Obsah (7)

§ 49§ 2§ 45§ 47§ 50§ 55§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 08. mai 2026. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi V.G kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja n

§ 49

lg 14 alusel teade V.G Kuuse kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 23.02.2023 määrusega välja V.G Kuuse pankroti, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Tartu Maakohtu 25.10.2023 määrusega lõpetati V.G Kuuse pankrotimenetlus raugemise tõttu ja jätkati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. V.G Kuuse kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks Evelin Laanemäe. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord aastas (
2. veebruaril) kohtule aruande ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta
3. veebruaril. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 8649,28 eurot (kõik teised II järgu nõuded).
4. Usaldusisik on menetluses esitanud aruandeid 21.03.2024, 03.03.2025 ja lõpparuande 06.03.
5. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnik olnud lapsehoolduspuhkusel. Samuti on võlgnikule määratud puuduv töövõime perioodiks 20.02.2022-19.02.
6. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töövõimetoetus, vanemahüvitis, peretoetus ning lapse töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus.
7. Koos lõpparuandega edastas usaldusisik kohtule ka võlgniku taotluse menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
8. Kohus andis 20.04.2026 võlausaldajatele võimaluse esitada kohtule seisukoht menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas. 4.
9. Holm Bank AS ja Coop Pank AS esitasid oma seisukohad 20.04.2026 ning on nõus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. 2/7 4.
10. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas seisukoha 21.04.2026, milles märgib, et võlausaldaja nõue oli 296,94 eurot ning võlgnik on tasunud kokku 80,65 eurot, s.o 27,16%. Seega saamata on 216,29 eurot, s.o 72,84% nõudest. Võlausaldaja leiab, et kuivõrd võlgnik täitis oma kohustusi osaliselt, ei saa seda pidada nõuetekohaseks ja arvestatavaks ulatuseks. Kohtupraktikas on varasemalt leitud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav. Eelnevast tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole võimalik ning võlgniku suhtes võib menetluse lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 4.
11. Creditstar Estonia AS teatas 21.04.2026, et võlgnik on tasunud menetluse jooksul võlausaldaja nõude katteks 243,84 eurot. Võlausaldaja jätab võlgniku võlgadest vabastamise menetluse lõpetamise/pikendamise kohtu otsustada, kuid võlausaldaja hinnangul oleks otstarbekas kohustustest vabastamise menetlust pikendada, et võlgnik saaks enda kohustusi tasuda võimalikult suures ulatuses ja nii oleks mõlema poole huvid menetluses tagatud. 4.
12. PLACET GROUP OÜ teatas 22.04.2026, et kinnitatud nõude 561,91 eurot katteks on võlgnik tasunud 198,68 eurot. Seega tasumata võla jääk on 363,23 eurot. Võlausaldaja jätab kohtu otsustada võlgniku kohustustest vabastamise üle. 4.
13. Bondora AS teatas 27.04.2026 kohtule, et ei ole nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega enne 5 aasta möödumist. 4.
14. BB Finance OÜ esitas oma seisukoha 29.04.2026, milles ei ole nõus kohese kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja palub jätta võlgniku täitmata kohustustest vabastamata või alternatiivina pikendada kohustustest vabastamise menetluse tähtaega aasta võrra, et anda võlgnikule võimalus leida täiendavaid sissetulekuid enda võlgade tasumiseks. Võlausaldaja tunnustatud nõue oli 573,99 eurot, mille katteks on laekunud 155,90 eurot, s.o 27,10%. Võlausaldaja hinnangul ei saa seda, arvestades senist kohtupraktikat, ilmselgelt pidada arvestatavaks ulatuseks. Võlausaldaja seisukoht on, et võlgnik ei ole panustanud sissetulekute parandamisse viisil, mis tagaks võlgnevuste maksimaalse tasumise. Pelk töötuna arvel olek ja toetustele tuginemine ei ole kohustustest vabastamise perioodil piisav pingutus. Kuna võlausaldajale ei ole võimaldatud tutvuda võlgniku finantsdokumentidega (sh konto väljavõtted), puudub igasugune tõendusmaterjal võlgniku hoolsuse kohta. Ilma konto väljavõteteta ei ole võimalik kontrollida, kas võlgniku väited sissetuleku puudumise kohta või mõistliku tarbimise osas on tõesed. Võlgnik on jätnud kasutamata võimalused sissetulekute suurendamiseks, kahjustades sellega otseselt võlausaldaja huve. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgniku käitumise hindamisel oluline mitte üksnes konkreetse summa suurus, vaid ka võlgniku suhtumine oma kohustustesse ja rahaliste vahendite kasutamisse. Iga summa, mida ei kasutata vältimatuteks elamiskuludeks, vähendab potentsiaalselt võlausaldajatele nõuete rahuldamist. Ka nimetatud summa oleks olnud võimalik suunata võlausaldajate nõuete osaliseks rahuldamiseks või vähemalt näidanud võlgniku tahet vähendada oma võlakoormust. Võlausaldaja hinnangul võlgniku käitumine ja prioriteetide seadmata jätmine ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise eesmärgiga, mille kohaselt tuleb arvestada tasakaalu võlgniku uue majandusliku alguse võimaldamise ja võlausaldajate õigustatud huvide kaitse vahel (

§ 2lg 1).

KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 3/7 1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 2. Vastavalt

§ 49

lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb

§ 45

lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 3. Kohus on otsustamisel lähtunud

§ 49lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt avaldatust.

4. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 47

sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 49lg 5 ja lg 7).

5.

§ 49

lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. V.G ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 47nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.1.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik terve menetluse aja olnud lapsehoolduspuhkusel. Samuti on võlgnikule määratud puuduv töövõime perioodiks 20.02.2022-19.02.2027. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 6.2.

§ 47

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 2 sätestatud kohustust.

6.3.

§ 47lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud töövõimetoetus, vanemahüvitis, peretoetus ning lapse töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata 4/7 sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse jooksul loovutanud usaldusisiku ametikontole kokku 2542,37 eurot, millest 193 eurot jättis usaldusisik võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks. Võlausaldajate nõuete katteks on kolmel korral tasutud kokku 2349,36 eurot, s.o 27,16%. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 47lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

6.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 6 sätestatud kohustust.

6.5.

§ 49

lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt.
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Arvestades käesoleva menetluse asjaolusid (võlgniku puuduv töövõime, haridustase, lapsehoolduspuhkusel viibimine ja ülalpeetavate arv), on võlgnik loovutanud võlausaldajatele kogu perioodi vältel rohkem kui seaduse järgi oleks pidanud. Võlgniku lähedaste rahalist abi ei saa kohtu hinnangul pidada sissetulekuks, millelt kinnipidamisi võlausaldajate nõuete katteks teha. Võlausaldaja BB Finance OÜ on oma seisukohas leidnud, et võlgnik on kahjustanud võlausaldaja huve kuna pole oma sissetulekuid suurendanud. Kohus märgib siinkohal, et vastavalt pankrotihalduri esitatud vastuväitele on võlausaldaja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lühikese perioodi jooksul suurendades tarbijale antud laenu, refinantseerides laenulepinguid, kuigi võlgnik ei olnud teinud mitte ühtegi tagasimakset. Seega ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ainuüksi võlgniku toimetulekuks laenude võtmine, vaid sellele on kaasa aidanud krediidiandjate vastutustundetu laenamine ning kohustustest vabastamisel on tegemist taolisel kujul laenu andmisel äririski realiseerumisega. Riigikohus on asjas 2-14-21710 selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks on krediidivõtja vastu hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Võlgniku töötasu lepingu sõlmimisel oli oluliselt väiksem kui kohustustest vabastamise menetluse kestel saadud vanemahüvitis, mille arvelt on võlgnik tasunud 27% nõuetest, omamata seadusest tulenevat kohustust (saadud vanemahüvitis oli ülalpeetavate arvu arvestades mittearestitav). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi 5/7 kohustustest vabastamise menetluses ning on näidanud üles head tahet nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on täitnud temale

§-st 47 tulenevad kohustused. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal leiab, et võlgnik ei ole tasunud arvestatavas ulatuses oma nõuet, mistõttu ei ole teda võimalik kohustustest vabastada. Kohus märgib siinkohal, et pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest arvestatava ulatuse tasumine on eelduseks eelkõige ennetähtaegse menetluse lõpetamise puhul mitte käesoleval juhul. 9.

§ 49

lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on, arvestades puuduvat töövõimet, oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt, rahuldades võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 10. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

§ 47

nimetatud kohustusi ning puuduvad

§ 49

lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et V.G tuleb juhindudes

§ 49lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

11.

§ 50

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel. 12. Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded V.G Kuuse vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 13.

§ 49

lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud V.G Kuuse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka V.G Kuuse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 6/7 14. Kuna kohus lõpetab V.G Kuuse kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Evelin Laanemäe vabastada

§ 55

lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest V.G Kuuse kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine 15.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot).

1. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 4 tundi 30 minutit tunnitasuga 66 eurot; kokku 297 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks niivõrd suurt ajakulu võlgnikuga suhtlemisele ja aruande koostamisele. Võlgniku sissetulekud on mittearestitavad ning aruandest ei selgu, milles seisnes nii suur ajakulu suhtlusele (1 tund 30 minutit) kui võrdluseks eelneval aruandeperioodil oli ajakulu suhtlusele kõigest 30 minutit. Aruandes on viidatud vaid ühele e-kirjale 17.02.
2. Kohus peab põhjendatud ajakuluks viimasel aruandeperioodil kokku 3,5 tundi.
3. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisiku Evelin Laanemäe tasuks määrata 231 eurot.
4. Usaldusisiku tasu summas 173 eurot tuleb hüvitada võlgniku V.G Kuuse poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel. 19.

§ 54

lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Võlgnikule on määratud puuduv töövõime ja ta on lapsega kodune. Kohus leiab, et V.G Kuusele tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 58 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 7/7