← Eesti

4-24-4127/11

Obsah (8)§ 50§ 40§ 35§ 23§ 34§ 4§ 26§ 22

4-24-4127 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2025. a, Pärnu, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-24-4127 (940024000369) Kohtunik Anu

§ 50; VTMS § 2, § 132 p 1, § 133135 kohus otsustas: 1.

Jätta O.R kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti 28.11.

  1. a otsus väärteoasjas nr 940024000369 muutmata.
  2. Rahatrahv 400 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas, a/a-le EE777700771003813400 LHV pangas või a/a-le EE701700017001577198 Luminor pangas, viitenumber
  3. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei tasu rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
  4. Menetluskulud summas 3523,36 eurot jätta O.R kanda. 1

(14)4-24-4127
  1. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 28.02.
  2. a. Asjaolud ja menetluskäik 29.10.
  3. a koostas Keskkonnaameti uurimisosakonna uurija Karin Asi väärteoprotokolli selle kohta, et ajavahemikul 06.01-07.01.
  4. a viibis O.R Pärnu maakonnas Saarde vallas RMK Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas Saki jahialal kütitud ilvesega ehk viibis

aadusega ja jahitulirelvaga looduses, milline tegevus on võrdsustatud jahipidamisega, omamata ilvese küttimiseks jahiluba. Viibides kütitud ilvesega (

aadusega) ja jahitulirelvaga jahimaal, rikkus O.R

eaduse (

) § 35 lg 1 p 2 ja

§ 40lg 1 nõudeid.

Selle teoga pani O.R toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 50järgi.

28.11.2024. a otsusega nr 940024000369 (tl 125-132) määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest O.R-ile karistuseks

§ 50järgi rahatrahv 100 trahviühikut s.o 400 eurot.

Kaebuse sisu 13.12.

  1. a esitas O.R kaitsja vandeadvokaat Karin Ploomi vahendusel Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebuses leitakse, et Keskkonnaameti 28.11.
  2. a otsus on põhjendamatu. Väärteomenetluse raames kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et O.R on toime pannud talle etteheidetava rikkumise. Kaebuses leitakse, et antud asjas puuduvad otsesed tõendid ning kogutud kaudsed tõendid ei tõenda, et O.R on 06.01.2024-07.01.2024 küttinud Saki jahimaadel ilvese või et ta on sel perioodil metsas kütitud ilvesega viibinud. Samuti on asjas kogutud kaudsed tõendid valdavalt lubamatud ning need tuleb asja lahendamisel kõrvale jätta. Kaudsetest tõenditest peab nähtuma tõsikindlalt, et menetlusalusele isikule omistatav tegu on tõepoolest toime pandud. Antud juhul ei kajasta mitte ükski tõend, et O.R on rikkunud

§ 35

lg 1 p 2 ning

§ 40

lg 1 nõudeid ja toime pannud

§ 50järgi kvalifitseeritava teo.

Kaebuse esitaja palub tühistada 28.11.2024. a Keskkonnaameti otsuse väärteoasjas nr 940024000369 terves ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 või alternatiivselt VTMS § 30 alusel. Menetluskulud palub kaebuse esitaja jätta riigi kanda. Kaebuse esitaja oli nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebustele Keskkonnameti esindaja uurija Karin Asi oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub 2

(14)4-24-4127 jätta väärteoasjas nr 940024000369 koostatud üldmenetluse otsuse peale esitatud kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Keskkonnaamet on seisukohal, et 28.11.
  1. a koostatud üldmenetluse otsus on õiguspärane ja tugineb kogutud tõenditele. Keskkonnaamet jääb oma otsuses toodud põhjenduste ning seisukohtade juurde. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteomenetlus on läbi viidud kooskõlas väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse seadustikes sätestatud nõuetega, oluliste menetlusvigadeta ning määratud karistus on kooskõlas KarS §-s 56 sätestatud põhimõtetega ning Riigikohtu praktikaga. Seega ei ole O.R kaebus põhjendatud ja Keskkonnaameti 28.11.
  2. a väärteoasjas nr 940024000369 tehtud otsuse tühistamiseks puudub alus. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ja kaebuse esitaja seisukoha ning taotluse, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Väärteoprotokolli (tl 107-110) kohaselt heidetakse O.R-ile ette seda, et ajavahemikul 06.01.2024-07.01.2024 viibis O.R Pärnu maakonnas Saarde vallas RMK Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas Saki jahialal kütitud ilvesega ehk viibis

aadusega ja jahitulirelvaga looduses, milline tegevus on võrdsustatud jahipidamisega, omamata ilvese küttimiseks jahiluba. Viibides kütitud ilvesega ja jahitulirelvaga jahimaal, rikkus O.R

§ 35

lg 1 p 2 ja

§ 40lg 1 nõudeid.

Selle teoga pani O.R toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 50järgi.

Vaidlust ei ole selles, et mõlemal päeval, s.o 06.01.

  1. a ja 07.01.
  2. a toimus Pärnu maakonnas Saarde vallas Kilingi-Nõmme Saki jahipiirkonnas hundijaht, milles osales ka O.R . Vaidlus seisneb selles, kas O.R nimetatud ajal ja kohas viibis koos kütitud ilvesega ja jahitulirelvaga. Kohus peab vajalikuks märkida, et väärteoprotokollis märgitud teo osas alustati väärteomenetlust kriminaalmenetluses kogutud info põhjal. Kriminaalasjas nr 23940000003 on 08.04.
  3. a koostatud õiend (tl 2) selle kohta, et nimetatud kriminaalasja menetluse käigus asitõendi vaatlusel leiti kahtlustatava S. N a mobiiltelefoni mälust fotod, millelt nähtub, et O.R on osalenud 07.01.
  4. a ebaseaduslikus

, kus on lastud tulirelvast üks ilves. Samuti on õiendis märgitud, et nimetatud teo osas võtab väärteomenetluse alustamise otsuse vastu Keskkonnaamet. Väärteomenetluse nr 940024000369 alustamise 17.04.2024. a teate (tl 1) kohaselt alustati Keskkonnaameti poolt väärteomenetlust

§ 50järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises.

18.03.

  1. a vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 3-7) nähtub, et kriminaalasjas nr 23940000003 võeti 06.03.
  2. a S. N a elukoha läbiotsimise käigus ära mobiiltelefon XIAOMI Redmi 12c. Mobiiltelefon esitati vaatluseks ning see fotografeeriti ning saadud fotod lisati vaatlusprotokollile. Samuti ühendati mobiiltelefon vaatlusarvutiga ning S. N a poolt vabatahtlikult välja antud lukukoodi kasutades saadi Cellebrite UFED seadmes sisalduvatest andmetest failisüsteemi koopia. Kaitsja märkis, et 18.03.
  3. a vaatlusprotokolli kohaselt on S. N andnud väidetavalt 3

(14)4-24-4127 vabatahtlikult seadmele juurdepääsuna lukukoodi. Samas ei kajasta väärteotoimik selle asjaolu kohta ühtegi tõendit ning jääb arusaamatuks, millise menetlustoimingu raames ning millal on S. N menetlejale avaldanud juurdepääsu koodi. Üksnes vaatlusprotokolli lisatud menetleja märkus, et väidetavalt on juurdepääs saadud vabatahtlikult, ei tõenda, et seadme sisu on S. N üle andnud menetlejale vabatahtlikult, olles sealjuures teadlik, et tal puudub selleks kohustus. Kaitsja viitab Riigikohtu lahendile nr 1-20-1208, milles on selgitatud, et kaasabi saab olla üksnes vabatahtlik ja see eeldab, et isik teab enda õigust sellise kaasabi osutamisest keelduda. Kaitsja hinnangul on 18.03.
  1. a vaatlusprotokolli näol tegemist lubamatu tõendiga. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu ja märgib, et 18.03.
  2. a vaatlusprotokollis on märge, et S. N on välja andnud vabatahtlikult lukukoodi. Seega on S. N andnud menetlejale vabatahtlikult mobiiltelefoni parooli, et mobiiltelefoni saaks vaadelda. Puuduvad andmed selle kohta, et mobiiltelefonist oleks andmeid saadud mingil muul viisil kui vabatahtlikult välja antud parooli kasutades. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kedagi oleks survestatud lukukoodi menetlejale andma. Kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 1-20-1208 on loetud lubamatuks kahtlustatava endise elukaaslase mobiiltelefonist saadud teave, kuivõrd talle ei selgitatud õigust keelduda enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisele kaasa aitamast ja ka mobiiltelefoni PIN-koodi avaldamisest. Käesoleva asja olukord erineb Riigikohtu lahendi nr 1-20-1208 olukorrast. Nimelt menetletavas asjas oli lukukoodi andjaks S. N , kes oli nimetatud kriminaalasjas ise kahtlustatav. See nähtub ka 05.04.
  3. a asitõendi vaatlusprotokollist (tl 8-9), et 06.03.
  4. a on kahtlustatava S. N a elukohas teostatud läbiotsimist. Kahtlustatavale selgitatakse tema õigusi ja kohustusi, mh õigust keelduda ütluste andmisest. Seega oli S. N kahtlustatavana sellest õigusest teadlik ning ta pidi teadma ka seda, et ta ei pea menetlejale mobiiltelefoni lukukoodi välja andma. Kohus on seisukohal, et 18.03.
  5. a vaatlusprotokoll on lubatud tõend. Kriminaalasjas nr 2394000003 05.04.
  6. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub veel, et vaadeldud on kahtlustatava S. N a elukoha läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefoni fotosid. Otsitud on fotosid, mis on tehtud 07.01.
  7. a. Protokollis on märgitud, et vaatluse käigus tuvastati, et fotol nr 1 on kujutatud neli meesterahvast, kelle ees on maas jahipidamise käigus lastud hunt. Menetluse käigus on tuvastatud, et fotol asuvad vasakult paremale S. N , R. P , E. N ja O.R . Fotol nr 2 on kujutatud E. N , kes hoiab üleval jahipidamise käigus lastud hunti. Fotol nr 3 on O.R koos relva ja jahipidamise käigus lastud ilvesega. Fotol nr 4 on lastud ilves koos kahe isikuga, kellest paistavad ainult jalad ja jahirelv neist ühe käes. Kaitsja on seisukohal, et kriminaalmenetluse raames kogutud ja kohtuvälisele menetleja edastatud fotod, on lubamatud tõendid ning need tuleb jätta asja lahendamisel kõrvale. Väärteotoimikus ei ole läbiotsimise protokolli, mistõttu puudub ülevaade, kuidas on mobiiltelefon Xiaomi Redmi 12c tõendina kogutud ja kas tegemist on lubatava tõendiga. Kohus tegi 10.02.
  8. a Lääne Ringkonnaprokuratuurile kohtunõude, milles palus esitada kohtule koopiad 06.03.
  9. a kriminaalasjas nr 23940000003 kahtlustatava S. N a elukoha läbiotsimismäärusest ja läbiotsimisprotokollist. Prokuratuur edastas 11.02.
  10. a kohtule 05.03.
  11. a läbiotsimistaotluse, mis on 05.03.
  12. a kohtu poolt osaliselt rahuldatud. Kohus on mh andnud loa toimetada läbiotsimist S. N a elukohas aadressil XXX, XXX, XXX, XXX. Prokuratuuri poolt edastatud 06.03.
  13. a läbiotsimisprotokollist nähtub, et kahtlustatava S. N a elukohas aadressil XXX on teostatud läbiotsimine 05.03.
  14. a 4
(14)4-24-4127 läbiotsimise taotluse alusel, mis on Pärnu Maakohtu kohtuniku poolt rahuldatud. Riigikohus on lahendis nr 4-20-1588 p-s 18 märkinud, et väärteomenetluses tohib üldjuhul kasutada ka tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses, kui seejuures on järgitud tõendite kogumise üldnõudeid ja süüteomenetluslikke garantiisid ning tõend on paigutatav mõne KrMS § 63 lg 1 nimetatud tõendi vormi alla. KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. VTMS § 35 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba. Seega kuivõrd on tuvastatud, et S. N a elukoha läbiotsimine kriminaalasjas teostati kohtuniku loa alusel, siis saab asuda seisukohale, et kriminaalasjast nr 23940000003 väärteomenetlusse võetud 05.04.
  1. a asitõendi vaatlusprotokolli on lubatud kasutada väärteoasjas tõendina. Tõendi kogumisel on järgitud tõendite kogumise üldnõudeid ja süüteomenetluslikke garantiisid ning samuti on see tõend KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Samuti nähtub 06.03.
  2. a läbiotsimisprotokollist, et kahtlustavavale S. N ale teavitati, et vajaduse korral laetakse alla tema kasutuses ja valduses olevatest ja läbiotsimisega ära võetud IT seadmetest (mobiiltelefonidest), tema kasutuses olevatel e-maili aadressidel ja sotsiaalmeedia kontodel, sh pilve andmeruumis olevad andmed. S. N kinnitas, et ta on sellest teadlik ja andis telefoni paroolid, millele kirjutas allkirja alla. Seega ka see asjaolu kinnitab, et eelpool mainitud mobiiltelefoni lukukoodi andmine menetlejale S. N a poolt on olnud vabatahtlik ja seaduslik. Lisaks märkis kaitsja, et isegi kui asuda seisukohale, et 18.03.
  3. a vaatlusprotokoll ja 05.04.
  4. a asitõendi vaatlusprotokoll on lubatud tõendid, siis ei saa nende pinnalt järeldada, et O.R viibis 06.01.
  5. a või 07.01.
  6. a jahimaadel ebaseaduslikult kütitud

aagiga. Vaatlusprotokoll ja selle lisa ei tõenda, et foto oleks tehtud ajavahemikus 06.01.2024-07.01.

  1. Samuti ei ole vaatlusprotokolli lisas kujutatud raporti fail nimega 1000002188.jpg (foto nr 3) loodud 07.01.
  2. a, vaid märge „modified“ tähendab „muudetud“ ehk teisendatud seadmesse. Foto teisendamise aeg seadmesse ei tähenda aga foto tegemise/loomise aega. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et 05.04.
  3. a vaatlusprotokolli lisas fotode juures olevad märked „modified“ ei tähenda fotode tegemise aega. Raporti väljatrüki kohaselt on foto nr 1 nimetus 1000002182.jpg, foto nr 2 nimetus 1000002185.jpg, foto nr 3 nimetus 1000002188.jpg ja foto nr 4 nimetus 1000002192.jpg. Nimetatud fotod on kõik samaaegselt salvestatud mobiiltelefoni 07.01.
  4. a kell 17:59:27 (UTC+0), millele viitab raporti väljatrüki tabelis märgitud „modified“, mis tähendab muudetud ehk teisendatud. Seega kuivõrd fotode teisendamise aeg on 17:59:27 (UTC+0), siis Eesti ajavööndis talveajal (UTC+2) oli kell 19:59:27, mitte 15:59:27 nagu on seda märkinud kohtuväline menetleja. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et foto, millel on kajastatud ilvest ja O.R , on tehtud hiljemalt 07.01.
  5. a kell 19:59:
  6. Raporti väljatrükis olevate fotodelt nähtub, et fotol nr 1 nimetusega 1000002182.jpg on kujutatud hunti koos nelja inimesega. Tuvastatud on O.R ütlustega (tl 10), et 07.01.2024-08.01.2024 osales ta ühisjahil Saki jahimaadel koos I. L e, R nimelise mehe, S. N a, M. M , E. N ja 2-3 vanema mehega. Mõlemal päeval lasti üks hunt. Esimesel päeval lasi hundi M. M ja teisel päeval E. N . Ta ei tea, kas M. M i lastud hundist tehti pilti, aga E. N e lastud hundist tehti pilti. Ta ei oska öelda, kes pildistas. Pildil võis olla tema ise, E. N , R ja M. M . Kohus märgib siinkohal, et O.R on eksinud ajas, millal ta ühisjahil osales, kuivõrd teiste 5

(14)4-24-4127 asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et hundijahil käidi siiski 06.01.2024-07.01.
  1. Fotol nr 2 nimetusega 1000002185.jpg on seega E. N koos hundiga ning see on tehtud 07.01.
  2. a. Fotol nr 3 nimetusega 1000002188.jpg on O.R koos ilvese ja jahitulirelvaga ning fotol nr 4 nimetusega 1000002192.jpg on kujutatud ilvest ning näha on kahe isiku jalad, kellel ühel käes ka jahitulirelv. Kohtule ei ole teada, kes ja millega nimetatud fotod tegi ja kuidas on need S. N a mobiiltelefoni sattunud, kuid fotode nimetustega on kohtu hinnangul tuvastatud, et fotod on tehtud ajavahemikus 06.01.202407.01.
  3. Kohus märgib, et fotod, millel on näha hunti, on lõpuga 182 ja 185 ning fotod, millel on kujutatud ilvest, on lõpuga 188 ja 192, st numbrid järjest suurenevad. Kohtu hinnangul võib nende fotode nimetuste alusel eeldada, et tegemist on klassikalise loenduriga, st on üldteada asjaolu, et mida hiljem on pilt tehtud, seda suuremaks läheb ka pildi nimetus. Kuivõrd fotode numbrid suurenevad, siis saab teha sellest järelduse, millises järjekorras need tehtud on ehk kõigepealt on tehtud fotod hundiga ja siis ilvesega. Seetõttu asub kohus seisukohale ilvesega tehtud fotod pidid olema tehtud pärast hundi küttimist ning seega jääb kütitud ilvesest fotode tegemise aeg ajavahemiku 06.01.2024-07.01.2024 sisse. Kohus lisab, et kuigi fotode, millel on kujutatud ilvest, taust on heledam, kui fotod, millel on hunt, siis tuleb märkida, et hunti on pildistatud autotulede valguses, kuid ilvest mitte. Samuti ei ole teada, millise režiimiga fotod on tehtud ning arvestades tänapäeva tehnilisi lahendusi, kus pilte saab teha ka pimedas, ei saa fotode valguse järgi kindlalt öelda, mis kellaajal fotod on tehtud. Samuti nähtub fotodelt, et O.R kannab fotodel nr 1 ja nr 3 sama riietust ning mõlematel fotodel on ka samad ilmatikuolud, st lumi on maas. Eeltoodu kinnitab veelgi, et fotod on tehtud samal ajal ehk ajavahemikus 06.01.202407.01.2024 Pärnu maakonnas Kilingi-Nõmme Saki jahialal. Lisaks on kaitsja seisukohal, et 05.04.
  4. a asitõendi vaatlusprotokolli lisana esitatud raport pole esitatud terviklikul kujul. Kaitsja hinnangul pole võimalik aru saada, millal on raport loodud, millal on programmi abil teostatud uurimise algus ja millal lõpp. Kaitsja leiab, et tegemist on lubamatu tõendiga, sest menetlejale oli nimetatud failidele ligipääs juba 18.03.
  5. a ehk ajal kui toimus väidetav koopiafailide tegemine ja ka 01.04.
  6. a O.R tunnistaja ülekuulamisel on talle esitatud küsimusi nimetatud fotode kohta. Kaitsja hinnangul on kuupäevadega manipuleerimise eesmärgiks olnud saada O.R-ilt 01.04.
  7. a tunnistaja ülekuulamise raames ennastsüüstavad ütluseid. Olukorras, kus menetlejal on juba 01.04.
  8. a kahtlus tunnistaja poolt väärteo toimepanemise kohta, ei saa isikut nende asjaolude osas kuulata tunnistajana üle. Sellises olukorras peab isikut küsitlema menetlusaluse isikuna ja selgelt teavitama, millist menetlustoimingut tema suhtes tegelikult läbi viiakse. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. 01.04.
  9. a on O.R kriminaalasjas nr 23940000003, mitte väärteoasjas ülekuulatud tunnistajana. O.R ei kuulatud üle kriminaalasjas kahtlustatavana, vaid tunnistajana, kuivõrd menetleja soovis välja selgitada asjaolusid ning täpsustada, kes jahil viibisid ning milliseid loomi lasti. O.R-ile ei esitatud 01.04.
  10. a kriminaalasjas nr 23940000003 tunnistajana ülekuulamise raames fotosid temast koos kütitud ilvesega. Seega on asjakohatu väita, et menetleja oleks pidanud O.R üle kuulama menetlusaluse isikuna. Isegi juhul kui menetlejal esines kahtlus O.R poolt väärteo toimepanemises, siis on võimalik isik kriminaalasjas tunnistajana siiski üle kuulata teiste kriminaalasjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Kohus märgib, et O.R kuulati väärteoasjas nr 940024000369 üle menetlusaluse isikuna 21.05.
  11. a (tl 98-101), kuid ütlusi ta anda ei soovinud. Kohus lisab, et kaitsja väide, et menetleja on kuupäevadega manipuleerinud ning soovinud saada O.R tunnistajana ülekuulamisel ennastsüüstavaid ütluseid, on alusetu. O.R 6
(14)4-24-4127 O.R ei andnud tunnistajana ennastsüüstavaid ütlusi, vaid ta selgitas Saki jahialal toimunud ühisjahi asjaolusid. Kriminaalasjas nr 23940000003 kuulati 11.03.
  1. a tunnistajana üle L. V (tl 13-14). Tegemist on Riigimetsa Majandamise Keskuse X ga. Tunnistaja andis ütlusi, et RMK haldab Kilingi-Nõmme jahipiirkonda, mille RMK on jaotanud 8 jahialaks. Nimetatud jahipiirkonda kuuluvad ka Saki ja Kello jahialad, mille 2023/
  2. aastate suurulukijahi nimekirjad ja tagastatud jahiload 11.03.
  3. a seisuga esitas tunnistaja ülekuulamise protokolli juurde. Suuruluki jahiloa nr KI40001 (tl 15) kohaselt on välja antud jahiluba ühe hundi laskmiseks Kilingi-Nõmme Saki ja Kello jahialadel. Samuti nähtub, et 06.01.
  4. a on KilingiNõmme Saki jahipiirkonnas tabatud 3-5 aastane isane hunt. Suurulukijahi nimekirja (tl 1617) kohaselt toimus hundijaht Kilingi-Nõmme Saki jahialal 06.01.
  5. a algusega kell 10.30.

t võttis osa 5 isikut, st I. L , M. M , R. P , K. J ja O.R . Ilmastikuoludena on märgitud -18 kraadi, lumikate, selge taevas ja tuulevaikne. Samuti toimus hundijaht ka 07.01.

  1. a. Suuruluki jahiloa nr KI40002 (tl 18) kohaselt on Kilingi-Nõmme Saki jahipiirkonda välja antud jahiluba ühe hundi laskmiseks ning ka 07.01.
  2. a on Kilingi-Nõmme Saki jahipiirkonnas tabatud üks 1,5-2 aastane emane hunt. Suurulukijahi nimekirja (tl 19-20) kohaselt toimus hundijaht 07.01.
  3. a algusega kell 15.00.

t võttis osa 7 isikut, st E. N , V. N , I. L , O.R , A. O, A. P ja R. P . Ilmastikuoludena on märgitud -16 kraadi, selge, tuulevaikus ja lumine. Kaitsja on seisukohal, et L. V i ütlused ei tõenda O.R-ile etteheidetavat tegu. L. V i ütlustega on kaitsja hinnangul tõendatud üksnes see, et 06.01.2024-07.01.2024 toimus jahiloa alusel hundijaht, kus viibis ka O.R jahil ning sel perioodil kütiti kaks hunti. Mitte ühtegi muud järeldust pole kõnealusest tõendist võimalik teha. Kohus märgib, et kuigi tunnistaja L. V i ütlused ja protokolli juurde lisadena esitatud suuruluki jahiload ning jahinimekirjad, ei tõenda otseselt seda, et O.R 06.01.2024-07.01.2024 on Saki jahialal küttinud ilvese, siis tõendavad need siiski seda, et O.R sellel perioodil seal piirkonnas hundijahil osales. Nimetatuga on tuvastatud, et O.R viibis 06.01.202407.01.2024 ehk väärteoprotokollis märgitud ajal Saki jahialal koos jahitulirelvaga. Samuti on tuvastatud, et 07.01.

  1. a viibisid hundijahil ka A. O ja A. P . See on tõendatud nii suurulukijahi nimekirja kui ka isikute enda ütlustega. Väärteoasjas 04.07.
  2. a tunnistajana üle kuulatud A. O andis ütlusi (tl 27-28), et ta viibis 07.01.
  3. a Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas Saki jahialal hundijahil. Nad jõudsid koos A. P uga kohale viimastena kella 15.00 paiku. Nad andsid allkirjad ühisjahi lehele ning I. L juhatas nad laskekohale. Lipud olid juba varasemalt paika pandud. Tunnistaja jäi E. N e lähistele ja A. P jäi temast taha poole. Umbes poole tunni jooksul kostis tunnistajast paremal lask ning E. N ütles raadiojaama, et ta tabas hunti. Pärast seda kerisid nad lipud kokku ja E. N tõi sihilt välja kütitud hundi. Seejärel tunnistaja lahkus autoga koos A. P uga. Tunnistaja kinnitas, et teda ja A t hundiga fotode tegemise juures ei olnud. Samuti ei ole ta kuulnud samal päeval võimaliku ilvese küttimise kohta. Lisaks andis väärteoasja raames 04.07.
  4. a tunnistajana ütlusi (tl 29-31) ka A. P . Ütluste kohaselt käis ta 07.01.
  5. a koos A. O ga Pärnu maakonnas Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas Saki jahialal hundijahil. Nad jõudsid sinna meestest viimasena kella 15 ajal ja seejärel andsid allkirjad ühisjahi lehele. Lipud olid ära paigaldatud ja teised mehed olid kütiliini paigale pandud. Nad nägid ainult jahi juhatajat. Tunnistaja jäi A. O lähistele, ilm 7

(14)4-24-4127 läks pimedamaks ning kergelt sadas lund. Kogu jaht kestis umbes paar tundi. Tunnistaja sai A käest teada, kes kõndis temast mööda lippe kokku kerima, et jaht on läbi. Tunnistaja hundi küttimise hetke nimetada ei oska, sest lasku temani ei kostunud. Tunnistaja aitas samuti lippe kokku kerida, mida võis olla umbes 1,5 km. Lipud viisid nad auto juurde, kus kohast jaht algas. Tunnistaja nägi seal ka kütitud hunti. Nad asetasid lipupoolid autode juurde maha ja seejärel lahkusid koos A ga. Seltskonnaga ta ei vestelnud, sest teised olid veel osasid lippe kokku kerimas. Tunnistaja sõnul ei olnud tol päeval ilvese kohta mingit jutu. Ta ei ole näinud fotosid kütitud ilvestest ega jahimeestest koos kütitud ilvesega. Nii nagu L. V i ütluste osas, leidis kaitsja ka A. O ja A. P u osas, et nende ütlusega pole kaudselt võimalik tuvastada, et O.R on küttinud ilvese või kütitud ilvesega metsas viibinud. Pelgalt faktiline asjaolu, et kõnealused isikud viibisid 06.01.2024-07.01.2024 hundijahil, on O.R-ile etteheidetava teo suhtes kaitsja hinnangul asjassepuutumatu. Kohus märgib, et asjaolu, et jahipidamise käigus kostus tunnistaja A. O ütluste kohaselt ainult üks lask, ei tähenda, et sellel ajal rohkem loomi ei kütitud. Samas kütiliinis oli tunnistaja A. O lähedal ka tunnistaja A. P , kelle ütluste kohaselt ta hundi küttimise lasku ei kuulnud. Saki jahiala kuulub RMK Kilingi-Nõmme jahipiirkonda ning Saki jahiala on suhteliselt suur ala, mis nähtub ka erinevatelt RMK kaartidelt (tl 26, 93-94). Tuvastatud on, et jahi käigus kasutati lipuliine, mis olid eelnevalt teiste isikute, s.o mitte tunnistajate A. O ja A. P u, poolt paigaldatud. Isikutel oli omavahel kütiliinis piisavalt pikk vahemaa, mistõttu laskmist ei pruukinudki kõik

osalenud isikud kuulda. Seega ei saa väita, et kuigi tunnistajad A. O ja A. P vestlust kütitud ilvese kohta ei kuulnud ning samuti ei näinud nad ilvest ise, et ilvest Saki jahialal ajavahemikul 06.01.2024-07.01.2024 ei kütitud. 11.07.

  1. a tunnistaja E. N ülekuulamise protokollist koos lisaga (tl 32-34) nähtub, et kuivõrd ta on kriminaalasjas kahtlustatavana sama ajavahemiku kohta üle kuulatud, siis ei soovi ta väärteoasjas ütlusi anda, kuna need võivad süüstada teda ennast. Samuti ei soovinud 12.07.
  2. a tunnistajana ütlusi anda ka S. N (tl 35-37) samal põhjusel, sest ta on kriminaalasjas sama ajavahemiku kohta kahtlustatavana üle kuulatud ning ütluse andmisega võib ta ennast süüstada. Kaitsja hinnangul tuleb tunnistaja E. N e ja S. N a ütlused kõrvale jätta, kuivõrd nendest ei ole võimalik tõendamiseseme asjaolusid mitte kuidagi tuvastada. Kohus märgib, et eelnimetatud isikute ütluste andmisest keeldumine ei kinnita ega lükka ümber, et O.R 06.01.2024-07.01.2024 Saki jahialal kütitud ilvesega viibis. Kuivõrd oli tuvastatud, et nimetatud isikud fotode peal olid, siis oli põhjendatud ka menetleja poolt isikute ülekuulamine, sest sooviti välja selgitada asjaolusid. 23.05.
  3. a on L. P andnud väärteoasjas ütlusi (tl 22-25), et ta töötab alates
  4. aastast Keskkonnainspektsioonis ja on hetkel ametis Keskkonnaameti Strateegia ja arendusosakonna järelevalve arendusbüroo peainspektorina. Tema põhivaldkonnaks on jahinduse järelevalve koordineerimine ja suunamine. L. P selgitas, et ilves (Lynx lynx) on

eaduse mõttes suuruluk. Keskkonnaamet kehtestab igal aastal ilvese küttimismahu ning viimati kehtestati

  1. jahiaastaks üle kogu Eesti ilvesele küttimismahuks 19 isendit ning Pärnu maakonda oli eraldatud küttimismuks 3 isendit. See jahihooaeg ilvese küttimiseks kehtis alates 01.12.2015-28.02.
  2. Keskkonnaamet ei ole hilisematel aastatel ilvesele küttimismahtu kehtestanud, kuivõrd ilveste arvukus langes Eestis nii madalale, et see kahjustaks populatsiooni. Ilveste küttimismahtu ei ole tänase päevani kehtestatud. Lisaks selgitas, et ta on hariduselt bioloog ning ta tunneb suurkiskjaid hästi. Isikule esitati fototabel neljast fotost ning ta kinnitas, et fotol nr 3, kus on kujutatud meesterahvast, kes on pooleldi 8

