Obsah (6)
§ 2§ 204§ 156§ 155§ 123§ 304-25-288 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2025. a, Pärnu Väärteoasja number 4-25-288 (940024000696) Kohtunik Anu Tammeniit Koht
§ 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas: 1.
Jätta S.C kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti 08.01.
- a otsus väärteoasjas nr 940024000696 muutmata.
- Rahatrahv 400 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas, a/a-le EE777700771003813400 LHV pangas või a/a-le EE701700017001577198 Luminor pangas, viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.
§ 204
lg 3 kohaselt kui süüdlane ei tasu rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks, saadetakse vastavalt
§-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 3. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. 1
(7)4-25-288 Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule.
§ 156
lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
§ 155
lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 21.05.2025. a. Asjaolud ja menetluskäik 08.01.2025.a. Keskkonnaameti järelevalveosakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo inspektor Anna-Kaia Marrandi poolt koostatud kiirmenetluse otsusega tunnistati S.C süüdi selles, et ta pidas 16.07.2024 X jahipiirkonnas jahti metsseale. Jahil liikumiseks kasutas S.C endale kuuluvat mootorsõidukit Mitsubishi L200 reg nr X . S.C liikus Pärnu maakonnas Lääneranna vallas X külas X teel suunaga X poole. Keskkonnaameti vaneminspektor Merilin Palts, kes kandis ametivormi ning helkurite ja helkurribadega vesti, andis riikliku järelevalve käigus sõidukile reg nr X nõuetekohase peatumismärguande X tee sirgel teelõigul punase koonusega, mis oli asetatud põleva taskulambi otsa. S.C eiras peatumismärguannet ja sõitis peatumata X suunas. Sellise teoga takistas S.C Keskkonnameti poolt teostatava riikliku järelevalve läbiviimist, kuna sõiduki mittepeatumisel ja peatamiskohast ära sõites ei olnud Keskkonnaametil võimalik kontrollida S.C poolt jahiseaduses ja jahieeskirjas sätestatud nõuete täitmist, st kontrollida jahipidamisdokumente, jahipidamisvahendeid, jahisaaduse olemasolu sõidukis ning jahiohutust. Selle teoga pani S.C toime karistusseadustiku § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest karistati teda rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses 400 euroga. Kaebuse sisu 21.01.2025.a. esitas S.C kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Ta taotleb otsuse tühistamist ja menetluskulude jätmist Keskkonnaameti kanda. Kaebaja märgib, et tema pole rikkumist toime pannud, tema peatumismärguannet ei näinud. Ta nägi küll tee ääres seismas autot ja inimesi, aeglustas, et ohutult mööduda, kuid mingit märguannet peatumiseks ei märganud. Tema ei saa aru, mida menetlejad kontrollida tahtsid. Olles jahimees ja omades jahiluba antud kütitud ulukile, mille ta maha kandis ja omades veel vähemalt ühte metssealuba ja metskitse luba ei oska ette kujutada, mida ametnikud peale sea seal veel leida oleks tahtnud. Videos ei ole näha, et tegemist oleks olnud tema autoga. Samuti ei saa kaebaja aru, millise loogika alusel temale karistus määrati. Vastus kaebusele Kohtuväline menetleja leiab, et vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaebuse esitaja viibis väärteo lühikirjelduses märgitud ajal märgitud kohas, et ta tuli jahilt ning et ta ei peatunud, mistõttu jäi järelevalve teostamata. Vaidlus on asjaolu üle, kas kaebuse esitaja nägi, et Keskkonnaameti ametnik andis talle peatumismärguande. Merilin Palts kirjeldab oma tunnistuses, et kandis Keskkonnaameti vormi, mille peal oli kuulivest, millel on nii ees kui külgedel helkurid, ja et peatumismärguande andis punase valgustatud sauaga. Merilin Paltsi ütlused on kooskõlas Maris Miti ütlustega ning samuti Maris Miti ütluste lisana oleva 2
