) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue AS Ühisteenused korraldab tasulist parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle Randvere tee 9 parklas Haabneemes (Harjumaa). Parkimine toimub parkimistingimuste kohaselt, mis on avaldatud parklasse sissesõidul või parklas sees oleval infotahvlil. 09.02.2023 parkis kostjale kuulunud sõiduauto, registreerimismärgiga , Randvere tee 9 parklas, Tallinnas. Kostja sõiduk oli pargitud rikkudes parkimiskorralduse tingimusi, s.o jättes AS Ühisteenused poolt parkimistingimustes sätestatud parkimistasu eest tasumata. Eeltoodust tulenevalt koostas ja esitas hageja samal kuupäeval, so 09.02.2023 kostjale leppetrahvi nr summas 40 eurot. Leppetrahv on väljastatud parkimiskorraldus nõuete eiramise eest. Kui parklas on teekattele maha joonitud parkimiskohad, ei ole lubatud parkida väljaspool teekattele märgitud parkimiskohti. Parkida võib ainult selleks ettenähtud kohtadel. Sõiduk oli leppetrahvi väljastamise ajal pargitud maja esisele parkimisalale, kus parkimiskellaga on tasuta parkimise aeg 30 minutit. Leppetrahvi väljastamise ajal oli parkimiskellale märgitud kellaajaks 17:26, leppetrahv väljastati 18:02. Leppetrahvi väljastamise ajal oli tasuta parkimise aeg ületatud ning sõidukile parkimist aktiveeritud ei olnud. Leppetrahvi koostamise hetkel puudus sõidukil nõuetekohane parkimisluba. Kostja leppetrahvile vaiet esitanud ei ole, samuti ei ole kostja leppetrahvi tasunud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 40 eurot (põhinõue), viivis põhinõudelt 40 EUR hagi esitamise seisuga s.o alates 24.02.2023 kuni 21.01.2026 summas 13,32 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 40 EUR alates 22.01.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja sissenõudmiskulu 30 eurot ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista välja viivis hageja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude väljamõistmise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 24.02.2026.a
314.1 lg 2 alusel kostja e-posti aadressil abiluxou@gmail.com. Kostjal oli kohustus hagile 2 vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 100 eurot ja esindustasu 338 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 100 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.
lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on parkimisteenuste rikkumisest tuleneva leppetrahvi vaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda (põhinõue 40 eurot) ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus (mille käesoleva asja sisuline osa ca 1 lehekülg), sj ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga parkimistingimuste lepingust tuleneva leppetrahvi vaidlusega. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 1 tundi, kokku summas 100 eurot. Ühtlasi peab kohus tulenevalt
Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 220 eurot (100+100+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (220 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.