Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2022, Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2721 (22274000072) Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Ko

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Paul Pikma Süüdistatav C.D, isikukood Kaitsja määratud kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, süüdistatav kaitsja osavõttu kohtuistungist ei taotlenud Kohtuistungi toimumise aeg 30. mai 2022 XXX RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1. Tunnistada C.D süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 9.‒11. aprill 2022, s.o 3 päeva. Ärakandmata karistuseks jääb vangistus 5 kuud ja 27 päeva. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta ärakandmata vangistus tingimisi kohaldamata ja karistust ei pöörata täitmisele kui C.D ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja täidab talle määratud kohustusi. 3.1. Kohus kohustab C.D järgima katseajal

§ 75lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid.

C.D peab: 3.1.

1. elama oma alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 3.1.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.1.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.1.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.1.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.1.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.2.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on C.D kohustatud katseaja jooksul osalema sotsiaalprogrammis „Korralik juht“. 4.

§ 78lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 30.

maist

1. Katseaja kontrollnõuete ja kohustuse (otsuse resolutsiooni punktid 3.13.2) kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista C.D-lt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: sundraha 981 eurot ja määratud kaitsja tasu 114 eurot, kokku 1095 eurot.
3. Menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuise maksega 91,25 eurot. Osamaksed tuleb tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, esimene osamakse hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE502200221014193355 (Swedbank AS) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99922700019150 ja makse selgituseks: „menetluskulu, C.D , kr asi 1-22-2721“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
4. peatüki
5. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest. ASJAOLUD
6. C.D süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 09.04.2022 kella 09.44 paiku Saare maakonnas Kuressaare linnas xxxxxxxxx tn xx maja taga asuvas parklas mootorsõidukit V T xxxx registreerimismärgiga xxxxxx olles joobeseisundis korrakaitseseaduse § 36 lg 1 mõistes (tõendusliku alkomeetriga tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 0,76 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 nõudeid. 2 KorS § 36 lg 1 – joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 1 – juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma tahtliku tegevusega C.D pani toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS 2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 29.04.2022 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus C.D süüdimõistmist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel loetakse ärakantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09-11.04.2022 ehk 3 päeva.

§ 74

lõigete 1 ja 3 alusel jäetakse ärakandmata karistus 5 kuud ja 27 päeva tingimisi täielikult täitmisele pööramata kui C.D ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning allub käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve all. Katseajal on C.D kohustatud järgima

§ 175

lg 1 p 1-6 kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Täiendavalt on C.D

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustatud katseaja jooksul osalema sotsiaalprogrammis „Korralik juht“. C.D poolt kuuluvad hüvitamisele kriminaalmenetluse kulud: II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 981 eurot ja määratud kaitsja tasu 114 eurot, kokku 1095 eurot.

1. Kohtuistungil avaldas C.D , et saab enda sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tegelikku tahet ning soovis, et kohus teeks sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas. Kohtuistungil esitas C.D taotluse määrata temalt väljamõistetav kriminaalmenetluse kulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
2. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Prokurör toetas samuti süüdistatava taotlust lubada tal menetluskulu tasuda ositi ühe aasta jooksul. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohtuistungil jäid kohtumenetluse pooled 3 sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
4. peatüki
5. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista C.D süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 6. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetavad menetluskulud: teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha ja määratud kaitsja tasu. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Lähtudes esitatud taotlusest määrab kohus KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4