Obsah (10)

§ 120§ 37§ 121§ 47§ 2§ 82§ 81§ 110§ 111§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4531 Määruse kuupäev 30. aprill 2026 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks s

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas
2. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule venekeelse kaebuse. Kohus korraldas kaebuse tõlkimise eesti keelde. Kaebuse kohaselt tekitasid kaaskinnipeetavad häirivat müra, kuid Tartu Vangla personal on müraga seonduvate pöördumiste suhtes ükskõikne. Selle tagajärjel on tekkinud kaebaja tervisele kahjulikud mõjud. Kaebaja palub välja mõista kahjuhüvitise 800 eurot. Kaebusele on lisatud mitmed vanglale esitatud kaebaja venekeelsed pöördumised ning järgmised Tartu Vangla vastused: 1) Tartu Vangla
3. oktoobri
4. a vastus kaebaja 3-25-4531 märgukirjale nr 6-24/24/3754-2 seoses öörahu rikkumisega
5. ja
6. augustil 2024; 2) Tartu Vangla
7. oktoobri
8. a vastus kaebaja pöördumisele nr 2-3/24/2376-2 seoses kaaskinnipeetavate poolt rahu rikkumisega alates
9. juunist 2024 ja seoses sellega, et vanglas pakutav tee ei sisalda suhkrut; 3) Tartu Vangla
10. novembri
11. a vastus kaebaja pöördumisele nr 2-3/24/2554-2 seoses öösel kostunud müraga; 4) Tartu Vangla
12. novembri
13. a vastus kaebaja pöördumisele nr 2-3/24/2441-2; 5) Tartu Vangla
14. augusti
15. a kiri nr 2-2/2-25/4315-2 kaebaja võõrkeelse pöördumise tagastamise kohta; 6) Tartu Vangla
16. oktoobri
17. a kiri nr 1-8/2-25/189-2 kaebaja võõrkeelse vaide tagastamise kohta; 7) Tartu Vangla
18. septembri
19. a vaideotsus nr 1-8/2-25/190-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie öörahu tagamiseks toimingute sooritamiseks. Kaebaja palub, et kohus vabastaks ta riigilõivu tasumise kohustusest, annaks õigusabi ning määraks tõlgi.
20. Tartu Halduskohus jättis
21. veebruari
22. a määrusega X-i kaebuse käiguta. Kaebajal tuli nõude alust täpsustada ja välja tuua, millistel kuupäevadel tekitatud müraga seoses ta Tartu Vanglalt hüvitist nõuab.
23. X esitas
24. veebruaril 2026 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja heidab kohtule ette tema kaebuse käiguta jätmist ning leiab, et kohtud rikuvad tema õigust õiglasele kohtumenetlusele. Kaebaja märgib, et kuupäev, aeg ja koht on kohtule saadetud dokumentides selgelt kirjas. Kohtul oleks tulnud tähelepanelikult tutvuda
25. detsembri
26. a dokumendiga nr 1-13/24/611-
27. Kaebaja viitab alates
28. juunist 2024 öörahu ja Tartu vangla kodukorra punktide 1.7.3 ja 1.7.4 täitmise tagamisele. Kaebaja viitab ka dokumentidele nr 2-3/24/2149-2 ja
29. augusti
30. a kaebusele ning
31. oktoobri
32. a dokumendile nr 1-9/2-26/547-
33. Kaebaja väitel alandas personali tegevusetus tema väärikust. Kaebaja viitab moraalsele vägivallale, ründavatele sõnadele tema aadressil, verbaalsetele ähvardustele ja psüühilistele kannatustele ning toob negatiivsete tagajärgedena välja ärevuse, neuroosi, raevu, unetuse, peavalud ja väsimuse. Koos avaldusega esitas kaebaja kohtule oma vanglasisese isikukonto väljavõtte ning Tartu Vangla
34. jaanuari
35. a otsuse nr 1-9/2-26/547-2, millega jäeti rahuldamata tema kahju hüvitamise taotlus seoses öörahu tagamata jätmisega
36. oktoobri 2025 õhtul ja ööl vastu
37. oktoobrit
39. Tartu Halduskohus jättis
40. märtsi
41. a määrusega X-i kaebuse uuesti käiguta. Kaebajal tuli veelkord täpsustada nõude alust. Kohus märkis, et kaebaja dokumentide põhjal mõistab kohus, et ta peab nõude alusena silmas järgmisi kuupäevi, millal müraga seoses tema öörahu rikuti:
42. juuni 2024,
43. ja
44. august 2024,
45. ja
46. august 2024,
47. ja
48. august 2024,
49. september 2024,
50. ja
51. oktoober 2024,
52. oktoober 2024,
53. oktoober 2024,
54. november 2024,
55. juuli 2025 ning
56. ja
57. oktoober
58. Kohus palus kaebajal nõude alust täpsustada, kui kaebaja kohtu tõlgendusega ei nõustu. Kaebaja sai kohtumääruse kätte, kuid ei vastanud kohtu määratud tähtajaks.
59. Kohus tegi 30 märtsil 2026 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas kaebaja on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses öörahu tagamata jätmisega eelviidatud kuupäevadel.
60. Vastuseks kohtunõudele esitas Tartu Vangla
61. aprillil 2026 kohtule X-i
62. novembri
63. a kahju hüvitamise taotluse seoses öörahu rikkumisega
64. novembril 2024 ja sellega 2 3-25-4531 seonduvad kohtueelne menetluse materjalid. Vangla märkis, et muude kohtu poolt väljatoodud kuupäevade kohta ei ole kaebaja kahju hüvitamise taotlusi esitanud. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 120

lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (

§ 37lg 2 p 4).

