõrvaldas need. Kostja võttis vastu üleandmise-vastuvõtu aktid nr 1-4 ja maksis hagejale tööde eest 34 704 eurot. Hageja teatas 24. jaanuaril 2017 kostjale töövõtulepingu kohaselt tehtud tööde lõpetamisest. Tööde lõplik ülevaatamine toimus 25. jaanuaril 2017, mil hageja andis kostjale lõpliku üleandmise-vastuvõtu akti nr 3. Kostja keeldus selle allkirjastamisest ja tööde vastu võtmisest. Hageja saatis 28. jaanuaril 2017 kostjale uuesti üleandmise-vastuvõtu akti nr 3 ja arve töö eest 20 256 eurot. Kostja keeldus 6. veebruaril 2017 akti allkirjastamisest ja tagastas selle hagejale, kuna tööd ei olnud kostja arvates nõuetekohased. Kostja teatas puudustest hilinemisega ega kirjeldanud neid piisavalt. Kuna kostja ei võtnud töid tähtaegselt vastu, tuleb lugeda tööd kostja poolt 25. jaanuarist 2017 vastuvõetuks.

Kostja saatis hagejale tööde hindamise akti, mille kohaselt tuli tööd uuesti teha. Kostja teatas 17. veebruaril 2017, et köögis tuleks PVC seinakate asendada keraamiliste plaatidega ja põrandaplaadid tuleks samuti asendada (maht 320 m2). Kostjal ei ole alust nõuda köögis PVC seinakatte asendamist keraamiliste plaatidega, kuna PVC seinakatte paigaldamine kooskõlastati kostja esindajatega. Põrandaplaatide vahetamise nõue ei ole põhjendatud.

Hageja pidi tööd üle andma 8. jaanuaril 2017, kuid andis üle 25. jaanuaril 2017. Hageja ületas töö üleandmise tähtaega 17 päeva. Kostja saab nõuda leppetrahvi 1951 eurot 87 senti.

Vastuhagi ei oleks pidanud menetlusse võtmata, kuna see esitati hilinenult. Vastuhagi ei ole põhjendatud ja on tõendamata. Osaühing ŠEKONAR (Šekonar) vahetas kostja soovil põrandate plaadid, tegemist ei olnud puuduste kõrvaldamisega. Töövõtulepingu p 8.1.3 ei saanud lepingu osaks. Isegi, kui see sai lepingu osaks, on see tühine tüüptingimus.

2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas 17. septembril 2018 hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 18 216 eurot.

Hageja andis kostjale üle puudustega tööd. Hageja pidi paigaldama Puškini 26 ühiselamu köögiruumide seintele gaasipliitide taha keraamilised plaadid või samaväärse materjali.

Hageja paigaldas PVC materjali, mis on tuleohtlik ja mida ei saa selleks kasutada.

Tegemist ei ole kulumiskindluse poolest keraamilise plaadiga samaväärse materjaliga.

Hageja pidi demonteerima vana põrandakate, aluse ette valmistama, paigaldama põranda klinkerplaadid ja ääreliistud. Tööde üleandmisel ilmnesid järgmised puudused: plaadid paigaldati viltu; nad on mõõtmetelt ja välimuselt erinevad, vuugid on eri laiusega, vuukide täiteks kasutati erinevaid, osaliselt sobimatuid materjale, plaatidel on mustus ja segu jäägid, vuugid täideti kohati silikoonhermeetikuga. Kuna hageja ei valanud piisavalt paksu 3 tasanduskihti, ei ole põranda alus tasane. Hageja tehtud seinte viimistlustööd ei vastanud nõuetele. Kostja teavitas hagejat puudustest õigeaegselt. Hageja ei kõrvaldanud puudusi talle selleks antud tähtaja jooksul. Kuna hageja ei kõrvaldanud puudusi, tellis kostja puuduste kõrvaldamise Šekonarilt, kes puudused ka kõrvaldas. Šekonar tegi põrandaplaatide vahetamisega seotud tööd 320 m2 suurusel pinnal 18 216 euro eest. Kostja esitas hagejale hinna alandamise avalduse, milles avaldas puuduste tõttu hinda 18 216 euro võrra. Kostja võib töövõtulepingu p 8.1.3. järgi puuduste kõrvaldamiseks kantud kulud 18 216 eurot hageja tasust maha arvata. Kui kohus leiab, et kostja ei saa töövõtulepingu p 8.1.3. alusel puuduste kõrvaldamiseks kantud kulusid hageja tasust maha arvata, tasaarvestab kostja oma nõude hageja vastu puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamiseks hageja nõudega kostja vastu tasu saamiseks.