(7)4-25-288 vormikaamera salvestisega, millel on näha läheneva sõiduki tuled ning tee keskel seisev vormis ametnik, kelle parem käsi on tõstetud üles ning vasak käsi, milles on valgustatud punane sau, suunab kohta, kus sõiduk peaks peatuma. Arvestades eeltoodut ei vasta kaebuses esitatud väited, et Merilin Palts ei olnud kaebuse esitajale pimedas nähtav või et peatumismärguanne ei olnud antud arusaadavalt, tegelikkusele. Kiirmenetluse otsuses etteheidetava väärteo puhul ei puutu asjasse, mis oli sõiduki peatamise eesmärk ja kas seda eesmärki oli võimalik saavutada teiste meetmetega. Antud juhul on oluline, et Keskkonnaametil on JahiS § 471 alusel pädevus riikliku järelevalve teostamisel sõidukeid peatada, menetlusalusel isikul KorS § 23 lg 3 kohaselt kohustus tema suhtes rakendatavaid meetmeid taluda ning peatumismärguande eiramise tagajärjel jäi Keskkonnaametil menetlusaluse isiku suhtes järelevalvetoiming sooritamata. Kaebuse esitajale määratud karistuse osas leiab Keskkonnaamet, et see vastab menetlusaluse isiku süü suurusele. KarS § 279 lõikes 1 sätestatud rikkumise eest on ette nähtud karistusena rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Seega keskmisest raskemal viisil järelevalve takistamise eest on rikkujale võimalik määrata ka arest kuni 30 päeva. Antud juhul on menetleja karistuse määramisel õigesti jõudnud järeldusele, et karistust raskendavaid asjaolusid ei ole, kergendava asjaoluna arvestatakse puhtsüdamlikku kahetsust ja kuna menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, on põhjendatud karistus, mis jääb alla sanktsioonimäära keskmise. Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleks jätta rahuldamata, kuna kaebuses toodud väited on paljasõnalised ja ajendatud eesmärgist vabaneda vastutusest. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde ja taotles otsuse tühistamist. Kaebaja leiab, et videolt ei ole näha, et ametnikul oleks riietusel olnud sellised helkurid ja helkurribad, mida oleks olnud võimalik märgata. Videol on märgitud salvestuse kuupäev ja kellaaeg, kuupäev ühtib väidetava sündmusega, kellaaeg aga mitte. Ta sõitis õhtul jahipiirkonda metsasea küttimiseks. Kui oli looma küttinud, kandis küttimise loa maha ja sõitis veel jahipiirkonnas ringi. Ta tunnistab, et liikus seal piirkonnas, kuid tema peatusmärguannet ei näinud. Autol kukkus numbrimärk ära, ei asetsenud seal, kus oleks pidanud, seega ei saanud tunnistajad numbrimärki näha. Ta avaldas enda ülekuulamisel Pärnus, mis autoga ka tol õhtul sõitis ja on kindel, et tema ütluste põhjal alles tuvastati autonumber. Tema pole jahialast järelevalvet takistanud, kõik paberid olid tal korras. Ulukite lube oli tal rohkem kui tol õhtul oli kütitud. Samuti ei saa ta aru, miks temaga kohe ühendust ei võetud vaid alles kolme päeva pärast. Oma ülekuulamisel antud kirjalike ütluste kohta selgitab kaebaja, et see on ametniku poolt kirjutatud. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.