(14)4-24-4127 kükakil toetades oma paremale põlvele, hoiab vasakus käes lahti murtud kombineeritud tulirelva ja tema ees lumel asetseb üks hukatud ilves. Isikul fotol käesolev relv on kombineeritud relv, millel alumine relvaraud on vintraudne ja ülemine relvaraud on sileraudne. Seda on märgata hästi, sest esitatud fotol on tuvastatav kahe vertikaalselt paikneva relvaraua vahe, millest paistavad fotol jahimehe taga olevad lumised kuused. Tunnistaja hinnangul viibis fotol kujutatud meesterahvas looduses jahimaal, kuivõrd foto on kindlasti tehtud väljaspool asulaid ja tiheasustusalasid. 04.10.2024. a. P. M ütluste (tl 85-92) kohaselt on ta Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna X ning ta on alates 2003. aastast tegelenud suurkiskjatega. Oma hariduselt on ta bioloog-zooloog. Tunnistaja kirjeldab, et talle esitatud fotol mehe ees olev ilves on heas konditsioonis ning jääb mulje, et tegemist on

aagiga. See ilves võib kaaluda 15-25 kg. Kärntõve tunnuseid märgata ei ole. P. M selgitas, et Eestis on ilves jahiuluk, mitte kaitsealune liik. P. M on

  1. aastal koostanud ja avaldanud artikleid ilveste olukorrast Eestis. P. M poolt koostatud Keskkonnaagentuuri kodulehel olevas artiklis (tl 81-84) isik selgitab miks on Eestis ilveste olukord käesoleval ajal selline nagu ta on ehk miks püsib ilveste arvukus alla soovitud taset. Viimati lubati Eestis ilveseid küttida
  2. aastal. Küll aga on registreeritud ajavahemikul 2016-2023 juhtumeid, kus ilvesed on hukkunud liikluses või on leitud nakatunud ja surnuid isendeid. P. M ülekuulamise protokolli lisana on esitatud ka 24.09.
  3. a e-kirja väljatrükk koos tabeliga (tl 90-91), millest nähtuvad seireandmed 01.10.2022-01.03.2024 liikluses hukkunud või muul viisil Eestis hukkununa leitud ilveste kohta. Nimetatud tabelist nähtub, et 07.01.
  4. a on Harju maakonnast Tallinna linnast leitud avarii tulemusena kärntõves ja kurtunud ilves. Rohkem sellel kuupäeval Eestist kusagilt hukkunud ilveste kohta teateid ei saadud. Pärnu maakonnas 2024 jaanuaris andmeid hukkunud ilveste kohta ei ole. Eeltoodu nähtub ka Häirekeskuse vastusest Keskkonnaameti päringule (tl 76-80), et andmed teedel või muul viisil hukkunud või vigastatud ilveste kohta Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas puuduvad. Kaitsja hinnangul ei ole L. P i ja P. M puhul tegemist asjatundjatega. L. P i ja P. M eriteadmised ei aita ilmselgelt kaasa menetlustoimingu eesmärgile ja nad on andnud hinnanguid neile esitatud fotole ning teinud selle pinnalt järeldusi väärteo koosseisu kuuluvate asjaolude kohta. Kaitsja hinnangul on L. P i ja P. M ütluste puhul tegemist lubamatute tõenditega, mis tuleb jätta kõrvale. Kohus on seisukohal, et L. P i ja P. M ütlused on käsitletavad lubatud tõenditena. VTMS § 2 kohaselt kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Väärteomenetluse seadustikus asjatundja nimetus ei ole sätestatud, mistõttu on võimalik lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku sätetest. KrMS § 1091 lg 4 sätestab, et asjatundja kuulatakse üle tunnistaja ülekuulamise kohta kehtivate sätete kohaselt, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi. Seetõttu on asjatundjate ülekuulamise protokollid vormistatud tunnistajate ülekuulamise protokollidena. KrMS § 1091 lg 1 sätestab, et asjatundja on füüsiline isik, kellel on eriteadmised, mida ta rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras, kuid keda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse eksperdina. KrMS § 109 1 lg 3 p 1, 2 kohaselt võib asjatundja üle kuulata järgmiste asjaolude kohta: asjatundja osavõtul tehtud menetlustoimingu käik või muud asjaolud, mille kohta asjatundja oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu, kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks. L. P i ja P. M näol on kohtu hinnangul tegemist asjatundjatega, kellel on eriteadmised 9