Hageja pidi kostjale tööd üle andma 8. jaanuaril 2017, kuid tegi seda 30. jaanuaril 2017, s.o hilinenult. Kostja nõudis töövõtulepingu p 10.5 alusel hagejalt selle eest leppetrahvi 0,2% lepingu hinnast iga hilinenud kalendripäeva eest, kokku 2181 eurot 51 senti.

Hageja viivisenõue on töövõtulepingu p 10.4 kohaselt aegunud. See tuleb jätta rahuldamata.

Vastuhagi järgi rikkus hageja töövõtulepingut, kuna tema poolt kostjale üle antud põrandate plaatimistööd olid puudustega. Hageja ei kõrvaldanud puudusi tähtaegselt.

Kostja lasi puudused Šekonaril kõrvaldada. Kostja nõuab hagejalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 646 lg 5 alusel nende kulude hüvitamist, mille kostja tasus Šekonarile hageja tehtud töödes puuduste kõrvaldamise eest, s.o 18 216 eurot.

MAAKOHTU LAHEND 3. Maakohus rahuldas 13. detsembri 2024. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 18 304 eurot 13 senti. Maakohus jättis hageja viivise nõude 20 256 eurot ja kostja vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis hagiga seotud menetluskuludest 55% kostja kanda ja 45% hageja enda kanda ning vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda.

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: pooled sõlmisid töövõtulepingu ühiselamus asukohaga A. Puškini tn 26, Narva remondi tegemiseks, hageja kohustus esitama nõuetekohaselt teostatud tööd kostjale vastuvõtmiseks hiljemalt 8. jaanuaril 2017, kokkulepitud tasu oli 57 408 eurot (käibemaksuga), pooled leppisid hiljem kokku, et 560 m2 asemel remonditakse 440 m2 ulatuses põrandaid, kostja võttis tööd vastu ja tasus hagejale tehtud tööde eest 34 704 eurot, tasumata on 20 256 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja töövõtulepingu alusel tasumata tasu ja sellelt arvestatud viivise. Hageja nõude alus on VÕS § 635 lg 1, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1.

Hageja esitas tasu nõude üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3 nimetaud tööde eest. Pooled leppisid kokku tööde ülevaatamises ja vastuvõtmises. Töövõtulepinguga kokkulepitud tööd olid valmis. Hageja esitas tööd kostjale vastuvõtmiseks, ülevaatus toimus 25. jaanuaril 2017.

Maakohus leidis, et kostja teatas hagejale tööde puudustest õigeaegselt, kostja ei rikkunud töövõtulepingu punkti 7.6. Hageja väitel esitas ta üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 kostjale 25. jaanuaril 2017 paberil, kuid kostja keeldus seda vastu võtmast. Kostja keeldumine oli põhjendatud, kuna akt ei olnud nõuetekohane. Selle põhjal ei saanud hinnata hageja üleantavate tööde sisu ega mahtu. Hageja väitis, et ta saatis üleandmisevastuvõtmise akti 25. jaanuaril 2017 kostjale e-kirjaga, ent ei tõendanud seda. Hageja 4 saatis 28. jaanuaril 2025 kostjale nõuetekohase akti. Kuna see oli laupäev, tuleb lugeda, et kostja sai akti kätte 30. jaanuaril 2017, s.o esmaspäeval. Kostjal tuli hagejale puudustest teatada seega hiljemalt 6. veebruaril 2017. Kostja tegigi seda. Kostja selgitas vastusena hagejale, mis puuduste kõrvaldamist ta soovib, ning kirjeldas puudusi piisavalt. Kostja loobus järgnevas kirjavahetuses siiski osade tööde osas puuduste kõrvaldamise nõudest.

Kostja jäi selle juurde, et köögis pliitide tagused seinakatted tuleks asendada ja põrandate plaatimisega seonduvad puudused tuleks kõrvaldada. Kohus lähtus asja lahendamisel neist puudustest.

Üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 punkti 8 järgi võttis kostja vastu järgmise töö: ühisköökides gaasipliitide plaadi tüüpi materjalist seinakatete paigaldamine, 2 tükki, 100 eurot. Kostja teatas selle töö osas hagejale õigeaegselt töö puudustest. Hageja peab seega tõendama, et töö vastas lepingutingimustele. Hageja pidi töövõtulepingu järgi paigaldama gaasipliitide taha keraamilised plaadid või samaväärsest materjalist seinakatted. Kostja käitumine oli hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja võttis eelnevalt oluliste märkusteta (oli vaid omanikujärelevalve märkus katte seinast lahtituleku kohta) vastu enamuse seinakatte paigaldustöödest. Kostja teatas alles viimaste seinakatete paigaldamise järgselt, et kasutatud materjal ei sobi, kuna tegemist ei ole kulumis- ja tulekindluselt keraamilise plaadiga samaväärse materjaliga. Auditis täiendavalt väljatoodud lõigatud ääre kõverus ei anna alust lugeda tasu tervikuna mitte tasumisele kuuluvaks. Hageja tasunõue üleandmisevastuvõtmise akti nr 3 p-s 8 märgitud 100 euro osas on seega sissenõutav.

Kostja kinnitas 20. septembri 2024. a vastuses, et üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3 nimetatud töödest luges kostja vastuvõetuks akti punktides 1–4 ja 6–9 loetletud tööd.

Poolte esitatu põhjal puudub vaidlus ka akti p-s 10 märgitud kulude osas tööde vastuvõtmises. Kostja ei võtnud üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel vastu siiski põranda remonditöid (plaatimistööd). Hageja ei tõendanud, et tema poolt üleandmisevastuvõtmise akti nr 3 alusel üleandmiseks esitatud plaatimistööd vastasid kokkulepitud kvaliteedile. Samas põrandate remonttööde puudused ei olnud sellised, mis ei võimaldanud remonditud põrandaid eesmärgipäraselt kasutada. Kostjal ei olnud põrandate remonttööde kõrgendatud kvaliteedinõudele vastamise suhtes erilist ega äratuntavat huvi, mis välistanuks sellele tingimusele mittevastava tööde vastuvõtmise. Üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3 nimetatud põrandate plaatimistööd tuleb seega lugeda kostja poolt vastuvõetuks.

Hageja tasunõue üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel on seega tervikuna sissenõutav.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu 20 256 eurot, sh käibemaks.

Hageja viivisenõue 20 256 eurot on töövõtulepingu p 10.4 järgi aegunud. Hageja oleks pidanud esitama viivisenõude 90 päeva jooksul alates 6. veebruarist 2017. Poolte vahel sõlmitud viivisenõude aegumistähtaja lühendamise kokkulepe ei ole tühine tüüptingimus.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 145 lg 2 ei välista kokkuleppe kohaldamist.

Kostja ei rikkunud akti nr 3 vastuvõtmisel ja selle 30. jaanuaril 2017 esitatuks lugemisel oma kohustusi. Viivise nõue jääb seega rahuldamata.

Hageja sissenõutavaks muutunud tasunõudest 20 256 eurot (käibemaksuga) tuleb maha arvata kostja leppetrahvinõue hageja vastu 1951 euro 87 sendi ulatuses. Hageja esitas tööd kostjale üleandmiseks 25. jaanuaril 2017, s.o hilinenult. Kostjal on töövõtulepingu p 10.5 alusel õigus nõuda hagejalt tööde tegemise või üleandmise tähtaegade ületamise eest leppetrahvi kokkulepitud määras, s.o 0,2% lepingu hinnast iga hilinenud kalendripäeva eest. Kostja võib nõuda hagejalt leppetrahvi seega 9. jaanuarist 2017 kuni 25. jaanuarini 2017, kokku 1951 eurot 87 senti. Järelikult on hageja õigus nõuda kostjalt tasu 18 304 eurot 13 senti.

5 Kostja väited töövõtulepingu hinna alandamise kohta ei ole põhjendatud ega tõendatud.

Hageja tasunõuet ei ole hinna alandamise tõttu põhjendatud seega vähendada.

Kostja palus vastuhagis mõista hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise 18 216 eurot.

Kostja nõude alus on VÕS § 646 lg 5 ja töövõtulepingu p 8.1.3. Töövõtulepingu p 8.1.3. on töövõtulepingu osaks olev tüüptingimus, ent see ei ole tühine. VÕS § 646 lg 5 järgse nõude eelduseks on, et kostjal on hageja vastu VÕS § 646 lg 1 alusel täitmisnõue, s.o õigus nõuda hagejalt kas töö parandamist või uue töö tegemist. Tellija õigus nõuda täitmist on välistatud, kui see põhjustaks töövõtjale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi.

