Obsah (5)

§ 430§ 432§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄR US Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 6. mai 2026 Tsiviilasja number 2-26-1460 Tsiviilasi Modena Estonia OÜ hagi H.O vastu võlgnevuse vä

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas

§ 430lg-ga 1 kinnitada.

Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on võimalik sõlmitud kompromissi täita (

§ 430lg 3).

Pooled on jõudnud kokkuleppele võlgnevuse summas ja tasumise korras.

1. Kohus selgitab, et hageja nõuded kostja vastu tulenevad tarbijakrediidilepingutest, mille üle on kohtul kontrollimise kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus kontrollis hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja poolt esitad pangakonto väljavõtte kohaselt oli kostja sissetulekuks enne lepingu sõlmimist sotsiaaltoetus (pension) 775 eurot, peretoetus 320 eurot ja töötasu keskmiselt 1276 eurot kuus. Kohustustena tuvastas hageja kohutust TF Bank AB (publ) Eesti Filiaali ees summas 210 eurot. Kostja pangakontolt nähtuvad lisaks ka maksed Enefit AS-le (keskmiselt u 170 eurot kuus), Telia Eesti AS-le (keskmiselt u 159 eurot kuus), millega hageja ei ole arvestanud, kuid sellele vaatamata oli kostja kohtu hinnangul maksevõimeline, arvestades tema sissetulekuid ja kohustusi, sh uut võetavat kohustust u 53 eurot kuus.
2. Pooled ei ole kompromissis leppinud kokku kohustuste täitmise järjekorras juhul, kui kostja makse ei ole piisav. Seetõttu tuleb lähtuda seaduses sätestatust, ehk VÕS § 415 lg 2 kohaselt Kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks; neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.
3. Kohus lõpetab asjas menetluse (

§ 430lg 1, § 428 lg 1 p 4).

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 7.

§ 173

lg 1 ja § 177 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kompromissis märkimata menetluskulud poolte endi kanda. 8. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist summas 87 eurot 50 senti.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel 20. jaanuaril 2026 tasunud riigilõivu 175 eurot. Seega kuulub hagejale vastavalt

§ 150lg 2 p-le 1 ja lg-le 3 tagastamisele riigilõiv 87 eurot 50 senti (175/2).

Riigilõiv tuleb tagastada vastavalt hageja taotlusele hageja arveldusarvele AS-is LHV Pank nr EE

2. Ülejäänud riigilõivu tasub hagejale kostja. Nimetatud kulud on juba arvestatud kompromissis välja toodud võlgnevuses. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik