Obsah (5)

§ 49§ 45§ 47§ 50§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht XX. mai 2026. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi Y.T kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja num

§ 49

lg 14 alusel teade Y.T kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 01.03.2023 määrusega välja Y.T pankroti, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. Tartu Maakohtu 04.12.2025 määrusega lõpetati Y.T pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja jätkati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Anne Tammer jätkas usaldusisikuna Y.T kohustustest vabastamise menetluses. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord aastas (1.märtsiks) kohtule aruande ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta
2. veebruariks. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 53 270,34 eurot (kõik II järgu nõuded).
3. Usaldusisik on menetluses esitanud aruande 27.02.
4. Võlgnik töötab alates 20.06.2024 Orkla Eesti AS-is. Võlgnikul oli esialgu raske tööd leida, sest pidi arvestama kahe puudega lapse vajadustega. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, puhkusetasu, tulumaksutagastus, peretoetus ning elatised ja elatisabi laste ülalpidamiseks ja lapse sotsiaaltoetus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlausaldajatele ei ole väljamakseid tehtud. Usaldusisik leiab, et võlgnik tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Võlgnik on menetluse ajal töötanud ning tema ülalpidamisel on neli last. Usaldusisik ei pea menetluse pikendamist vajalikuks.
5. Kohus andis 23.04.2026 kirjaga võlausaldajatele võimaluse esitada seisukoht võlgniku menetluse lõpetamise ning kohustustest vabastamise osas. 3.
6. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas seisukoha 24.04.2026, milles märgib, et võlausaldaja saamata nõue on 14 745,15 eurot ning peale pankrotimenetluse lõpetamist ei ole võlgnik makseid nõude katteks teinud. Võlausaldaja on seisukohal, et ainuüksi aruannete esitamine ja koostöö usaldusisikuga ei anna alust kohustuste vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku täitmata jäänud kohustusest vabastamiseks. Eelnevast tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldaja arvates võib võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta kohustustest vabastamata. 3.
7. Aktiva Finance Group OÜ esitas seisukoha 27.04.2026, milles märgib, et pankrotimenetluses on tunnustatud kaks nõuet – 474,38 eurot ja 1802,57 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole kordagi välja toonud aruandes, kas ta on tulutoovamat tööd otsinud või mitte. Kui ei siis miks, puuduvad tõendid kandideerimisest jne. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlausaldaja teavitab, ei ole laekunud kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale mitte midagi. Võlausaldaja leiab, et isegi kui võlgnik on nõuetekohaselt aruandeid esitanud , siis antud juhul ei ole põhjendatud vabastada võlgnik kohustustest. 2/6 3.
8. Võlausaldaja Bondora AS esitas 28.04.2026 vastuse, et ei ole nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega enne 5 aasta möödumist. 3.
9. Snel Service OÜ (endine Inkassoteenused OÜ) esitas oma seisukoha 30.04.2026, mille kohaselt palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Alates kohustustest vabastamise menetluse algusest ei ole võlgnik teostanud mitte ühtegi makset (nõuded tulenevad maksekäskudest tsiviilasjades 2-21-127378 ja 2-21-142280). Kohustustest vabastamise menetlus ei ole automaatne õigus kõikidele oma võlgadest vabanemiseks, vaid menetluse ajal tuleb oma võlad ka tagastada. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
10. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 2. Vastavalt

§ 49

lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb

§ 45

lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 3. Kohus on otsustamisel lähtunud

§ 49lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt avaldatust.

4. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 47

sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 49lg 5 ja lg 7).

5.

§ 49

lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Y.T ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 47nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.1.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik alates 20.06.2024 töötanud Orkla Eesti AS-is. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 6.2

§ 47

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti 3/6 andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 2 sätestatud kohustust.

6.3

§ 47lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, puhkusetasu, tulumaksutagastus, peretoetus ning elatised ja elatisabi laste ülalpidamiseks ja sotsiaaltoetus. Võlgnikul on neli ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Ehkki võlgnik ei ole ka vabatahtlikult näidanud üles tahet panustada menetlusele eesmärgipäraselt võlausaldajate nõuete rahuldamisse, ei saa seda pidada seaduse järgi loovutamiskohustuse rikkumiseks. Samuti ei saa lugeda rikkumiseks ka seda, et võlgnik ei ole otsinud paremini tasuvamat tööd. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 47lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

6.4 Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 6 sätestatud kohustust.

6.5

§ 49

lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et kohustuste täitmisele hinnangut andes tuleb arvestada ka võlgniku haridustaset, varasemat töökogemust ja reaalselt võimalust tulutoovamat tegevust leida. Kohus on arvamusel, et võlgnikule ei saa panna menetluses ebarealistlikke ootusi tulu teenimiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses, võlgnik on omanud töökohta. Võlgnik on täitnud temale

§-st 47 tulenevad kohustused. Seda on kinnitanud ka usaldusisik. Asjaolusid arvestades (madal haridustase, üksikvanem, puudega laps) ei ole võlgnikul olnud võimalik saada sellist töötasu, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda 4/6 seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt nt Riigikohtu 30.10. 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19). 9.

§ 49

lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud. Võlgnik on vastanud kõikidele usaldusisiku järelepärimistele ning olnud kättesaadav. Kohus ja usaldusisik ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 10. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

§ 47

nimetatud kohustusi ning puuduvad

§ 49

lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Y.T tuleb juhindudes

§ 49lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

11.

§ 50

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel. 12. Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded Y.T vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 13.

§ 49

lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Y.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Y.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 14. Kuna kohus lõpetab Y.T kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Anne Tammer vabastada

§ 55

lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest Y.T kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 5/6 6/6