← Eesti

2-25-11633/20

Obsah (5)§ 541§ 172§ 659§ 173§ 543

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile Määruse kuupäev 06.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-11633 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus B

§ 541

lg 4) ning jättis patsiendi esindamise ja ekspertiisi kulud riigi kanda (

§ 172lg 3 ls 1).

8.1. SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta (nõusolekuta hooldamine), kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Maakohus kontrollis neid eeldusi

§-s 533 ette nähtud korras ja leidis, et need on täidetud. 8.2. Maakohus tuvastas ekspertiisi akti põhjal eespool p-s 3 refereeritud asjaolud, sh patsiendi diagnoosi ja käitumismustrid, mis kinnitavad avaldaja ja SKA seisukohtades märgitut. Kokkuvõttes on patsient käitunud nii ennast kui teisi ohustavalt, olles agressiivne enda ja teiste vastu. Samas kardab ta psühhiaatrilisi ravimeid. Ta vajab igapäevast kõrvalabi ravimite võtmisel, väljaspool järelevalvet ta hakkama ei saa. Haiglaväliselt püsib oht tervisliku seisundi halvenemisele, tegutsedes haiguse ajel ebaadekvaatselt, võib olla agressiivne teiste suhtes, samuti jätta iseennast hooletusse. Asja materjalidest selgub, et patsiendile on osutatud suures mahus tervishoiuteenuseid – ta on viibinud vähemalt üheksa korda tahtest olenematul ravil. Eelneva põhjal leidis maaohus, et patsiendil puudub ravikriitika ja ravisoostumus. Varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks 3

(4)ja muud täiendavad abinõud peale nõusolekuta hooldamise pole võimalikud. Põhjendatud on rakendada SHS § 105 lg-s 5 ette nähtud tähtaega üks aasta, st kuni 31.08.
  1. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  2. Patsiendi esindaja esitas tema soovil 17.09.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Patsiendi sõnul on määrus ebaõige, sest tal puudub psüühikahäire. Tema terviseprobleemid on füüsilist laadi. Eesti julgeolekujõud on paigutanud tema kehasse magneti, mis ei võimalda urineerida ja valmistab suuri vaevusi. Kahjuks ei saa patsient selles osas adekvaatset abi, vaid talle manustatakse psühhiaatrilisi ravimeid, mida ta ei vaja. Kinnisesse asutusse paigutamise seadusest tuleneva eeldused (SHS § 105 lg 1) pole täidetud.
  3. Avaldaja vaidles kaebusele vastu, ema seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

  1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse nappide väidetega. Maakohus leidis õigesti, et patsiendi puhul olid täidetud SHS § 105 lg 1 tingimused nõusolekuta hooldamise kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus asjakohaselt ekspertiisi käigus tuvastatud ja toimikust nähtuvatele andmetele. Eksperdi hinnangul on patsiendil raske krooniline psüühikahäire – püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (SHS § 105 lg 1 p 1). Maakohus kontrollis ja tuvastas menetlusnorme rikkumata, et patsiendi senises käitumises ilmnevad ohtlikkuse tunnused (SHS § 105 lg 1 p 2). Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1) – seegi tunnus on käesoleval juhul täidetud. Samuti on õige ja piisavalt põhjendatud maakohtu otsustus teiste meetmete ebapiisavuse või võimatuse kohta (SHS § 105 lg 1 p 3).
  2. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused nõusolekuta hooldamise kohaldamiseks. Rakendatud meetme kestust (üks aasta) ei ole kaebusega kahtluse alla seadnud. Maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusnorme tähtaja määramisel ega ka muus osas.
  3. Maakohus jättis toimikust nähtuvad menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus saab aru, et maakohtu eesmärk oli siiski jaotada kõik menetluskulud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 3 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.

Resolutsioonis märgitakse menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus (

§ 173lg 1 ls 2).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. 15. Patsiendi esindaja ei esitanud koos määruskaebusega ega selle koostamisest kolme kuu möödumisel riigi õigusabi tasu ja kulude taotlust. RÕS § 22 lg 3 ajalise piirangu tõttu ei saa seda enam esitada ja hilisemaid toiminguid pole esindaja kohtumenetluses teinud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus riigi õigusabi tasu ja kulusid kindlaks määrata. 16.

§ 543võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.