Obsah (17)

§ 637§ 314§ 230§ 232§ 438§ 444§ 405§ 448§ 5§ 144§ 162§ 173§ 174§ 163§ 138§ 177§ 178

act osaühingu hagi O.-O. S. vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 921.58 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja Anzhela T

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud 1. B2 Impact OÜ esitas 27.08.2025 hagiavalduse O.-O. S. vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub kostjalt välja mõista lepingust XXX tulenev põhivõlgnevus 225.16 eurot, intress 11 eurot, haldustasu 15.60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 17.14 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 225.16 eurolt alates 25.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni; lepingust XXX tulenev põhivõlgnevus 477.98 eurot, intress 23.35 eurot, haldustasu 13.60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 36.38 eurot, viivis põhinõudelt, so 477.98 eurolt alates 28.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni, sissenõudmiskulu 30 eurot, riigilõiv 245 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja XXX AS vahel 14.01.2024 sõlmitud väikelaenuleping XXX ja 05.07.2024 sõlmitud väikelaenuleping nr XXX. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles XXX AS lepingud 17.12.2024 üles. XXX AS loovutas kostja vastased nõuded B2 Impact osaühingule koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 17.11.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks ja nõude ümberarvestuse esitamiseks. 2 2-25-13975 Kohus on kostjale toimetanud 17.11.2025 kohtumääruse kätte

§ 314ja § 326 alusel postkasti jätmise teel 14.01.2026.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hageja esitas 20.11.2025 nõude ümberarvestuse. Kostja sai lepingu XXX alusel laenu summas 500 eurot ja tegi tagasimakseid kokku summas 383.74 eurot. Kostjal on tagastamata 116.26 eurot. Kostja sai oma kontole raha 14.01.2024 ja selguse mõttes arvutab hageja intressi kogu laenuks saadud summalt s.o 500 eurolt alates 15.01.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni s.o 17.12.2024 ja see on kokku 14.60 eurot. Lisandub viivis VÕS §113 määras alates 18.12.2024 kuni põhinõude tasumiseni. II Kohtu põhjendused 2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba 3 2-25-13975 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on lepingu XXX sõlmimisel kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid 4 2-25-13975 andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Maakohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohtu hinnangul ei võimalda krediidiandja kogutud teave teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole lepingu XXX sõlmimisel veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Lepingu XXX sõlmimisel on kohtu hinnangul järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
3. Hageja esitas lepingule XXX nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et kostja sai krediiti summas 500 eurot ja tegi tagasimaksed summas 383.74 eurot. Seega on kostjal tagastamata põhiosa (500 - 383.74) 116.26 eurot. Kohtu hinnangul on hageja põhinõude ümberarvestus põhjendatud.
4. Hageja nõuab lepingu XXX puhul intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Hageja toob välja, et kostja sai oma kontole raha 14.01.2024 ja selguse mõttes arvutab hageja intressi kogu laenuks saadud summalt s.o 500 eurolt alates 15.01.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni s.o 17.12.2024 ja see on kokku 14.60 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja intressi arvestus põhjendatud. Iga kord kui kostja tegi makse, vähenes ka laenusumma, mistõttu ei ole hageja intressi arvestus alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni kogu laenusummalt põhjendatud.

§ 5

lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuna hageja intressi arvestus ei ole põhjendatud, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata.

1. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Lepingu XXX tähtaeg on saabunud 15.01.2025, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks.
2. Hageja nõuab lepingu XXX alusel lisanduvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 18.12.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Kohtu hinnangul ei olnud lepingu ülesütlemise tingimused 18.12.2024 seisuga täidetud, kostja ei olnud 3 osamaksega viivituses. Võttes arvesse, et leping XXX lõppes 15.01.2025, loeb kohus põhjendatuks arvestada viivist alates 16.01.
3. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist kuni hagiavalduse esitamiseni 27.08.
4. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis lepingu XXX alusel on 7.77 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: - summa 116.26 eurot, periood 16.01.2025-30.06.2025, viivisemäär 11,15%, summas 5.89 eurot; 5 2-25-13975 - summa 116.26 eurot, periood 01.07.2025-27.08.2025, viivisemäär 10,15%, summa 1.88 eurot.
5. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel ei ole põhjendatud hageja haldustasu nõue lepingu XXX alusel.
6. Eelneva alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust XXX tulenev põhivõlg 116.26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 7.77 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 28.08.2025 kuni põhinõude tasumiseni, lepingust XXX tulenev põhivõlg 477.98 eurot, intress 23.35 eurot, haldustasu 13.60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 36.38 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 477.98 eurolt alates 28.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja lepingust XXX tuleneva põhivõla 108.90 eurot, intressi 11 eurot, haldustasu 15.60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 9.37 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

13. Hageja nõude suurus kokku oli 805.21 eurot. Kohus rahuldas nõude summas 705.34 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 88%. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 12% ulatuses hageja kanda ning 88% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 245 eurot. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 245 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja põhjendatud menetluskuludeks on riigilõiv 245 eurot, millest kostja kanda jääb 88% ehk 215.60 eurot. 6 2-25-13975

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 7