(14)4-24-4127 tõendamiseseme asjaoludesse puutuvas küsimuses. Mõlema asjatundja puhul on tegemist isikutega, kes on oma erivaldkonna pädevad spetsialistid ning nad oskasid oma teadmiste ja kogemuste põhjal anda tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks selgitusi. L. P il on eriteadmised jahindusala ja tulirelvade valdkonnas ning P. M l on eriteadmised eluslooduse ja suurkiskjate ning jahinduse valdkonnas. L. P oskas selgitada, millise relvatüübiga on pildil tegemist, samuti teadis ta öelda, et pildil on ilves. Ka P. M selgitas, et pildil on ilves ja millises konditsioonis ilves on. Kuna käesolevas väärteomenetluses on vajalik tuvastada, kas fotol oli kujutatud O.R koos ilvese ja jahitulirelvaga looduses, siis on L. P i ja P. M eriteadmised selles osas olulised. Kohtu hinnangul olid L. P i ja P. M ülekuulamised vajalikud tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks. Eeltoodu tõttu on asjatundja L. P i ja P. M ütlused kohtu hinnangul lubatavad tõendid. 28.03.
  1. a on P. H ülekuulatud kriminaalasja nr 23940000003 raames (tl 11-12). P. H selgitab, et ta on olnud alates
  2. aastast Eesti Jahimeeste seltsi erinevates töörühmades. Ta on põhiliselt osalenud jahitunnistuse koolituste õppematerjalide loomisel ja osalenud ka nendel kursustel lektorina. Ta on olnud Eesti jahinduse hea tava töörühma juht, mille üheks eesmärgiks oli kirjutamata reeglite kirja panemine, mis hõlmas ka jahieetikat. P. H i sõnul ei ole lastud ulukitega pildistamises midagi tavatut ja pildistamine koos kütitud loomaga on jahitraditsiooni osa. Tavaliselt on pildil ka relv, millega uluk kütiti. Inimene, kes loomaga poseerib on eeldavasti see isik, kes on looma küttinud. Ühispildil on esiplaanil olev isik või looma puudutav isik see, kes looma küttis. Kaitsja hinnangul ei tõenda ka P. H i ütlused tõendamiseseme asjaolusid ning tegemist pole asjatundja arvamusega. Isegi kui asjatundja ütlused on õiged ja võib eeldada, et tavapäraselt poseerib loomaga isik, kes on looma lasknud, ei võimalda see kuidagi järeldada O.R-ile väärteoprotokollis etteheidetavat tegu. Seda tõendab mh juba asjaolu, et O.R on ühel pildil kütitud hundiga, kuigi väärteomaterjalidest nähtub, et O.R ei tabanud 06.01.2024-07.01.24 ühtegi hunti. Nii nagu L. P i ja P. M puhul, siis leiab kohus ka P.H i osas, et teda saab käsitleda asjatundjana. P. H on alates
  3. aastast osalenud Eesti Jahimeeste Seltsi töörühmades, koostanud õppematerjale ja olnud koolitustel lektor. P. H oskas anda jahindusalaseid eriteadmisi, mis on käesolevas väärteoasjas olulised tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks. P. H on oma ütlustes selgitanud, kuidas poseerib looma lasknud kütt fotodel. Kohtu hinnangul on fotolt nr 1 arusaadav, et hundi küttis E. N , sest ta hoiab käega kütitud hundi pead üleval ja teine käsi on asetatud hundi peale. O.R ja teised isikud, kes hundijahis osalesid, on ka pildil, kuid nemad on taga pool ja hunti nemad ei katsu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P. H i ütlused on lubatav tõend. O.R-ile heidetakse ette

§ 35

lg 1 p 2 ja § 40 lg 1 nõuete rikkumist, millega ta pani toime

§ 50

järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 50

kohaselt on karistatav jahiloata jahipidamine.

§ 23

lg 1 kohaselt on jahipidamine ehk küttimine uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.

§ 23

lg 2 sätestab, et jahipidamisega on võrdsustatud

aaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine.

§ 34

lg 1 sätestab, et

aadus käesoleva seaduse tähenduses on jahipidamise käigus surmatud uluk ja surmatud uluki liha, nahk või muu toore. Tulenevalt

§ 4lg 2 p-st 7 10

(14)4-24-4127 on ilves suuruluk. Käesolevas väärteoasjas on tõendatud, et O.R viibis kütitud ilvesega ehk

aadusega looduses. Asjatundja L. P andis ütlusi, et foto, millel on kujutatud isikut koos ilvesega on kindlasti tehtud väljaspool asulaid ja tiheasustusasulaid ning asub jahipiirkonnas. Kohus nõustub eeltooduga, kuivõrd on põhjendatud alus arvata, et 05.04.2024. a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli lisas fotol nr 3 kujutatud O.R koos ilvesega viibib looduses.

§ 26

lg 1 sätestab, et jahitulirelv on tulirelv, mis on omandatud relvaseaduse alusel jahipidamise otstarbel. O.R andis tunnistajana kriminaalasjas nr 23940000003 ütlusi, et tal on relvaluba 10 aastat ehk alates sellest ajast kui ta sai 18-aastaseks. Ta käis isaga jahil juba siis kui ta oli 14-aastane. Tal endal on kolm jahipüssi ja nende hoiustamise koht on XX, XX, XX. Rahvastikuregistri väljavõtte (tl 96) kohaselt on O.R elukohaks aadress XXX, XXX, XXX, XXX. Politsei- ja Piirivalveameti 13.05.

  1. a vastusest Keskkonnaameti päringule (tl 40-43) nähtub, et O.R-il on kehtiv relvaluba nr. X. Hoiukohaks on XXX, XX, XXX, XXX ning loale on kantud järgmised tulirelvad: T10944 IŽ IŽ-27 kaliibriga 16, 29401303 IŽ IŽ-94 kaliibriga 12/308 Win ja 51713ZV354 Browning-X-Bolt-Hunter-LH kaliibriga 7,62x
  2. Kõikide tulirelvade otstarve on jahipidamine. Kohus on seisukohal, et kuigi O.R viibis hundijahil seaduslikult, siis on põhjendatud alus arvata, et ilves on kütitud jahitulirelvaga, mis on näha fotolt nr
  3. Jahipidamise tava kohaselt kujutatakse fotol lisaks kütile ja kütitud loomale ka tulirelva, millega loom kütiti.

§ 35

lg 1 p 2 sätestab, et jahipidamisõigust tõendav dokument on jahiluba.

§ 40

lg 1 kohaselt annab jahiluba õiguse pidada ulukile jahti.

§ 22

lg 2 sätestab, et pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. Keskkonnaamet on 18.02.

  1. a kinnitanud suurkiskjate: hundi, ilvese ja pruunkaru kaitse ja ohjamise tegevuskava aastateks 2022-2031 (tl 48-64). Nimetatud tegevuskavast nähtub, et alates
  2. aasta jahihooajast ei ole lubatud Eestis ilveseid küttida. Keskkonnaagentuuri
  3. a ulukiasurkondade seisundi ja küttimissoovituse väljatrükist (tl 65-75) nähtub, et kuivõrd ilveste arvukus on siiski veel madal, siis soovitas Keskkonnaagentuur Keskkonnaametil 2023/2024 jahihooajaks küttimiskvooti ilvestele mitte välja anda. Seega kuna 2023/2024 jahiaastaks ei ole ilvese küttimismahtu Keskkonnaamet kehtestanud, siis oli ilvese küttimine
  4. aastal Eestis keelatud, mistõttu ei saanud olla jahiluba ilvese küttimiseks Saki jahialal ajavahemikul 06.01.2024-07.01.2024 ning seega on O.R tegevus käsitletav jahiloata jahipidamisena. Politsei- ja Piirivalveameti 17.07.
  5. a vastusest Keskkonnaameti päringule (tl 44-47) nähtub, et O.R-ile ei ole väljastatud Euroopa tulirelva passi. Seega saab eeltoodust järeldada, et O.R ei ole legaalselt oma jahitulirelvaga väljaspool Eestit viibinud. Samuti on Keskkonnaagentuuri
  6. a ulukiasurkondade seisundi ja küttimissoovituse väljatrüki (tl 65-75) kohaselt Lätis olnud ilveste küttimine keelatud juba teist aastat, mistõttu ei ole fotol kajastatud ilvest legaalselt kütitud ka Lätis.