Kohus tuvastas, et hageja poolt üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel üleantud plaatimistööd 2., 3., 5. korruse koridoris, 1., 2. köögis, valveruumis ja trepimademetel ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Kostja andis hagejale tähtaja tööde, sh plaatimistööde puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei kõrvaldanud puudusi tähtaegselt. Kostja tellis plaatimistööde ümbertegemise Šekonarilt.

Šekonar tegi põrandate plaatimistööd algusest peale uuesti. Hageja tehtud plaatimistööde puudused ei ohusta tehtud töö säilimist ega too kaasa plaaditud põrandate kasutuskõlbmatuks muutumist. Tegemist on vähemalt osaliselt n-ö visuaalsete puudustega: plaadid on paigaldatud kõveralt, kasutatud on mõõtudelt ja välimuselt erinevaid plaate, vuugilaiused ei ole ühtlased, plaatide pind oli seguga rikutud. Need puudused ei pruugi töö kasutatavust mõjutada. Taolises olukorras oleks seega muude õiguskaitsevahendite (nt tasu vähendamine, kahjunõude esitamine) kasutamisega kaasnevad kulud uue töö tegemise kulust (5440 eurot (lisandub käibemaks) kuni 18 216 euro (käibemaksuga)) oluliselt väiksemad. Kostjal ei olnud seega õigust nõuda hagejalt uue töö tegemist. Kuna kostjal ei ole hageja vastu VÕS § 646 lg-s 1 sätestatud nõuet, ei ole tal hageja vastu VÕS § 646 lg 5 alusel kulutuste hüvitamise nõuet.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada ja jätta nii maakohtu menetluse kui apellatsioonimenetluse menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Hageja palus kuulata tunnistajana üle E.P.. Maakohus jättis taotluse selle taotluse läbi vaatamata. Hageja ei soovi siiski tunnistajate ülekuulamist apellatsioonimenetluses.

Vastuhagi ei oleks pidanud menetlusse võtma. Seda ei esitatud tähtaegselt.

Hageja selgitas 19. aprillil 2022 viivisenõude esitamise õigust. Töövõtulepingus viivise aegumise kohta sätestatut saab kohaldada, kui kostja oleks tööd vastu võtnud, kuid ei oleks nende eest ikkagi tasunud. Töövõtulepingus viivise aegumise kohta sätestatu ei kohaldu.

Maakohus arvestas hageja nõudest põhjendamatult maha 1951 eurot 87 senti. Kostja ei nõudnud seda summat vastuhagis.

5.Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Maakohtu otsus on hageja poolt vaidlustatud ulatuses põhjendatud. Hageja loobus maakohtus tunnistaja ülekuulamise taotlusest. Vastuhagi esitati kohtu määratud tähtajaks, enne eelmenetluse lõppemist, s.o tähtaegselt. Hageja ei paigaldanud osades ruumides aluspõrandat, kuigi see oli hankedokumentides ette nähtud. Hageja paigaldas koridoris 2., 6 3., 4. korrusel, ühisköökides 1., 2., 3. korrusel, korrapidaja teenistusruumis ja trepimademetel põrandaplaadid (kokku 320 m 2) ebaühtlaselt ja viltuselt. Šekonar pidi seega vanu põrandaplaate eemaldama, ehitusjäätmed utiliseerima, ehitama uut aluspõrandat ning paigaldama uued põrandaplaadid, mis tõi kaasa esialgse eelarve ja tööde mahu olulise suurenemise. Viivise nõue on töövõtulepingu p 10.4 alusel aegunud. See jäi põhjendatult rahuldamata.

6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 18 304 eurot 13 senti, jäeti vastuhagi 18 216 euro saamiseks rahuldamata ning jäeti hagiga seotud menetluskuludest 55% kostja kanda.

Kostja palub teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ning jätta menetluskulud hageja kanda.

Maakohus tuvastas põhjendatult, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: pooled sõlmisid töövõtulepingu ühiselamus asukohaga A. Puškini tn 26, Narva remondi tegemiseks, hageja kohustus esitama nõuetekohaselt tehtudtööd kostjale vastuvõtmiseks hiljemalt 8. jaanuaril 2017, kokkulepitud tasu oli 57 408 eurot (käibemaksuga), pooled leppisid hiljem kokku, et 560 m2 asemel remonditakse 440 m2 ulatuses põrandaid, kostja võttis tööd vastu ja tasus hagejale tehtud tööde eest 34 704 eurot, tasumata on 20 256 eurot.

