1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras (dtl 2 jj). Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Kohus on pooltele 05.03.2026 selgitanud, et kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist miinimummääras, soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb PKS § 101 ja § 102 nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on määratud töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise väljamõistmise korral vastavalt §-le 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Vaidlus puudub, et hageja ei viibi kostjaga vanemate kokkuleppe ega kindlaks määratud suhtluskorra alusel vähemalt 7 ööpäeva kuus. Kohus selgitab kostjale, et kostja kohtumenetluses välja toodud soov hagejaga rohkem aega koos veeta ei anna alust kostja ega kohtupoolseks elatise vähendamiseks. Menetlusse esitatud tõenditest nähtuvalt, ei ole pooltel kokkulepet lapsega suhtlemise korra osas. Kostja on esitanud oma soovi lapse emale, et laps viibiks temaga rohkem koos, lapse ema on vastanud, et tema on nõus, et laps veedab üle ühe nädalavahetuse reedest pühapäevani koos isaga (dtl 18). Eeltoodust tulenevalt ei ole poolte vahel kokkulepet, poolte arusaamad lapsega koos veedetava aja kestusest on erinevad. Kohus märgib siiski selgitavalt, et isegi kui laps viibiks kostjaga üle nädala reedest pühapäevani, ei ole nimetatud ajal täidetud PKS § 101 lg 6 nähtuv elatise vähendamise kriteerium. Kohus soovitab pooltel kokku leppida lapsega suhtlemise korras, vajadusel pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse perelepitusteenuse saamiseks või selle ebaõnnestumisel avaldusega kohtusse. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole välja toonud PKS § 101 lõigetes 5-7 nähtuvaid 3 vastuväiteid, mis annaks alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).
). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tagasiulatuv elatis perioodi 07.02.2025-31.01.2026 eest summas 1453,58 eurot. Kostja on avaldanud, et tagasiulatuv elatis paneb ta majanduslikult raskesse seisu ning on palunud tagasiulatuva elatise summat vähendada (dtl 52). Kostja on samuti märkinud, et ta ei ole jätnud lapse ülalpidamisse panustamata, kuna ta on tasunud lapse 4 lasteaiakulusid ja elatist summas 160 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks ta majanduslikult raskesse seisu. Kohus on kohustanud kostjat kõiki oma faktilisi väiteid tõendama (dtl 10). Samuti märgib kohus, et kohustatud isiku majanduslik seis ei ole aluseks tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kostja on osaliselt hageja ülalpidamiskohustust täitnud ka tagasiulatuva perioodi ajal ning on osalenud lapse elus. Kohus määrab, et kostjal on võimalik tagasiulatuva elatise summa tasuda 50 euro suuruste osamaksetena lisaks jooksvale elatisele kuni tagasiulatuva elatise summa täieliku tasumiseni. 20. 21.
lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks järgneva kuu eest ette M M-L arvelduskontole nr xxx märkides maksekorralduse selgitusse „T M elatis“. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 22.
Tulenevalt
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 23. Kooskõlas
Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.