Obsah (9)

§ 230§ 231§ 438§ 405§ 444§ 206§ 376§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-138506 Tsiviilasi Hooneühistu Jaamam

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 7.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4115, p 19). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, on kostjal

§ 230lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada (Riigikohtu 6.

veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13).

§ 231

lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. 8.

§ 438

lg 1 sätestab, et kohus hindab otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. 9.

§ 405

lg 1 alusel menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Arvestades hagihinda, on kohus hagi menetlenud lihtmenetluses. 3 10.

§ 444

lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

1. Hageja on esitanud järgmised nõuded: liikmemaksu võlgnevuse nõue, remonditeenuste eest võlgnevuse nõue, elektrienergia eest võlgnevuse nõue, kahju hüvitamise nõue ning viivisenõue.
2. Hageja on 08.04.2026 lõppseisukohtades selgitanud, et tasaarvestused alates
3. ja
4. aasta liikmemaksudest tehti 2005.–
5. aasta viivisvõlgnevuste katteks. Nimetatud põhjusel vähendab hageja põhivõlga 2005–2009 viivisnõude tasaarvestuse ulatuses summas 54,92 eurot. Nii moodustub põhivõlg liikmemaksuvõlgnevusest aastate 2017–2024 eest 280 eurot, 17.11.2014 uste värvitasu ja teeparanduse eest 43 eurot, katuseparanduse eest 95 eurot ning elektrivõlgnevuse eest 38,56 eurot.
6. Kohus lähtub täpsustatud nõudest, mis on kostjale teatavaks tehtud. Vastavalt

§ 206

lg-le 1 on hagejal õigus oma nõuet suurendada või vähendada.

§ 376

lg 4 p-de 1 ja 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist (ilma põhilisi asjaolusid muutmata) ega ka põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. See tähendab, et nõude vähendamiseks või täpsustamiseks ei ole vaja kostja ega kohtu nõusolekut, mis on muidu hagi muutmise puhul nõutav (

§ 376lg 1).