Maakohus tuvastas õigesti, et hageja poolt üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel üleantud plaatimistööd ei vastanud kokkulepitud kvaliteedile. Kostja andis hagejale tähtaja töödes, sh plaatimistöödes, puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei kõrvaldanud puudusi tähtaegselt. Kostjal oli õigus keelduda plaatimistööde vastuvõtmisest 28. jaanuari 2017. a akti nr 3 alusel. Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud, ei muutunud hageja tasunõue sissenõutavaks ning kostjal oli VÕS § 646 lg 5 ja töövõtulepingu 8.1.3 alusel õigus lasta plaatimistööd parandada ning nõuda hagejalt sellega seotud kulude hüvitamist.

Maakohtu väide, et tellijal ei ole õigust nõuda VÕS § 646 lg 1 alusel ebakvaliteetse viimistlustöö parandamist, on põhjendamatu. Töövõtulepingu esemeks olid plaatimistööd ehk viimistlustööd, mis annavad ruumile lõpliku ilme ja mille puhul on töö kvaliteet oluline. Plaatimistööde kvaliteet oli oluline lepingu tingimus. Hageja oli VÕS § 25 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt kohustatud juhinduma kõigist ehitusvaldkonnas kehtivates ehitusstandarditest ja -normidest, sh Ehitustööde Üldised Kvaliteedinõuded (RYL) 2013 nõuetest. Kui nõustuda maakohtu seisukohaga, et viimistlustööde kvaliteet pole oluline lepingu tingimus, kuna viimistlustööde puudused ei mõjuta kasutatavust, muutub tellija poolne kvaliteedi nõue olematuks ning teeb võimatuks hankemenetluses võrdlevate pakkumiste hindamise.

Kuna pooled leppisid kokku tööde ülevaatamises ja vastuvõtmises, seejuures igakuiselt ja selleks hetkeks valminud osade esitamisena, on tööde vastuvõtmiseks lisaks tööde üleandmisele vajalik tellijale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti esitamine. Hageja ei tõendanud, et ta esitas 25. jaanuaril 2017 kostjale nõuetekohaselt vormistatud üleandmisevastuvõtmise akti nr 3. Hageja saatis selle kostjale alles 28. jaanuaril 2017. Maakohus leidis seega ekslikult, et leppetrahvi tuleb arvestada 17 päeva eest, s.o 25. jaanuarini 2017.

Leppetrahvi tuleks arvestada 27. jaanuarini 2017, kokku 2181 eurot 51 senti.

7.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu.

Maakohtu otsus on kostja poolt vaidlustatud ulatuses õige. Kostja oleks pidanud puudustest teatama enne 1. veebruari 2017. Ta ei teinud seda. Hageja lähtus töid tehes töövõtulepingus sisalduvast viitest tehnilistele tingimustele, mitte töövõtulepingus märgitud kõrgendatud kvaliteedinõuetest. Kostja oleks pidanud kõrgendatud kvaliteedinõuded töövõtulepingus paremini välja tooma. Hageja ei tasandanud seega enne plaatide paigaldamist põranda 7 alust. Tehnilised tingimused ei näinud seda ette. Kostja jättis hageja soovid probleemide lahendamiseks tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 kohaselt tühistada osas, milles maakohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kostja vastuhagi ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja 18 216 eurot. Osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 18 304 eurot 13 senti, tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

Lähtudes TsMS § 445 lg 1 teisest lausest, tasaarvestab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis poolte vastastikused nõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 88 eurot 13 senti. Seoses eelmärgituga muudab ringkonnakohus ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Ringkonnakohus käsitleb esmalt hageja (põhi)hagi rahuldamist puudutavaid apellatsioonkaebuste väiteid (I), seejärel kostja vastuhagi lahendamist puudutavat (II) ning otsustab viimaks menetluskulude jaotuse üle (III).

9.Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et hageja tasunõue üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel on tervikuna sissenõutav ning hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu 20 256 eurot, sh käibemaks. Muu hulgas nõustub ringkonnakohus sellega, et kostja väited töövõtulepingu hinna alandamise kohta ei ole tõendatud. VÕS § 112 lg-st 1 tulenevalt saab hinda alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seda saab Riigikohtu praktika kohaselt väljendada valemina: alandatud hind = eseme väärtus koos puudusega (mittekohase täitmise väärtus) × kokkulepitud hind ÷ eseme väärtus puuduseta (kohase täitmise väärtus) (nt RKTKo 12.04.2012, 3-2-1-32-12, p 11 koos selles viidatud kohtupraktikaga).