Kaebaja kaebusest ja

1. veebruari
2. a avaldusest nähtuvalt peab ta kahju tekitavaks tegevuseks Tartu Vanglas müra tõttu öörahu tagamata jätmist järgmistel kuupäevadel:
3. juuni 2024,
4. ja
5. august 2024,
6. ja
7. august 2024,
8. ja
9. august 2024,
10. september 2024,
11. ja
12. oktoober 2024,
13. oktoober 2024,
14. oktoober 2024,
15. november 2024,
16. juuli 2025 ning
17. ja
18. oktoober
19. Kaebaja ei ole eeltoodud kohtu tõlgendusele vastu vaielnud.
20. Kohus leiab, et kaebaja hüvitamiskaebus seoses öörahu tagamata jätmisega kuupäevadel
21. juuni 2024,
22. ja
23. august 2024,
24. ja
25. august 2024,
26. ja
27. august 2024,
28. september 2024,
29. ja
30. oktoober 2024,
31. oktoober 2024,
32. oktoober 2024,
33. november 2024 ning
34. juuli 2025 tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lg 1 sätestab, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 8.

1. Tartu Vangla
2. aprilli
3. a vastuse kohaselt esitas kaebaja seoses öörahu rikkumisega vanglale võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse üksnes
4. novembrit 2024 puudutavas osas. Tartu Vangla ei vaadanud kaebaja
5. novembril 2024 esitatud kahjunõuet läbi, vaid tagastas selle, kuna kaebaja ei olnud nõus võõrkeelse kahjunõude tõlkimise eest tasuma. Muude kohtu poolt väljatoodud kuupäevade kohta ei ole kaebaja vangla sõnul kahju hüvitamise taotlusi esitanud. Kohtu hinnangul tagastas Tartu Vangla kaebaja
6. novembri
7. a kahju hüvitamise taotluse
8. detsembri
9. a otsusega nr 1-13/24/611-2 õigesti. Põhiseaduse §-dest 6 ja 52, KeeleS § 10 lg-st 1 ja §-st 12 ning HMS § 12 lg-st 1 tulenevalt on nii haldusmenetluse keel kui ka vangla asjaajamiskeel eesti keel. Seega tuleb kinnipeetaval üldjuhul pöörduda vangla poole eesti keeles ja vanglal ei ole kohustust lahendada võõrkeelseid pöördumisi. Riik peab tõlkimise võimaluse tagama üksnes juhul, kui kinnipeetava olulised õigused võiksid saada puudulikust riigikeele oskusest tingitult kahjustada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
10. septembri
11. a määrus asjas nr 3-20-558, punkt 5). Selleks näevad justiitsministri
12. novembri
13. a 3 3-25-4531 määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) § 491 lg-d 1, 4 ja 5 ette, et võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused koos lisadega tõlgitakse vangla kulul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid ja kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta. Tartu Vangla keeldus
14. detsembri
15. a otsusega nr 1-13/24/611-2 kaebaja
16. novembri
17. a kahju hüvitamise taotluse vangla kulul tõlkimisest, kuna kaebaja isikuarvel oli sel hetkel tõlkekulude kandmiseks piisavalt raha. Seega puudus VSKE § 491 lg-st 4 tulenevalt alus kaebaja kahjunõude tõlkimiseks vangla kulul ja vangla tagastas selle tõlke esitamata jätmisest tulenevalt õiguspäraselt. Seetõttu ei saa VangS § 1 1 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust
18. novembril 2024 tekitatud müra puudutavas osas läbituks lugeda ning hüvitamiskaebus ei ole selles osas lubatav. 8.
19. Samuti ei saa lugeda hüvitamiskaebust lubatavaks seoses VangS § 1 1 lg-st 8 tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisega praeguse määruse punktis 8 märgitud muude kuupäevade osas. Tartu Vangla kinnitusel ei ole kaebaja nendel kuupäevadel tekitatud müraga seoses vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud. Seda ei nähtu ka kaebusele ja kaebaja
20. veebruari
21. a avaldusele lisatud dokumentidest. 8.
22. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel osas, mis puudutab seoses müraga öörahu tagamata jätmist 26.

juunil 2024,

1. ja
2. augustil 2024,
3. ja
4. augustil 2024,
5. ja
6. augustil 2024,
7. septembril 2024,
8. ja
9. oktoobril 2024,
10. oktoobril 2024,
11. oktoobril 2024,
12. novembril 2024 ning
13. juulil
15. Kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse osas, milles ta nõuab Tartu Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mis tekitati talle öörahu tagamata jätmisega
16. oktoobri
17. a õhtul ja ööl vastu
18. oktoobrit
19. Kohus leiab, et eeltoodud kuupäevadega seoses öörahu tagamata jätmisega tuleb kaebus tagastada

§ 121

lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 9.