§ 34

lg 4 sätestab, et liiklusõnnetuses hukkunud ja liiklusõnnetuse tõttu surmatud suurulukist ning tema osadest tuleb viivitamata teavitada jahipiirkonna kasutajat või Keskkonnaametit. Käesolevas väärteoasjas puuduvad andmed, et O.R-iga fotol olnud ilvese puhul oleks tegemist liiklusõnnetusse sattunud ilvesega. 11

(14)4-24-4127 18.07.
  1. a tunnistaja U. K ülekuulamise protokollist (tl 38-39) nähtub, et ta on Pärnumaa Jahimeeste Liidu X, kuid O.R nimelist isikut ta ei tea ega tunne. Kaitsja hinnangul ei oma kõnealune tõend mingisugustki tõendusteavet väärteoprotokollis kirjeldatud asjaolude kohta ning tuleb asja lahendamisel tervikuna kõrvale jätta. Kohus märgib, et menetleja on tunnistaja U. K üle kuulanud, et välja selgitada asjaolusid, kuid tunnistaja O.R ei tunne, mistõttu tema ütlused ei oma tõendamisasjaolude tuvastamisel väärtusliku teavet. Kohus märgib, et kuigi asjas puuduvad otsesed tõendid, on siiski kogumis kaudsete tõenditega võimalik tuvastada, et O.R on ajavahemikul 06.01-07.01.
  2. a viibinud Pärnu maakonnas Saarde vallas RMK Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas Saki jahialal kütitud ilvesega ehk viibinud

aadusega ja jahitulirelvaga looduses, milline tegevus on võrdsustatud jahipidamisega, omamata ilvese küttimiseks jahiluba, kuivõrd ilvese küttimine ei olnud sel ajal lubatud. Seega on tuvastatud O.R tegevuses

§ 50sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine st jahiloata jahipidamine. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus leiab, et O.R on kirjeldatud teo pannud toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. L. P andis ütlusi, et tema kasutada olevate andmebaaside alusel omab O.R kehtivat jahitunnistust X, mis on väljastatud 06.06.

  1. a ja mis kehtib kuni 21.05.
  2. a. O.R-il on kehtiv laskekatse tunnistus vintraudsele relvale, mis kehtib kuni 24.08.
  3. a . Samuti on ta tasunud jahipidamiseõiguse eest 13.09.2023-12.09.
  4. O.R on jahimees ja ta on jahinduse valdkonnas pädev kuivõrd ta on läbinud selleks vastavad koolitused. Seega teab O.R , et Eestis ei ole käesoleval ajal lubatud ilvest küttida. Samuti jahimehena teab ta, et kütitud ilvesega ja jahitulirelvaga looduses viibimine on võrdsustatud jahipidamisega, seega tegi ta seda teadlikult ja tahtlikult, s.o eesmärgipäraselt ning samuti ta teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu ka saabub. Kohus on seisukohal, et O.R on täitnud

§ 50sätestatud väärteokoosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et O.R-ile omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel 12

(14)4-24-4127 arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

eaduse § 50 järgi on füüsilisele isikule karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Kohtuväline menetleja karistas O.R

§ 50järgi rahatrahviga 100 trahviühikut. Teo toimepanemise ajal oli Kar

S § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suuruseks 4 eurot ehk O.R karistati rahatrahviga 400 eurot. O.R süü suuruse hindamisel tuleb arvestada keskkonnale tekitatud kahju suurust. Keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaks määramise 12.04.2024. a akti (tl 21) kohaselt tekitati Pärnu maakonnas RMK Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas Saki rendijahialal tulirelvaga ebaseadusliku jahipidamise käigus hukatud ilvesega keskkonnakahju 1000 eurot. Samuti mõjutab isiku süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest. Kohus leidis, et O.R on väärteo toime pannud kavatsetult ehk kõige raskemas vormis. Kohus ei arvesta O.R süüd suurendava asjaoluna relva kasutamist nagu seda on teinud Keskkonnaamet. Seega eeltoodust tulenevalt tuleb O.R süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades hinnata keskmiseks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud O.R käitumises puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik O.R-i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrüki (tl 97) kohaselt ei ole O.R-il varasemaid kehtivaid karistusi. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt O.R-ile karistuseks määratud rahatrahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot vastab käesoleval juhul nii tema süü suurusele kui ka üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et O.R süüline käitumine

§ 35

lg 1 p 2 ja § 40 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 50järgi.

Seega jätab kohus O.R kaebuse rahuldamata ja Keskkonnaameti 28.11.2024. a otsus väärteoasjas nr 940024000369 muutmata. Menetluskulud Kaebuse esitaja kaitsja on esitanud taotluse O.R summas 3523,36 eurot koos käibemaksuga. menetluskulude hüvitamiseks Kaitsja on esitanud menetluskulude arved, millest nähtuvad kaitsja toimingud ning toimingutele kulunud aeg. Kokku on O.R saanud õigusabi 15 h ja 12 min ulatuses. Samuti nähtub kaitsja ühe tunni maksumus, milleks on 190 eurot käibemaksuta. Seega on õigusabikulude maksumus 2888 eurot, millele lisandub käibemaks ning kogusumma on 3523,36 eurot. Kohus on seisukohal, et kaitsja poolt kirjeldatud tegevused ja neile kulunud aeg on mõistlik, põhjendatud ning vajalik. Samuti on kohtu hinnangul mõistlik ka kaitsja tunnihind 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsja palub jätta kõik menetluskulud riigi kanda. 13

(14)4-24-4127 VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta asjas väärteomenetlust normis toodud alustel, tuleb taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab O.R kaebuse rahuldamata ning Keskkonnaameti 28.11.2024. a otsuse väärteoasjas nr 940024000369 muutmata, siis jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud summas 3523,36 eurot koos käibemaksuga O.R kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.