Eelmärgitut arvestades ei saa alandatud hinda leida puuduste kõrvaldamise maksumuse lahutamisel kokkulepitud hinnast. Kostja ei ole asjas kohase ja mittekohase täitmise väärtusi tõendanud. Kostja ei ole toonud esile ka asjaolusid, mis võimaldaksid VÕS § 112 lg 1 kolmandas lauses sätestatud erandi kohaldamist.

10.Hageja viivisenõude 20 256 eurot (ajavahemiku 25. jaanuar 2017 – 27. juuli 2018 eest) jättis maakohus põhjendatult rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna selles osas alust maakohtu otsust muuta.

Hageja ei esitanud viivisenõuet töövõtulepingu (I kd, tl 5–8) p-s 10.4 sätestatud 90päevase aegumistähtaja jooksul. Maakohus leidis õigesti, et TsÜS § 145 lg 1 võimaldab TsÜS § 146 lg 1 kohast üldist 3-aastast aegumistähtaega lühendada ning mõlema poole majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul on selline kokkulepe ka tüüptingimusena (VÕS § 35 lg 1) kehtiv. Samuti on maakohus vastanud otsuses hageja väitele, nagu kohalduks töövõtulepingu p 10.4 ainult vaidluse all mitteolevate tasunõuetele. Hageja apellatsioonkaebuse väiteid ei anna alust asuda selles küsimuses maakohtust erinevale seisukohale. Maakohtu otsuse põhjendused ei toeta kostja väidet, nagu oleks maakohus nõustunud kostja taotlusega kohaldada töövõtulepingu punkti 7.4.

8 11. Maakohus arvestas hageja nõudest põhjendatult maha kostja poolt töövõtulepingu punktide 10.5 ja 10.11 alusel nõutava 1951 euro 87 sendi suuruse leppetrahvi (hageja apellatsioonkaebuses on seda ekslikult nimetatud viiviseks). Iseenesest on õige, et kostja ei ole vastuhagis leppetrahvi nõudnud. Samas ei pidanud kostja kõnealust leppetrahvinõuet tingimata vastuhagi vormis maksma panema ning võis seda teha ka tasaarvestuse vastuväite esitamisega (nt RKTKo 27.04.2011, 3-2-1-23-11, p 11 ja selles viidatud kohtupraktika).

Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses märgituga, et kuna maakohtu tuvastatu kohaselt esitas hageja nõuetekohaselt vormistatud tööde üleandmisevastuvõtmise akti nr 3 kostjale e-kirjaga alles 28. jaanuaril 2017, mitte 25. jaanuaril 2017, siis tuleb leppetrahvi arvestada 19 päeva eest (9. jaanuarist – 27. jaanuarini 2017) kogusummas 2181 eurot 51 senti, mitte 17 päeva eest (s.o kuni 25. jaanuarini 2017), nagu leidis maakohus.

Maakohtu tuvastatu põhjal (eelkõige maakohtu otsuse p-d 28 ja 30), pakkus hageja kostjale töid ülevaatamiseks 25. jaanuaril 2017, kuid üleadmise-vastuvõtmise akt ei olnud selleks ajaks nõuetekohaselt vormistatud (see esitati 28. jaanuar 2017). Töövõtulepingu p 10.5 võimaldab nõuda leppetrahvi alternatiivselt kas tööde tegemise või tööde üleandmise tähtaegade ületamise eest. Kuna leping on aga sõlmitud kostja tüüptingimustel, tuleb ka punkti 10.5 tõlgendada VÕS § 39 lg 1 teise lause järgi kostja kui tingimuste kasutaja kahjuks. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu arvates pidada leppetrahvinõude arvestuse seisukohalt määravaks mitte akti vormistamise hetke, vaid tööde valmimist.

12.Hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette tunnistaja E.P.i ülekuulamise taotluse läbi vaatamata jätmist, kuid ei soovi siiski E.P.i tunnistajana ülekuulamist.

Eelmärgitut arvestades ei anna see maakohtu väidetav minetus alust vaidlustatud otsuse muutmiseks (TsMS § 631 lg 1). Ringkonnakohus märgib samas, et asja materjalidest nähtuvalt loobus hageja 14. märtsi 2018. a istungil tunnistaja E.P.i ülekuulamise taotlusest (II kd, tl 48), mistõttu ei olnud maakohtul vaja hageja seda taotlust sisuliselt lahendada.

II.

13.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata kostja vastuhagi.

