← Eesti

1-20-4808/22

Obsah (10)§ 68§ 76§ 64§ 74§ 65§ 69§ 275§ 404§ 121§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-20-4808 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretä

§-de 199 lg 2 p 9 ja 424 lg 1 järgi ning karistati

§-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel liitkaristusega 9 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja I.

Suvele mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Otsus jõustus 29.08.

  1. Käesoleval ajal kannab D.Q karistust xxxxxxxxxxxxx. Tema karistusaja algus on 1.09.2020 ja lõpp 28.05.
  2. 6.01.2021 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule I. Suve isikliku toimiku otsustamaks I. Suve vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta I. Suve tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu D.Q soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist ning on nõus vabastamisega ka elektroonilise valve alla. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei toeta I. Suve vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused D.Q on toime pannud teise astme kuriteod. Vastavalt

§ 76

lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu D.Q on teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Peale selle on süüdimõistetu nõustunud

§-s § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega (nõusolek kinnipeetava isikliku toimiku II osa, tl 16). Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt (LISA – elukoha kontroll, kinnipeetava isikliku toimiku II osa, tl 15) on kriminaalhooldusametnik kontrollinud I. Suve vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxx-x, xxxxxxxxxx ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Ametnik on ka kinnitanud, et elukoha aadressiks on kinnistusregistri järgselt xxxxxxxx, kuid tegelikult on korteri xxxxxxxxxx – korteri omanik ei ole veel jõudnud numbrit ümber registreerida. Elukoha omanik ja korteris elavad täisealised isikud on andnud kirjaliku nõusoleku I. Suve elama asumiseks nimetatud aadressile koos elektroonilise valve kohustusega. Seega on täidetud formaalsed eeldused ka D.Q vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Samas kuritegude toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik ei võimalda kohtu arvates I. Suve vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 2

(5)Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on I. Suve ühel korral, s.o 18.12.2020 distsiplinaarkorras karistatud kartseriga allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumiste eest. Kuna süüdimõistetu vangistus ei ületa ühte aastat, siis individuaalset täitmiskava ei ole koostatud. Järelikult ei ole taasühiskonnastavates tegevustes mitteosalemine tingitud kinnipeetavast. I. Suvel on omandatud põhiharidus ning alates 9.11.2020 jätkas ta gümnaasiumiõpingutega. D.Q soovib vabanedes tööle minna, hakata peret üleval pidama (sündimas on laps) ning võlgnevusi likvideerima. D.Q soovib tööle asuda ettevõttesse xxxxxxx xx (xxxxxxxxxxxxxxx). 2.03.2020 toimunud telefonivestlusest ettevõtte esindajaga selgus, et neil on aastaringselt tööd pakkuda ja seega saaks D.Q vabanedes nende juurde soovi korral tööle. Esindaja sõnul on võimalik töötada ka elektroonilise valve all oleval inimesel, sest valdavalt on objektid pikaajalised ja ehituse aeg on ette teada. Samas ei ole ettevõte esindaja esitanud ametnikule I. Suve töölesaamise kohta kirjalikku (allkirjastatud) kinnitust, vaid vabas vormis e-kirja. I. Suvel on võlgnevusi summas 7081,84 eurot ning vabanemisfondis on 30.12.2020 seisuga 86 eurot. Võimaliku vabanemise korral toetavad I. Suve majanduslikult ka erinevad lähivõrgustiku liikmed. Päritoluperekonda kuulub ema ja kaks õde, nende suhted on lähedased ja sõbralikud. Kohus aga ei sea I. Suve tööle saamise võimalust kahtluse alla, sest seda on tööandja esindaja nii suuliselt kui ka e-kirja teel kriminaalhooldusametnikule kinnitanud. Võimalus asuda vabanemise korral tööle, hariduse omandamine, elukoha olemasolu ja lähedaste toetus iseloomustab süüdimõistetut positiivselt ning räägib tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Karistusregistri 25.01.2021 teatise kohaselt on I. Suvel käesoleval ajal 6 kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 5.10.2012 otsusega nr 1-12-7864 on I. Suve karistatud

§-de 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 ja 215 lg 2 p 1, 2 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta 2 kuud vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel kuulus ära kandmisele 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust, millest omakorda kuulus

§ 74

sätete alusel koheselt ära kandmisele 3 kuud vangistust (kandmise algust arvestatakse alates 9.07.2012) ning 10 kuud 27 päeva vangistust jäeti 2 aastase katseaja jooksul täitmisele pööramata. Otsus jõustus 19.10.2012. Viru Maakohtu 30.08.2013 otsusega nr 1-13-7682 on I. Suve karistatud

§-de 121, 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja 215 lg 2 p 1, 2 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega 7 kuud vangistust, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 5.10.2012 kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust,

§ 68

lg 1 alusel ära kandmata karistus 1 aasta 1 kuu 5 päeva.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendati kanda jääv vangistus üldkasuliku tööga 800 tundi tähtajaga 2 aastat. Otsus jõustus 17.09.