1. Hageja nõuab liikmemaksu võlga 2017-2024 eest 280 (8 x 35) eurot. Kostja leiab, et nõue on põhjendamatu, sest igal aastal oleks tulnud teha uus otsus liikmemaksu kohta.
2. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 11 lg 1 p-st 3 ja põhikirja p-st 24.5 tuleneb liikmemaksu tasumise üldine kohustus. Hooneühistu Jaamamõisa-2 garaažid põhikirja (25.11.2007 redaktsioon) p 24.5 kohaselt tuleb liikmemaksu maksta p 22 kindlaksmääratud suuruses. Põhikirja p 22 kohaselt makstakse liikmemaksu vastavalt liikmemaksumäärale. Liikmemaksu tasutakse 1–2 korda aastas. Liikmemaksu arvestamise ja tasumise täpsem kord kehtestatakse üldkoosoleku otsusega.
3. Hageja on tõendanud ja poolte vahel puudub vaidlus asjaolu osas, et kostja tasus liikmemaksu 42 eurot aastas aastatel 2011-2013 ning 35 eurot aastas perioodil
4. Kostja ei ole menetluses väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et liikmemaks oleks tühistatud. Kohus on seisukohal, et kostja väide, et iga aasta oleks tulnud teha uus otsus liikmemaksu kohta, ei ole põhjendatud. Vaidlus puudub asjaolu üle, et ühistu liikmena on kostjal seadusest tulenev kohustus tasuda liikmemaks. Ühistu põhikirjast ega seadusest ei tulene kohustust kehtestada ühistu liikmemaks igal aasta uuesti ega seda, et liikmemaksu maksmise kohustus oleks seotud üldkoosolekute arvuga või reaalselt kantud kuludega. Arvestades seda, et kostja tasus ühistule liikmemaksu 42 eurot aastas perioodil 2011-2013 ja 35 eurot aastas perioodil 2014-2016 (dtl 24), ning ühistu ei ole võtnud vastu otsust liikmemaksu suuruse muutmiseks ega muutnud oma pangarekvisiite, oli kostjale teada nii liikmemaksu suurus kui ka see, kuhu liikmemaks tasuda.
5. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista liikmemaksu võlgnevus 280 eurot perioodi eest 2017-2024 ehk 8 x 35 eurot.
6. Hageja on esitanud ehitus- ja remondikulude nõude 138 eurot, mis koosneb kahest 4 osast: 17.11.2014 arve „uste värvitasu ja teeparandus“ 43 eurot ning 15.08.2015 esitatud arve „katuseparandus“ 95 eurot. Kostja vastuväite kohaselt on nõue tõendamata.
7. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Hageja ei ole esitanud nimetatud kulutuste kandmise kohta mitte ühtegi tõendit, vaid on neid kajastanud enda koostatud tabelis. Täiendavalt, arvestades, et kostja on väljendanud, et nõuded on esitatud hilinenult, märgib kohus, et need nõuded on aegunud.
8. Kohus jätab võlanõude uste värvitasu ja teeparanduse ning katuseparanduse eest kokku 138 eurot rahuldamata.
9. Hageja nõuab elektrienergia teenuse osutamise eest võlgnevust summas 38,56 eurot. Hageja on koostanud elektrivõla kohta arvestuse ja tabeli, mis on hageja väitel kooskõlas üldkoosoleku protokolli nr 2023/2 p-s 5.2 otsustatuga. Kostja leiab, et nõue on põhjendamata.
10. Kohus leiab, et hageja nõue elektrivõla eest on tõendamata. Hageja on kohtule esitanud vaid hageja enda koostatud tabeli, mis aga ei tõenda elektrienergia lepingu olemasolu, elektrienergia kasutamist ega teenuse maksumust.
11. Kohus märgib täiendavalt, et hageja viide
12. aasta üldkoosoleku otsusele, mille kohaselt elektrinäidu teatamata jätnud liikmete vahel jagatakse elektrinäidu teatanud liikmete ja ühistu tasutud elektri vahe ning hiljem, kui kunagi ühistu liige teatab oma elektrinäidu, tehakse tasaarvestus (liigselt tasutu ühistu tagastab ja endiselt puudu oleva summa küsib juurde), saab olla üksnes edasiulatuva õigusjõuga.
13. Kuigi poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kostja on viimati teatanud elektrinäidu
14. aastal ning 2011.–
15. aastani teatas kostja igakordselt sama näidu, mis
16. aastal, ei vabane hageja seetõttu nõude tõendamise kohustusest.
17. Arvestades, et elektrivõla nõue jääb rahuldamata, ei võta kohus seisukohta kostja väite suhtes, et hageja esitatud andmed elektritarbimise kohta on ebausaldusväärsed, sest elektriarvestid on taatlemata. Majandusministri
18. novembri
19. a määruse nr 38 „Mõõtevahendite taatlemise kord ja taatluskehtivusajad“ § 12 lg 3 kohaselt on olenevalt arvestist selle taatluskehtivusaeg 8 – 16 aastat.
20. Hageja nõuab tähitud võlakirja edastamise, rahvastikuregistri päringu ja kohtutäituri poolt dokumendi kättetoimetamise tasu hüvitamist kogusummas 83,18 eurot. Kostja on seisukohal, et nõue on õiguslikult põhjendamatu.
21. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja suhtlus ühistuga puudub. Hageja on märkinud, et ühistu on võlgnikuga suhelnud ühepoolselt, st posti teel, millele ei ole vastatud, ühistu juhatuse liige on käinud korduvalt tulutult võlgniku aadressil, ühistule teatatud telefonile ega ainsale teadaolevale e-posti aadressile võlgnik ei vasta, tähitud kirja ei ole vastu võetud ning kohtutäituri dokumendi kohaletoimetamise teenust võlgnik eiras. Kostja maksis viimati liikmemaksu
22. aastal ning teatas viimati elektrinäidu
