Obsah (6)

§ 54§ 49§ 45§ 47§ 50§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2026, Tartu Tsiviilasi T.F kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-23-202 Menetlustoiming Võl

) § 49 lg 14 alusel teade T.F kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 23.02.2023 määrusega välja T.F pankroti, algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes E.D . Kohus lõpetas 11.06.2025 määrusega T.F pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning jätkas võlgniku suhtes 23.02.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. E.D jätkas usaldusisikuna T.F kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruande hiljemalt
2. veebruaril 2026 ning tegema väljamakseid võlausaldajatele
3. veebruaril
4. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 39 350,94 eurot, sh II järgu nõuded 37 716,15 eurot ja III järgu nõue 1634,79 eurot.
5. Usaldusisik esitas kohtule aruande 13.02.
6. Lõpparuande kohaselt on võlgniku tulutoovast tegevusest viimase aasta jooksul usaldusisiku kontole laekunud 2006,72 eurot. Väljamakse summas 1758,72 eurot tehti võlausaldajatele 13.02.
7. Usaldusisik jättis võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks 248 eurot (sh käibemaks).
8. Usaldusisik palub kohtul otsustada võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest seoses kolme aasta möödumisega menetluse algatamisest.
9. Kohus andis 27.03.2026 kirjaga võlausaldajatele, kes selleks soovi olid avaldanud, võimaluse esitada oma seisukoht menetluse lõpetamise kohta. 4.
10. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas oma seisukoha 27.03.2026, milles teatas, et pankrotimenetluse lõpetamisel jäi rahuldamata nõue summas 454,27 eurot. Peale pankrotimenetluse lõpetamist on nõude katteks tasutud 21,18 eurot, jääk 433,09 eurot. Seega rahuldatud on 4,66% ning rahuldamata jääb 95,34% nõudest. Võlausaldaja leiab, et kuivõrd võlgnik täitis oma kohustusi osaliselt, ei saa seda pidada nõuetekohaseks ja arvestatavaks ulatuseks. Kohtupraktikas on varasemalt leitud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav. Eelnevast tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole võimalik ning võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. 4.
11. Credit.ee OÜ esitas oma seisukoha 09.04.2026, milles märkis, et kohus tunnustas võlausaldaja nõuet summas 766,37 eurot ning võlgnik on tasunud 49,57 eurot, s.o 6,5% nõudest. Võlausaldaja ei nõustu menetluse pikendamise ega võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jättes võlgnik võlgadest vabastamata.
12. 13.02.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 3 tundi järgnevalt: võlausaldajatele väljamaksete arvutamine ja teostamine; kohtule aruande koostamine ja esitamine. Usaldusisik palub

§ 54

lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3 tunni ulatuses määrata tasuks 200 eurot (3 tundi × 66,67 eurot), 2/5 millele lisandub käibemaks 24%, s.o 48 eurot, kokku 248 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 49

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. 7.

§ 49

lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb

§ 45

lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 8. Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel

§ 49lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.

9. Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud

§ 47

sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 49lg 5 ja lg 7).

10.

§ 49

lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. T.F ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 47nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11.1.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannete kohaselt on võlgnik töötanud ettevõttes TARFURGO OÜ. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 11.2.

§ 47

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ta ei ole rikkunud

§ 47lg 2 sätestatud kohustust.

11.3.

§ 47lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on eraldanud võlausaldajate väljamakseteks menetluse jooksul kokku 2006 eurot, millest usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid 1758,72 eurot ning 248 eurot on jäetud usaldusisiku tasu katteks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 47lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

11.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 6 sätestatud kohustust.

3/5 11.5.

§ 49

lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik teavet varjanud. 12. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt, näidates seeläbi üles tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 13.

§ 49

lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Kaks kohtule soovi avaldanud võlausaldajat on esitanud oma seisukohad menetluse lõpetamise osas ning ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldajate seisukohad on põhistamata, tuues välja vaid nõuete rahuldamise osakaalu. Kohus märgib siinkohal, et nõuete rahuldamine arvestatavas ulatuses on eeltingimuseks vaid menetluse ennetähtaegsel lõpetamisel (

§ 49lg 3).

Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kolme aasta kestel täitnud

§ 47

kohustusi nõuetekohaselt, asudes tööle ning tasudes oma kohustusi nii palju kui see menetluse lühikese aja jooksul võimalik oli. Seega puudub kohtul alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Samuti ei pea kohus põhjendatuks menetluse pikendamist. 14.

§ 49

lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. T.F tuleb

§ 49lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

15.

§ 50

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.

§ 49

lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud T.F pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest 4/5 vabastada, lõpetab kohus ka T.F pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17. Kuna kohus lõpetab T.F kohustustest vabastamise menetluse, tuleb E.D vabastada

§ 55

lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest T.F kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine 18.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.

1. a 88,60 eurot).
2. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 3 tundi tunnitasuga 66,67 eurot. 20.

§ 54lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Pankr

S § 65 lg 1 1 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasuks määrata 200 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 48 eurot, kokku 248 eurot.

1. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku E.D tasuks määrata 200 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 48 eurot, kokku 248 eurot.
2. Usaldusisiku tasu 248 eurot, sh käibemaks 48 eurot, tuleb hüvitada võlgnik T.F poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5/5