§ 123
lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi 3
(7)4-25-288 ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalusele isikule S.C-le heideti ette KarS § 279 lg 1 sätestatud delikti juriidilistele tunnustele vastava teo toimepanemist. Nimetatud karistusnorm kaitseb õigushüvena avalikku võimu s.o tegusa toimimise tõhusust riikliku järelevalve valdkondades. Objektiivse koosseisu moodustab riikliku järelevalve takistamine sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. Tunnistaja Merilin Palts, kes töötab Keskkonnaametis järelevalve inspektorina, andis kohtus ütlusi, et teostas koos inspektorite Anna-Kaia Marrandi ja Maris Mitiga jahindusalast järelevalvet X piirkonnas, seejärel Pärnumaal X piirkonnas. Autot juhtis Anna-Kaia Marrandi ja kaasas oli ka praktikant Merilin Mets. Sõites X poolt mööda X teed, nägid pika sirge tee lõpus tulemas sõidukit. Kell võis olla umbes 01 öösel. Kuna tegemist oli jahimaaga, otsustati jahindusalaseks järelevalveks sõiduk peatada. Nad parkisid oma auto paremale poole tee äärde, tegemist oli kruusateega. Tunnistaja oli sõidukis kõrvalistuja ja tema otsustas ka sõiduki peatada. Ta läks välja oma sõiduki ette tee keskele. Vastutulev sõiduk lähenes täistuledega, nendele lähenedes võttis täistuled maha. Tunnistaja andis põleva taskulambiga, millel oli punane koonus otsas, peatumismärguande. Tal oli seljas vormiriietus, ees ja taga helkurribad, samuti kuulivest helkurribadega. Peatumismärguande peale sõiduk aeglustas, tundus, et jääb kohe seisma. Temaga kohakuti jõudes vehkis tunnistaja valguskoonusega sõiduki esiklaasi ees, aga hoolimata sellest sõiduk sõitis temast mööda, kiirendas ja sõitis minema. Tunnistaja märkas, et tegemist oli tumeda Mitsubishiga. Kuivõrd sõiduk ei peatunud, otsustati sellele järele sõita. Kuna aga kruusatee tolmas ja nende sõidukiirus oli 90 km/h, siis eessõitvat sõidukit enam ei näinud ja kui jõuti asfaltteeni, oli eessõitev sõiduk kadunud. Ennem olid nad jõudnud ära fikseerida sõiduki registrinumbri ja tegid päringu liiklusregistrisse, kust said teada, et sõiduki omanik oli S.C . JAHISE päringu kohaselt oli kütitud metssea loa omanikuks ka S.C . Tunnistaja selgitas, et ta sõiduki roolis olevat isikut ei oska kirjeldada, sest keskendus sõiduki peatamisele ja registrimärgi tuvastamisele. Selline kontroll jahipiirkonna teedel on tavapärane jahindusalase järelevalve osa. Sooviti kontrollida jahisaaki, kas jahisaak on vastavuses lubadega, samuti kontrollida jahirelva ohutust. Palju esineb jahirelvadega ohutusnõuete rikkumisi ja ka seda, et on üks luba, aga lastakse mitu looma. Selleks tuleb sõiduk peatada ja kontrollida. Tunnistaja Maris Mitt, kes töötab Keskkonnaametis inspektorina, andis ütlusi, et teostasid 16.07.2024 jahindusalast järelevalvet X piirkonnas. Jahi infosüsteemi kohaselt oli seal lähedal kütitud just äsja üks metssiga. Otsustati sinna suunas suunduda ja sõideti X teel. Kui nähti vastu sõitmas sõidukit, otsustati see kontrolliks peatada. Enda sõiduk peatati paremale poole tee äärde, sõiduki süüde jäi sisse. Tunnistaja pani endal rinnakaamera tööle. Kui vastutulev sõiduk oli piisavalt lähedal, läks Merilin Palts välja ja andis peatumismärguande. Merilinil oli seljas Keskkonnaameti roheline vorm, mille küljes olid helkurid, pükstel olid helkurid, seljas oli kuulivest, kus samuti ees ja taga olid helkurribad. Peatamise ajal oli Merilini käes hästi nähtav põlev punase koonusega taskulamp. Vastutulev sõiduk võttis täistuled maha, vähendas kiirust, kuid sõitis mööda ja ei peatunud ja kiirendas. Seepeale otsustasid nad enda auto ümber pöörata, läksid autosse ja järgnesid sõidukile. Kuna kruusatee tolmas ja teel oli lahtine kruus, siis kaotasid ees sõitva sõiduki tuled silmist ja sõidukile järele ei jõudnud. Kui sõiduk neist möödus, märkas ta sõiduki registrinumbrit ja liiklusregistri kohaselt oli tegemist S.C autoga, kes oli hiljuti küttinud seal lähedal metssea. 4