23. aastal. Kostja seletas kohtuistungil, et tema elektronposti ei kasuta ning telefoni tal ei ole. Samas on tarvis ühistul enda liikmetega ühendust saada. HÜS § 6 lg 5 sätestab ühistu liikme nn aktiivsuskohustuse – hooneühistu liige on kohustatud teatama hooneühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi. Sarnane kohustus tuleneb ühistu põhikirja punktist 24.6: „Ühistu liige on kohustatud teatama ühistule ühe kuu jooksul oma kontaktandmete (teleoni number, e-postiaadress või selle puudumisel kodune 5 aadress) muutusest.“
24. Seega on hageja väide, et kostjaga ei olnud võimalik kontakti saada, tõendatud ning hageja nõue kostja andmete teadasaamiseks tehtud kulutuste osas põhjendatud. Kostja on oma liikmekohustused jätnud täitmata, mistõttu on hagejal nõude esitamiseks vajalik teha kindlaks kostja viibimiskoht ning talle dokumendid kätte toimetada. Kohus leiab, et õiguslik alus selle nõude esitamiseks tuleneb VÕS § 115 lg-st 1 ja VÕS § 128 lg-st
25. Kohtu hinnangul oli käesoleval juhul nõutav kulu põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Samuti oli kohtu hinnangul kulu mõistlik ja vajalik, sest hagejal kostjaga ühendust saada ei õnnestunud, mistõttu tuli teha kindlaks tema staatus ja kaasata postiasutuse ja kohtutäituri abi, et dokumendid kätte toimetada. Kohus leiab, et valitud kättetoimetamise viis oli mõistlik ja kulude suurus proportsionaalne. Samuti ei dubleeri nimetatud kulud menetluskulusid samas vaidluses.
26. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja tähitud võlakirja edastamise, rahvastikuregistri päringu ja kohtutäituri poolt dokumendi kättetoimetamise tasu hüvitamise nõude 83,18 eurot.
27. Hageja on esitanud viivisenõude. Hageja on alustanud viivise nõude arvutamist ajast, mil kostjat on viivise arvestuse tähtpäevast posti teel teavitanud, andes kostjale mõistliku aja võlgnevuse n-ö viivisevabalt tasumiseks. Vastavalt Hooneühistu „Jaamamõisa 2“ garaažid 25.11.2007-24.11.2023 kinnitatud põhikirja punktile 30 on ühistu liige kohustatud tasuma ühistule makstavate ühe- ja mitmekordsete maksete (sh liikmemaks ja osamaks) tasumisega viivitamise eest viivist 0,1% viivitatud summalt päevas (dtl 96). Alates 25.11.2023 kehtiva põhikirja p 32 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma ühistule makstavate ühe- ja mitmekordsete maksete tasumisega viivitamise eest viivist 0,5 % viivitatud summalt päevas. Hageja nõuab kostjalt esmakordselt küsinud viivist pärast uue põhikirja jõustumist, mistõttu kuulub kohaldamisele viivisemäär 0,5%.
28. Hageja viivisearvestuses on välja toodud kaks eraldi arvestust (dtl 164): a) viivis alates 03.02.2024 (hõlmab vaid perioodil 17.11.2014–31.12.2022 tekkinud võlgnevust) – summas 383,45 eurot; b) viivis alates 15.09.2024 (hõlmab vaid võlgnevust
29. ja
30. a liikmemaksude eest – summas 70 eurot ja võlgnevust elektri eest perioodil 01.12.2023.–30.06.2024 – 3,11 eurot) – 73,11 eurot. Viivise nõudmine VÕS § 113 lg 1 alusel eeldab, et viivise alus ja arvestus on piisavalt määratletud. Hageja selgituste kohaselt on viivisenõude keerukuse põhjustanud asjaolu, et ühistu on tegutsenud viivise arvestuses korrektselt (dtl 164). Kohus selle väitega ei nõustu ning leiab, et hageja ei ole suutnud esitada arusaadavat viivisearvestust. Viivisearvestuse parandamise vajadusele juhtis kohus tähelepanu juba puuduste kõrvaldamise määruses, märkides, et hagejal tuleb hagiavalduse resolutsioonis nõuded esitada eraldi, sh tuues esile kõikide nõuete puhul põhivõla kui kõrvalkulude suuruse, samuti esitades, millise perioodi eest viivist hageja nõuab. Hageja esitatud arvestusest ei selgu, milliselt summalt, mis alusel ja mis ajavahemiku eest viivist nõutakse. Samuti on hageja ise vähendanud põhinõude vähendamise ulatuses kõrvalnõuet ning arvestanud kostja poolt menetluse ajal tasutud summa viivisenõude katteks.
31. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud viivisearvestus jälgitav ja kohus jätab hageja 6 viivisenõude 456,56 eurot rahuldamata. Kohus on käesolevalt rahuldanud vaid liikmemaksu võla nõude. Kohus leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (280 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest alates põhinõude täitmiseni põhikirjas toodud määras ehk 0,5% päevas.
32. Kostja on tasunud kohtumenetluse ajal n-ö kompromisspakkumisena 70 eurot. Hageja on oma lõppseisukohas arvestanud selle viivisenõude katteks (dtl 165). Arvestades, et kohus on viivisenõude selle ebaselguse tõttu jätnud rahuldamata, ei ole hageja arvestus asjakohane ja tuleb jätta tähelepanuta. Siiski on põhjendatud lugeda, et tasutud osas on kostja on kohustuse hageja ees täitnud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 34.

§ 173

lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 järgi määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. 35.

§ 163

lg 1 alusel ja hagi osalist rahuldamist arvestades jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vajalik menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7