14.Kostja nõuab vastuhagis hagejalt kulude hüvitamist, kokku 18 216 eurot, mille kostja tasus kolmandale isikule (Šekonarile) hageja tehtud töödes puuduste kõrvaldamise eest.

Vastuhagi on suunatud hageja nõuete tasaarvestamisele (TsMS § 373 lg 1 p 1). Enda nõude alusena viitab kostja VÕS § 646 lg-le 5.

Ringkonnakohtu hinnangul võiks vastuhagi selles esitatud asjaoludel (kui need leiavad tõendamist) VÕS § 646 lg 5 alusel rahuldamisele kuuluda. Viitatud sättest tuleneb, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 646 lg 5 kohaldamise eeldusena peab tellijal olema sama paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue, s.o õigus nõuda töövõtjalt kas töö parandamist või uue töö tegemist (nt RKTKo 17.11.2023, 2-20-18112/35, p 12.1; RKTKo 23.11.2016, 3-2-1112-16, p 19). Nõude rahuldamine eeldab, et tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul (RKRKo 08.11.2017, 2-15-6034/75, p 29;

RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 28). Samuti annab poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkt 8.1.3 kostjale õiguse lasta puudustega töö parandada ning ja nõuda töövõtjalt sellega seonduvate kulutuste hüvitamist.

9 15. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus vastuhagi lahendamisel olulised asjaolud õigesti, vastupidist kostja apellatsioonkaebuses ka ei väida. Ringkonnakohtu arvates tegi maakohus aga nendest tuvastatud asjaoludest ebaõiged järeldused.

1.Maakohus tuvastas, et hageja poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel üleantud plaatimistööd 2., 3., 5. korruse koridoris, 1., 2. köögis, valveruumis ja trepimademetel ei vastanud kokkulepitud tingimustele (plaadid olid paigaldatud kõveralt, kasutatud oli mõõtudelt ja välimuselt erinevaid plaate, vuugilaiused ei olnud ühtlased, plaatide pind oli seguga ära rikutud). Samuti tuvastas maakohus menetlusnorme rikkumata, et kostja andis hagejale tähtaja töödes, s.h plaatimistööde juures avastatud, puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja jättis osutatud puudused tähtaegselt kõrvaldamata. Samuti luges maakohus põhjendatult tuvastatuks, et kostja lasi Šekonaril parandada eelnimetatud aktis nr 3 märgitud töid.

2.Maakohus jättis kostja nõude aga kokkuvõttes rahuldamata, kuna plaatimistööde lepingutingimustele mittevastavust ei olnud võimalik tööde parandamisega kõrvaldada ning tööd tuli uuesti teha, kuid maakohus ei pidanud uue töö kulude suurust mõistlikuks, mis välistab kostja VÕS § 646 lg 1 esimeses lauses sätestatud nõudeõiguse ning omakorda ka VÕS § 646 lg 5 kohase kulude hüvitamise nõude. Maakohus pidas uue töö tegemise kulusid ebamõistlikuks põhjusel, et kõnealused puudused plaatimistöödes on väheolulised ning ei mõjuta töö kasutusväärtust tellija (kostja) jaoks olulisel määral. Puudused plaatimistöödes tõenäoliselt ei ohusta maakohtu järelduste kohaselt tehtud töö säilimist ja ei too kaasa plaaditud põrandate kasutuskõlbmatuks muutumist ning puuduste kirjelduse põhjal on vähemalt osaliselt tegemist n-ö visuaalse mittevastavusega, mis ei pruugi töö kasutatavust mõjutada. Kirjeldatud olukorras oleksid muude õiguskaitsevahendite (nt tasu vähendamine, kahjunõue) kasutamisega kaasnevad kulud maakohtu arvates uue töö tegemise kulust oluliselt väiksemad. Ringkonnakohus maakohtu nende seisukohtadega ei nõustu.

3.Iseenesest saab nõustuda maakohtuga, et tellija valikuõigus töö parandamise ja uue töö tegemise nõude vahel on kitsendatud olukorras, kui tellija valik põhjustaks töövõtjale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi. Seejuures tuleb arvesse võtta ka töö lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töö parandamise või uue töö tegemise kulusid saab pidada ebamõistlikuks juhul, kui need ületavad tuntavalt parandamisest või uue töö tegemisest tellija saadavat kasu (nt RKTKo 17.11.2023, 2-20-18112/35, p 12.1).