(7)4-25-288 Kohtuistungil vaadeldi rinnakaamera salvestist CD plaadil. Salvestiselt on näha, et kruusatee paremas ääres seisab sisselülitatud tuledega sõiduk. Sõiduki ees keset kruusateed seisab rohekas vormiriietuses isik, kelle vasakus käes on põlev koonusekujuline lamp, isikul on näha riietuse küljes nii pükstel kui ka vestil helkurribasid. Isik peatab vasakule poole väljasirutatud käes oleva lambiga lähenevat sõidukit. Kohakuti jõudes vehib põleva lambiga läheneva sõiduki ees, kuid sõiduk ei peatu ja möödub peatajast väga lähedalt. Mööda sõitev sõiduk on tumedat värvi maastur, märgata on numbrimärgi heledat kohta sõiduki esiosas. Kui sõiduk ei peatu, on näha, et peatajad suunduvad tagasi autosse. KarS § 279 lg 1 sätestab vastutuse riikliku ja haldusjärelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. Kohtuliku uurimise käigus puudub vaidlus selle üle, et S.C pidas 16.07.2024 X jahipiirkonnas jahti metsseale. Nimetatud asjaolu kinnitas kaebaja ise kohtuistungil, seletades, et viibis 15.07.2024 ööl vastu 16.07.2024 metsseajahil. Seda, et ta metssea küttis, kinnitab ka JAHIS väljavõte, millest nähtuvalt oli S.C-l luba metssiga lasta ja 16.07.2024 kell 00:09 on sisestatud andmed kesikemise tabamise kohta. Kaebaja ütluste kohaselt kandis ta jahiloa koheselt maha, kui oli tuvastanud, kelle oli küttinud. Seega on tõendatud, et S.C viibis 16.07.2024 kella 00:09 ajal X jahipiirkonnas. Riikliku järelevalve takistamine tähendab igasugust riikliku järelevalvega seotud õiguspärase toimingu teostamise takistamist. Kohtuliku uurimise käigus on tunnistajate Merilin Paltsi ja Maris Miti ütlustega tuvastatud, et 15.07.2024-16.07.2024 teostasid nad jahindusalast järelevalvet X piirkonnas. Keskkonnaamet kontrollib vastavalt jahiseadusele ja jahieeskirjale jahipidamise seaduslikkust, jälgib jahiaegadest kinnipidamist, lubade olemasolu, dokumentide korrasolekut ning jahiohutust. Keskkonnaametil on JahiS § 471 alusel pädevus riikliku järelevalve teostamisel sõidukeid peatada. Kuivõrd tegemist oli jahipiirkonnaga ja vastavalt JAHISE sissekandele oli samas piirkonnas jahti peetud ja metssiga kütitud, siis oli Keskkonnaameti järelevalve inspektoritel igati põhjendatud ja seaduslik alus kontrollida, kas jahti peetakse seadustest ja eeskirjadest kinni pidades. KorS § 23 lg 3 kohaselt on menetlusalusel isikul kohustus tema suhtes rakendatavaid meetmeid taluda. Kohtus uuritud ja vaadeldud salvestisega ja tunnistajate Merilin Paltsi ja Maris Miti ütlustega leidis kinnitust, et S.C poolt juhitud sõiduk ei peatunud peatusmärguande peale, mille tõttu jäi Keskkonnaametil menetlusaluse isiku suhtes järelevalvetoiming sooritamata. Kohus leiab, et S.C ütlused, et salvestisel olev sõiduk ei ole tema oma, on paljasõnalised ja tõendamata ning vastuolus teiste asjas olevate tõenditega. Nii kinnitasid tunnistajad Merilin Palts ja Maris Mitt, et märkasid mõlemad sõiduki registreerimisnumbrit ja selle alusel tuvastasid, et tegemist on S.C-le kuuluva sõidukiga. Samuti ei eitanud ka S.C ise, et ta sõidukiga samas piirkonnas ja samal ajal jahil viibis. Kohtu hinnangul on S.C ütlused, et sõidukil puudus registreerimismärk, ümber lükatud lisaks tunnistajate Merilin Paltsi ja Maris Miti ütlustega ka rinnakaamera salvestiga. Nimelt nähtub salvestiselt, et sõidukil oli näha registreerimisnumbrile iseloomulik hele kujutis. Juhul, kui registreerimismärki poleks sõidukil küljes olnud, poleks ka olnud näha heledat märgi kujutist. Samuti on salvestiselt näha, et tegemist oli tumedat värvi maasturiga. Nii kinnitas S.C 24.07.2024 ülekuulamisel, et liikus piirkonnas 5
