lg 7 alusel teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 26.01.2023 kohtumäärusega, mis jõustus 11.02.2023. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise alates 11.02.2026. 7. Vastavalt
lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. V.Z ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on alates 02.03.2018 töötanud ESPAK Viljandi AS. Võlgnik on püüdnud leida lisasissetuleku allikaid (avatud ettevõtluskonto), kuid see pole õnnestunud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 9.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule õigeaegselt esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. 10.
Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu ja tulumaksutagastused. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Arvestades võlgniku sissetulekuid on tal olnud kohustus menetluse jooksul eraldada võlausaldajatele vähemalt 1582,18 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud regulaarselt loovutusi ning väljamakseid ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid kokku summas 5382,91 eurot. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Võlgnikule kuulub 2004.a sõiduk registreerimismärgiga 305BNY. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust. 11. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale
§-st 173 tulenevaid kohustusi, rahuldades võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvel. 12.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta jooksul täitnud ning teinud väljamakseid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohus leiab, et V.Z tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 13.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 14.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud V.Z-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka V.Z-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 15.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Usaldusisiku kohustusi täitnud võlgnik on lõpparuande esitanud kohtule 21.03.2026. Kuna kohus lõpetab V.Z-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb V.Z vabastada usaldusisiku kohustustest V.Z-i kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.