Samas ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et kostja (tellija) nõue puudustega tööde ümber- või uuesti tegemiseks põhjustanuks hagejale (töövõtjale) ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et plaatimistööde kui viimistlustööde eesmärk on anda ruumile lõplik ilme ja selliste tööde puhul on töötulemuse nõuetekohane visuaalne pool oluline tingimus, isegi kui sellega seotud puudused (praegusel juhul kõveralt paigaldatud plaadid, paigaldatud plaatide erinev välimus, ebaühtlased vuugilaiused, seguga rikutud plaatide pind) töö kasutatavust otseselt ei mõjuta.

Kui nõustuda maakohtu seisukohtadega, muutuks poolte kokkulepped viimistlustööde kvaliteedi kohta lepingus sisutühjaks.

4.Maakohtu seisukoht, et muude õiguskaitsevahendite kasutamisega kaasnevad kulud oleksid uue töö tegemise kulust oluliselt väiksemad, on üksnes oletuslik. Maakohus ei ole seda järeldust nõuetekohaselt põhjendanud (TsMS § 436, § 442 lg 8). Nagu eelnevalt märgitud, ei võimalda asja materjalid tuvastada põhjendatud tasu vähendamise ulatuse seisukohalt olulist kohase ja mittekohase täitmise väärtuste vahet. Maakohus on võrdlusena viidanud ka kahju hüvitamise nõudele, kuid vaidlustatud otsuse põhjendustest jääb ebaselgeks, millist kahju hüvitamise nõuet on kohus silmas pidanud, sest järgnevalt märgib 10 maakohus otsuses ise, et kahju hüvitamine VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi alusel eeldab samuti, et tellijal oleks töövõtja vastu VÕS § 646 lg-st 1 tulenev nõudeõigus.

5.Asja materjalidest ei nähtu, et plaatimistööde lepingutingimustele vastavus oleks olnud võimalik saavutada väiksemate kuludega kui 18 216 eurot. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt oli Šekonari hinnapakkumine puudustega plaatimistööde ümbertegemiseks kolmest hinnapakkumisest kõige odavam (I kd, tl 180–183).

6.Seega kuulub kostja vastuhagi maakohtu tuvastatud asjaoludel rahuldamisele.

16.Vastuhagi rahuldamine ei anna siiski alust tühistada maakohtu otsust osas, milles maakohus hageja (põhi)hagi osaliselt rahuldas. Kuna kostja on plaatimistööde puudused lasknud ise kõrvaldada, ei saa kostja nõuda enam samade puuduste kõrvaldamist hagejalt.

Seetõttu ei saa kostja enam VÕS § 111 alusel keelduda puudustega töö eest tasumast (nt RKTKo 03.06.2016, 3-2-1-18-16, p 16). Küll aga saab kostja tasaarvestada enda VÕS § 646 lg 5 kohase kulude hüvitamise nõude hageja tasunõudega. Vastuhagiga on kostja seda ka teinud.

17.Eelmärgitut arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 18 216 eurot ning tasaarvestada see otsuse resolutsioonis TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 18 304 euro 13 sendiga. TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis poolte vastastikused nõuded ning mõistab kokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 88 eurot 13 senti.

18.Seonduvalt hageja väidetega märgib ringkonnakohus, et kostja ei esitanud vastuhagi hilinenult. TsMS § 373 lg 1 võimaldab kostjal vastuhagi esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Kostja esitas vastuhagi 17. septembril 2018 (II kd, tl 113–116). Selleks hetkeks oli maakohus korra juba asja sisulise arutamise lõpetanud, kuid uuendas 8. mai 2018. a määrusega TsMS § 437 p 1 alusel asja arutamise (II kd, tl 85). Pärast uuendamist toimus veel kaks kohtuistungit, kus kohus täitis mh eelmenetluse ülesandeid ning mõlemad pooled esitasid mitmel korral täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Lõpuks määras maakohus alles 1. novembri 2024. a määrusega asja lahendamise TsMS § 403 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, määrates pooltele tähtaja, mille jooksul on neil võimalik esitada avaldusi ja dokumente, ning kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. Seega kostja ei viivitanud põhjendamatult vastuhagi esitamisega ning vastuhagi menetlemine aitas kaasa asja õigele lahendamisele.

III.

19.Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta TsMS § 173 lg 3 esimese lause kohaselt vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kuna praeguse otsusega rahuldatakse hageja hagi osaliselt ning kostja vastuhagi täies ulatuses, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud maakohtu menetluses TsMS § 163 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

Apellatsioonimenetluse kulud peab ringkonnakohus samuti põhjendatuks jätta samast sättest lähtudes poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.