  1. Viru Maakohtu 8.01.2014 määrusega pöörati täitmisele I. Suvele Viru Maakohtu 30.08.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Määrus jõustus 24.03.2014 ja vangistuse kandmise algus oli 11.02.
  2. Viru Maakohtu 13.06.2014 otsusega nr 1-14-5083 on I. Suve karistatud

§-de 121, 214 lg 2 p 1, 263 p 1, 4 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat vangistust, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 30.08.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud ja Viru Maakohtu 8.01.2014 määrusega täitmisele pööratud karistuse ära kandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. D.Q tunnistati süüdi ka

§ 275

järgi (enne Viru Maakohtu 30.08.2013 kohtuotsust toimepandud) ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus enne ja pärast Viru Maakohtu 30.08.2013 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ning I. Suvele mõisteti lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 11.02.2014. Otsus jõustus 22.10.2014. 3

(5)Viru Maakohtu 20.03.2015 määrusega vähendati I. Suvele Viru Maakohtu 13.06.2014 otsusega mõistetud liitkaristust, lugedes tema uueks liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 23 päeva vangistust. Määrus jõustus 7.04.2015. Viru Maakohtu 17.04.2015 otsusega nr 1-15-2088 on I. Suve karistatud

§ 404

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 13.06.2014 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 20.03.2015 määrusega vähendatud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 11.02.2014. Otsus jõustus 5.05.2015. Karistus täidetud 4.07.2017. Viru Maakohtu 11.12.2017 otsusega nr 1-17-10898 on I. Suve karistatud

§ 121

lg 2 p 3 järgi

§ 74sätete alusel tingimisi vangistusega 6 kuud, katseajaga 18 kuud.

Otsus jõustus 27.12.

  1. Karistus täidetud 11.06.
  2. Käesoleval ajal kannab D.Q xxxxxxxxxxxxx Tartu Maakohtu 12.08.2020 otsusega nr 1-204808 mõistetud liitkaristust 8 kuud 27 päeva vangistust. Samuti on I. Suve karistusregistri teatise kohaselt viimase 2 aasta jooksul korduvalt karistatud varavastaste väärtegude (

§ 218

lg 1) eest (17.03.2020, 21.02.2020 ja 4.10.2019), millised karistused on kehtivad. Eeltoodust nähtub, et D.Q on viimase 8 aasta jooksul korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid ja väärtegusid. Ka praegu kannab D.Q vangistust muuhulgas süstemaatilise varguse eest. Aastate jooksul I. Suvele mõistetud järjest raskemad karistused ei ole täitnud oma eesmärki ning I. Suve uute kuritegude toimepanemisest eemale hoidnud. Seetõttu on ka käesoleval ajal kohtu hinnangul I. Suve puhul uute varavastaste kuritegude toimepanemise oht väga suur (mh suurte võlgnevuste tõttu). Arvestades karistatust ka mootorsõiduki juhtimise eest joobes ning kehalise väärkohtlemise eest on suur ka oht, et D.Q jätkab muuhulgas ka teiseliigiliste kuritegude toimepanemist (eelkõige liiklussüütegude ja vägivallakuritegude toimepanemist). Suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab D.Q ennetähtaegse vanglast vabastamise. Seda enam asjaolu valguses, et D.Q kahtlustatakse uute kuritegude toimepanemises ka mõni päev peale viimase kohtuotsuse kuulutamist, mis nähtub isiklikus toimikus olevast 16.08.2020 vahistamismäärusest (vt kinnipeetava isikliku toimiku I osa, tl 24). Vahistamismääruse kohaselt kahtlustatakse I.Suve avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ja vägivalla tarvitamises võimuesindaja vastu. Vangla iseloomustuses on märgitud, et D.Q on enamiku kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Et ta kaldub alkoholiga liialdama, ei eitanud süüdimõistetu ka kohtuistungil. Süüdimõistetu kalduvus alkoholi kuritarvitada suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu veelgi. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et D.Q on ametnikega suhtlemisel kohati üleolev. Teda on ka distsiplinaarkorras karistatud korraldustele allumatuse eest. Riigikohus on asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud (vt RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; 1-14-10087, p 33; 1-09-14104, p 21). Seda eeldust D.Q täitnud ei ole, kuna talle on määratud vangistuses viibides distsiplinaarkaristus. Kaaludes I. Suve vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (kindla elukoha olemasolu ning lähedaste toetus, soov asuda tööle ja üldhariduse omandamine) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kuritegude toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja varasem 4

(5)elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Kindel elukoht ja lähedaste toetus olid I. Suvel olemas ka varem, kuid need ei takistanud temal kuritegude toimepanemist. D.Q on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud ligi 5 kuud. Arvestades I. Suve kuritegelikku aktiivsust, pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav, olemaks veendunud, et vabaduses suudab D.Q uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. I. Suve soov elada edaspidi normaalselt ja õiguskuulekalt (sh hoolitseda perre sündiva lapse ja elukaaslase eest) on kahtlemata kiiduväärt, kuid kohus ei ole veendunud, et D.Q varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Tegemist ei ole esmakordselt vanglakaristust kandva isikuga. Karistusregistri teatisest nähtub ja D.Q ka kohtuistungil ise kinnitas, et ta on vangistuses olnud ka varem. Seega varasemalt vanglas viibimine ei ole täitnud I. Suve puhul ühte karistuse eesmärkidest – ei ole mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tema kuritegude toimepanemise põhjuseks on eelkõige alkoholi kuritarvitamine. Alkoholisõltuvuse tõttu on sellist käitumist I. Suvelt oodata ka edaspidi. Kohtu hinnangul ka elektrooniline järelevalve ei maanda käesoleval juhul uue kuriteo toimepanemise riski. Elektroonilise järelevalve all on võimalik tarvitada alkoholi ja panna toime teatud liiki kuritegusid (nt varavastaseid, vägivalla- ja liikluskuritegusid). Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks D.Q positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada ning mõistaks, et uute kuritegude toimepanemine ei aita kaasa muuhulgas pere (st perre sündiva lapse ja elukaaslase) eest hoolitsemisele. Seega pole I. Suve võimalik tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.