1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja hüvitamiskaebusel eduväljavaateid järgmistel põhjustel. Tartu Vangla on
2. jaanuari
3. a otsuses nr 1-9/2-26/547-2 põhjalikult ja veenvalt põhjendanud, miks ei ole alust pidada vangla tegevust öörahu tagamisel vaidlusalusel õhtul ja ööl õigusvastaseks. Kohus nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid täiel määral korrata. Vanglas on paratamatu, et kinni peetavad isikud võivad käituda viisil, mis häirib teisi vanglas viibivaid isikuid. Seejuures ei saa vangla kinnipeetava poolt müra tekitamist täiel määral vältida, sest arvestada tuleb ka müra tekitava isiku õigustega (nt võib liiga sagedane ümberpaigutamine tema vaimset tervist veelgi halvendada). Seetõttu ei saa vastutust iga olukorra eest, mil ülejäänud kinnipeetavad ei saa öösel kaheksa tundi magada, omistada vanglale. Ka vaidlusaluse juhtumi puhul ei katkestanud kinnipeetavate uneaega vangla, vaid kaaskinnipeetav. Vangla selgitas
4. jaanuari
5. a otsuses, et
6. oktoobril 2025 kella 22:45 ajal paigutati lärmi tekitanud kinnipeetav teise eluosakonda, kus ta aga jätkas teisi kinnipeetavaid segavate mürahäiringute tekitamist. Samuti püüdsid vanglaametnikud müra tekitanud isikuga rääkida ja veeda teisi häirivat tegevust lõpetama. Seega ei olnud vangla öörahu häirinud tegevuse suhtes passiivne ning rakendas müra lõpetamiseks kohaseid meetmeid. Hüvitamiskaebuse rahuldamist ei saa pidada tõenäoliseks ka kaebajale tekkinud kannatuste intensiivsuse tõttu. Kahtlemata häirib müra und ning võib põhjustada üleväsimust. Siiski ei küündi kõik negatiivsed tundmused kahjuni. Ka praeguses asjas ei pea kohus tõenäoliseks, et 4 3-25-4531 kaebajal oleksid tekkinud ühel ööl mürast tingitud magamatuse tõttu mittevaralise kahjuna käsitatavad üleelamised. 9.
7. Kaebaja üldsõnalised väited öörahu rikkumise mõjude kohta ei osuta võimalusele, et tema õigusi oleks intensiivselt riivatud. Võttes arvesse, et juhtum leidis aset kinnises osakonnas, saab pidada tõenäoliseks, et kaebajal oli võimalik magada ka päeval. Asja materjalidest ei nähtu, et müra oleks olnud lakkamatu. Võttes arvesse, et vangla rakendas mürahäiringu leevendamiseks asjakohaseid meetmeid, ei ole alust hinnanguks, et kaebaja õiguste riive küündiks tema tervise kahjustamiseni. Samuti ei osuta miski kaebaja väärikuse alandamisele. 9.
8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse

§121lg 2 p 21 alusel osas, mis puudutab müra tõttu öörahu tagamata jätmist 22.

ja

1. oktoobril
3. Kaebaja on soovinud, et kohus annaks talle õigusabi. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). 10.
4. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. 10.
5. Kohtu hinnangul ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel põhjendatud. Kohtu arvates on kaebaja võimeline halduskohtumenetluses oma õigusi ise kaitsma. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud oma õigusi kohtumenetluses kaitsta. Lisaks võtab kohus arvesse, et tulenevalt

§ 2

lg-test 4 ja 5 on halduskohtul ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus, mistõttu isegi õigusliku kogenematuse korral tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Kohus kogub vajadusel tõendeid omal algatusel ning tagab oluliste asjaolude väljaselgitamise. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. 11. Kaebaja soovib, et kohus määraks talle tõlgi. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja, et kohus tõlgiks talle kohtudokumendid eesti keelest vene keelde ning tema venekeelsed avaldused eesti keelde. 11.1. HMKS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse võimaluse korral tõlgi (

§ 82lg 1).

Menetlusosalise taotlusel korraldab kohus temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise tema enda kulul (

§ 81

lg 6).

§ 110

lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 111

lg 4 kohaselt ei hinnata menetluses osalemise 5 3-25-4531 edukust ega mõistlikkust menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks. 11.

1. Kuna kohtule teadaolevalt ei valda kaebaja eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal keerulisemaid eestikeelseid õigustekste mõista, ning kaebaja majanduslik seisund ei ole piisav tõlkekulude kandmiseks, siis peab kohus kaebaja tõlkeabi taotlust praeguses asjas põhjendatuks. Kohus korraldab praeguses asjas kaebaja kohtule esitatud või esitatavate asjakohaste avalduste tõlkimise eesti keelde ning kohtulahendite tõlkimise vene keelde ning vabastab ta selles osas tõlkekulude kandmise kohustusest.
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tema eraelu kaitseks tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 6