(7)4-25-288 ringi endale kuuluva maasturiga. Samuti on paljasõnaline ja tõendamata S.C väide, et tema mingit peatamismärguannet ei näinud. Tunnistajad kirjeldasid põhjalikult, kuidas Merilin Palts seisis sõidutee keskel, tal oli seljas vormiriietus, ta oli valgustatud, tal olid küljes helkurid ja helkurribad ning peatamiseks kasutas selleks ettenähtud punase valguskoonusega taskulampi. Ka salvestiselt on näha, et sõidukit peatada üritanud isikul olid helkurid, ta vehkis hästi valgustatud lambiga. Ei ole eluliselt usutav, et kui tee peal seisab vormiriietuses, valgustatud isik, käes heleda valgusega lamp ja temast kiirust vähendades väga lähedalt mööda sõita, ei pane peatusmärguannet tähele. Samuti on tema 24.07.2024 ülekuulamisel antud ütlused vastuolulised. Kõigepealt märgib ta, et üldse ei pannud peatusmärguannet tähele, siis selgitab, et peatumismärguanne oli tema jaoks ebaselge. Ta kahetseb, et selline olukord on tekkinud, see ei olnud tahtlik. Kohtuistungil ei osanud ta vastuolusid selgitada ja jäi selle juurde, et tema mingit märguannet ei näinud. Kohus leiab, et Keskkonnaametil oli seaduslik alus jahialase kontrolli läbiviimiseks ja selle käigus jahipiirkonnas liikuvaid inimesi ja sõidukeid kontrollida. Kohtu hinnangul käitus S.C viisil, mille tulemusena ja peatumismärguande eiramise tagajärjel jäi Keskkonnaametil menetlusaluse isiku suhtes järelevalvetoiming sooritamata. Seega on tuvastatud S.C tegevuses KarS § 279 lg 1 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus leiab, et S.C on kirjeldatud teo pannud toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Tulnud just äsja jahilt, tal on autos jahisaak ja jahirelv ning nähes, et tema poolt juhitud sõidukit peatab isik, kes kannab Keskkonnaameti vormi, mille peal oli kuulivest, millel on nii ees kui külgedel helkurid, ja et peatumismärguanne anti punase valgustatud sauaga, ei peata oma sõidukit sellest hoolimata, paneb teo toime otsese tahtlusega. Kohus on seisukohal, et S.C väärteokoosseisu. on täitnud KarS § 279 lg 1 sätestatud Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et S.C-le omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas
§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks
§ 30kohaselt. Vastavalt Kar
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6
(7)4-25-288 KarS § 279 lg 1 järgi on füüsilisele isikule karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Kohtuväline menetleja karistas S.C rahatrahviga 100 trahviühikut. Teo toimepanemise ajal oli KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suuruseks 4 eurot ehk S.C karistati rahatrahviga 400 eurot. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud S.C käitumises puuduvad. Kohtuväline menetleja on küll oma otsuses arvestanud kergendava asjaoluna süüteo kahetsemist, kuid asja kohtulikul arutamisel S.C mingit kahetsust ei avaldanud ja rikkumist ei tunnistanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtuma sellest, kuidas on võimalik rikkujat mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrüki kohaselt ei ole S.C-l kehtivaid karistusi. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt S.C-le karistuseks määratud rahatrahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot vastab käesoleval juhul nii tema süü suurusele kui ka üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et S.C süüline käitumine on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 279 lg 1 järgi. Seega jätab kohus S.C kaebuse rahuldamata ja Keskkonnaameti 08.01.2025.a otsuse väärteoasjas nr 940024000696 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 7
(7)