Obsah (14)

§ 637§ 3141§ 230§ 232§ 438§ 444§ 405§ 448§ 144§ 162§ 173§ 174§ 138§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-116819 Tsiviilasi V La hagi A S

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2-25-116819

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud 1. V L esitas 01.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 03.07.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 23.09.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 23.09.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt

§-le

1. V L esitas 06.10.2025 hagiavalduse A S vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 606 eurot, intress 424.20 euro, viivis 0.5 % põhisummast alates 16.06.2025 ning riigilõiv 350 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks 21.04.2024 sõlmitud kirjalik laenuleping järgmistel tingimustel: põhisumma 340 eurot, intress 5% põhisummast, viivis 0.5% põhisummast, maksetähtaeg 15.06.
2. 23.04.2024 sõlmiti kirjaliku laenulepingu lisa 1 järgmistel tingimustel: uus põhisumma 481 eurot, intress 5% põhisummast, viivis 0.5% põhisummast. 08.05.2024 sõlmiti kirjaliku laenulepingu lisa 2 järgmistel tingimustel: uus põhisumma 606 eurot, intress 5% põhisummast, viivis 0.5% põhisummast. Kostja ei tagastanud laenu kokku lepitud tähtajaks ega reageerinud hageja korduvatele pöördumistele. 07.11.2025 jättis kohus hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat tasuma täiendavat riigilõivu 85 eurot, mille hageja tasus 08.11.
3. Harju Maakohus võttis 18.11.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 24.11.2025 avaldas kostja telefoni teel, et soovib sõlmida maksegraafikut. Menetlusdokumendid on toimetatud kostjale kätte

§ 3141lg 1-3 alusel e-posti teel 28.11.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Harju Maakohus määras 30.03.2026 pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Hageja avaldas 02.04.2026, et pooltel ei õnnestunud sõlmida kompromissi. 2 2-25-116819 II Kohtu põhjendused 2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Kohus märgib, et hageja ei ole hagiavalduse resolutsioonis täpsustanud, kas viivise määr käib päeva või aasta kohta, hageja märgib vaid, et nõuab viivist 0.5% põhisummast alates 16.06.
2. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu punkti 2.2 kohaselt maksab laenusaaja 3 2-25-116819 viivist null koma viis protsenti (0.5%) laenu põhisummast tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis hagiavalduse esitamise seisuga 06.10.2025 on 342.39 eurot, vastavalt järgmisele arvestusele: põhivõlg 606 eurot, periood 16.06.202506.10.2025, viivisemäär 0,5% päevas.
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 606 eurot, intress 424.20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 342.39 eurot ja viivis 0,5% päevas põhivõlalt alates 07.10.
4. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

7. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hagi rahuldati, tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 385 eurot. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel 285 eurot, kokku 350 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 4 2-25-116819 /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 5