← Eesti

2-25-12122/10

Obsah (11)§ 397§ 142§ 145§ 65§ 8§ 76§ 100§ 101§ 113§ 94§ 1131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2026.a, Tallinn Tsiviilasja number 2

) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingutest ei tulene, et kostja II ja III vastutavad üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. Käenduslepingute punktist 2.1 tulenevalt juhul, kui laenusaaja ei täida või täidab mittekohaselt oma laenulepingust tulenevaid käendatavaid kohustusi, on laenuandjal õigus valida, kas ta nõuab käendatava kohustuse täitmist käendajalt, laenusaajalt või neilt koos. Käenduslepingute punkt 1.1 näeb ette, et käendaja vastutab tagatavate kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga.

§ 145

lõige 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

§ 65

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 8

lõikes 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostjad täitnud nõuetekohaselt hagejaga sõlmitud laenu- ja käenduslepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi.

§ 101

lg 1 p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Hagejal on

§ 101

lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulisi kohustusi rikkunud kostjatgelt rahalise kohustuse täitmist. Hageja ja kostja I on sõlminud laenulepingu, mille kohaselt andis hageja Palugraanul OÜ-le laenu summas 8000 eurot, millest arvestati maha lepingutasu summas 200 eurot. Kostja I ja hageja sõlmisid 02.05.2024 laenulepingu nr 02/05/2024-8, mille kohaselt kujundati ümber kostja I sissenõutavaks muutunud kohustused 01.09.2022 laenulepingu alusel, kokku summas 9591,16 eurot. Hageja sõlmis 02.05.2024 kostjatega II ja III käenduslepingud nr 02/05/2024-8. Kostjad ei ole hagejale võlgnetavat summat täies ulatuses tasunud. Kostjad on tasunud võlgnevuse katteks 1606,87 eurot. Kostja I seaduslik esindaja ja kostja II X ning kostja III Y on esitanud vastused hagile, milles on toonud välja, et neil ei ole võimalik keerulise majandusliku olukorra tõttu võlgnevust sellises ulatuses tasuda. Kostjad ei ole hageja nõudele ja nõude suurusele vastu vaielnud. Hageja ja kohus on teinud kostjatele kompromissettepaneku. Pooled kompromissile jõudnud ei ole. 4 Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmiseks kostjatelt solidaarselt on põhjendatud ning tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega, mistõttu mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 9065,40 eurot, arvestades siinjuures kostjate vastutuse ulatust.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandja ja laenusaaja on laenulepingu punktis 1 leppinud kokku, et laenusaajale kohaldub viivis määraga 0,5% päevas, millest tulenevalt moodustab viivis 28.06.2025 seisuga summas 6972,61 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 6972,61 eurot, arvestades siinjuures kostjate vastutuse ulatust.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Krediidilepingu p 2.1 ja krediidilepingu lisa 1 kohaselt on laenuandja ja laenusaaja kokku leppinud

§ 94

lg 1 sätestatust erineva intressimäära, st laenusaaja kohustus laenusumma kasutamise eest tasuma laenuandjale intressi 3,59% kuus. Laenusaajal on lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (

§ 76

lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (

§ 101lg 1 p 1).

Vastavalt lepingu punktile 2.2 arvestatakse intressi terve laenu väljamaksmise ning tagastamise kalendrikuu eest. Laenuandja ütles lepingu üles 27.01.2025. Hageja on esitanud kohtule intressiarvestuse, millest nähtub, et laenusaajal on tasumata 02.10.2024 intress summas 337,18 eurot, 02.11.2024 summas 335,23 eurot, 02.12.2024 summas 333,21 eurot ja 02.01.2025 summas 331,11 eurot, kokku summas 1336,73 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja intressid summas 1336,73 eurot, arvestades kostjate vastutuse määra. Kohus selgitab, et käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine eeldab, et võlausaldaja ja käendaja vahel on kehtiv käendusleping, võlausaldajal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.

§ 65

lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Samasisuline kokkulepe on sätestatud ka käenduslepingute punktis 1.1. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt II ja III käenduslepingute alusel krediidilepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist kummaltki kostjalt 19 182,32 euro ulatuses (kostjate kui käendajate vastutuse rahalise maksimumsumma ulatuses). Kostjate vastutuse ulatus hõlmab muuhulgas põhiosa, intresse, neilt arvestatavaid viiviseid, võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulusid, leppetrahve ning hüvitis- ja kahjunõudeid. Lisaks nõuab hageja hüvitist summas 90 eurot.

§ 1131

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju 5 hüvitamise nõue on olemas. Laenulepingu punkti 4.3.1 kohaselt on laenuandjal õigus laenusaaja poolt iga rahalise kohustuse rikkumisel nõuda laenusaajalt võlgnevuste sissenõudmiskulude hüvitamist summas kuni 100 eurot, mis hõlmab hüvitist laenuandja asutusesisemiste administreerimis- ja muude sarnaste kulude katteks. Laenulepingu punkti 4.3.2 kohaselt kui laenusaaja viivitab oma rahaliste kohustuste täitmisega, on laenuandjal õigus saata laenusaajale meeldetuletus võlgnevuse kohta iga viie

(5)kalendripäeva möödumisel ning nõuda iga meeldetuletuse saatmise eest kuni 50 euro suuruse hüvitise tasumist. Hageja on põhivõlgnikule edastanud nõudekirja kohustuse täitmiseks ehk võlgnevuse sissenõudmiseks koos sissenõudmise kuluga. Seega oli hagejal õigus arvestada tasutud summadest maha sissenõudmiskulu hüvitis. Hageja edastas e-kirjaga kostjatele seoses laenulepingu võlgnevuse tasumisega kokku 6 meeldetuletuskirja 02.09.2024, 17.09.2024, 01.11.2024, 16.11.2024, 01.12.2024 ja 19.12.20224 koos sissenõudmise kulude hüvitisega kokku summas 120 eurot, millest kostja I maksetega on kaetud 30 eurot ja tasumata on 90 eurot. Kohus leiab, et hageja hüvitise nõue summas 90 eurot on põhjendatud ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hüvitise summas 90 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele. Hageja menetluskuludeks on hageja poolt märgitud õigusabikulud summas 793,60 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv summas 980 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihinnaks on 160 eurot (lisandub käibemaks summas 38,40 eurot). Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja on märkinud õigusabi toimingud järgmiselt:
  1. Kliendiga suhtlemine – 10 minutit;
  2. Kliendi materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs – 20 minutit;
  3. Viivise arvestuse koostamine, lisade selekteerimine – 30 minutit;
  4. Hagi koostamine ja e-toimikus edastamine – 3 tundi. Kokku on hageja õigusabikulud summas 640 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, koos käibemaksuga 793,60 eurot. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus hageja esindaja poolt teostatud töötunde põhjendatuks. 6 Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja kulud on vajalikud ning hageja lepingulise esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud ja mõistlik. Põhjendatud menetluskulud on seega 1773,60 eurot (980 eurot riigilõiv ja 793,60 eurot õigusabikulud). Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud summas 1773,60 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja menetluskulude viivise. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.