Obsah (6)

§ 56§ 67§ 64§ 147§ 148§ 57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-26-2349 Kohtuasi X kaebus kohtut

§ 56lg 1) kinnisasja ja mootorsõiduki.

Annakuks määratud esemeid ei ole üle antud, kuna ühe kaaspärija mõtteline osa pärandvara ühisusest on arestitud täitemenetluse raames, mida viib läbi kohtutäitur Rannar Liitmaa. Avaldaja on nõudnud kohtutäiturilt nõusoleku andmist annaku üleandmiseks ning vaidlustanud keeldumise TMS § 217 ja § 218 korras.

1. Avaldaja on valinud vale õiguskaitsevahendi. Avaldaja ei ole täitemenetluse osaline, kes saaks TMS § 217 lg 1 alusel vaidlustada kohtutäituri otsuseid või tegevust täitedokumendi täitmisel. Lisaks ei ole kohtutäituril õigust ega kohustust anda nõusolek pärandvara ühisusse kuuluvate asjade (annakuks määratud esemete) käsutamiseks.
2. Annaku määramisest ega ka selle vastuvõtmisest ei teki annakuna määratud eseme omandiõigust. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist (

§ 56

lg 1 viimane lause), s.o võlaõigusliku nõude annakuna määratud eseme omandi üleandmiseks (

§ 67lg 1).

Annaku vastuvõtmine tähendab, et annakusaaja võtab vastu võlaõigusliku nõude annakuna määratud eseme omandi üleandmiseks ja annakust loobumine tähendab, et annakusaaja võlaõiguslik nõue annakuna määratud eseme omandi üleandmiseks lõppeb (

§ 64lg 3).

Avaldaja ei ole annakust loobunud ning annakuks määratud esemeid ei ole talle üle antud. Pärandajale kuulunud kinnisasja ja mootorsõiduki omandiõigus kuulub seega alates D surmast tema pärijate ühisomandisse kuni selle omandiõiguse annakusaajale üleandmiseni.

1. Õige on kohtutäituri osundatu, et ta on arestinud üksnes Fle kuuluva mõttelise osa D pärandvara ühisusest. Täitemenetluste raames ei ole arestitud üksikuid pärandvara ühisusse kuuluvaid esemeid. 3 2-26-2349
2. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile

§ 147kohaselt ühiselt (pärandvara ühisus).

Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Kaaspärijal on

§ 148lg 1 kohaselt õigus käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest.

Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Alles pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole annakuna määratud esemed avaldaja omandis ega arestitud F suhtes toimuvates täitemenetlustes. Seetõttu ei ole maakohtu viidatud TMS § 222 (kolmanda isiku vara arestist vabastamise hagi) asjakohane ja see põhjendus tuleb vaidlustatud määrusest välja jätta.
2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga ka selles, et kaebuse menetlusse võtmist takistas kohtutäituri otsuse puudumine, kuna see oli kohtule esitatud kaebuse lisana. Lahendist tuleb välja jätta ka maakohtu seisukoht kaebetähtaja möödalaskmise osas, kuna avaldaja ei saa kohtutäituri tegevust TMS § 217 ja § 218 korras vaidlustada. Seetõttu pole võimalikul tähtaja minetamisel käesoleva asja lahendamisel õiguslikult määravat tähendust.
3. Avaldajal on õigus nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist

§ 56lg 1 teise lause alusel ning kõigi vajalike tahteavalduste asendamist.

Kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks

§ 57lg 1 teise lause kohaselt pärija(d).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Maakohus on määruskaebusele küsinud seisukohta kohtutäiturilt. Toimikust ei nähtu, et kohtutäituril oleks määruskaebusele vastamisel menetluskulusid tekkinud. Menetluskulude puudumise tõttu kohus kulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
2. Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud osas riigilõivu tagastamist. RLS § 59 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Ringkonnakohtu hinnangul on asja lahendav määrus RLS § 59 lg 15 tähenduses ka maakohtu määrus, millega kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Seetõttu tuli määruskaebuselt tasuda riigilõivu samas summas, mis kaebuse esitamisel, s.o 15 eurot. Määruskaebuse esitamisel on avaldaja tasunud riigilõivu aga 70 eurot, s.o 55 eurot rohkem.
3. Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda ka maakohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kuna kaebust ei võetud menetlusse.
4. Riigilõivu tagastab menetlusosalise taotlusel kohus, kelle menetluses asi viimati oli (TsMS § 150 lg 4). Taotlusesse tuleb märkida, kellele ja millisele kontole riigilõiv tagastada tuleb. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) 4