Obsah (4)

§ 70§ 371§ 372§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-6015 Tsiviilasi R.N hagi Q.F C.D, C.D ja Z.U vähendamiseks

) § 75 lõike 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus on tuvastanud, et kostjate elukoht on xxxxx. 5.

§ 70

lõike 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lõike 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 70

lõikele 4 kohaldatakse

-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79). Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi määrus) artikli 3 järgi on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama:

1. a)selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või
2. b)selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht; või
3. c)kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema perekonnaseisu käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus; või
4. d)kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus. Ülalpidamiskohustuste osas peaks pädevus kuuluma sellele kohtule, mis tagab eriti tiheda seose selle paigaga, kus on ülalpidamist saama õigustatud isiku alaline elukoht (Euroopa Kohtu 18.12.2014 otsus asjades C-400/13 ja C-408/13, p 36). Haagi 23. novembri 2007 protokolli art 3 sätestab üldreegli, et ülalpidamiskohustuse suhtes kohaldatakse ülalpidamist nõudma õigustatud isiku (lapse) asukoha riigi õigust. Määruse nr 4/2009 art-st 5, et Eesti kohus saanuks vaidluse lahendada, kui kostja oleks osalenud menetluses ilma kohtualluvuse vastuväidet esitamata. Kostja on avaldanud kohtule, et ei ole nõus asja menetlemisega Tartu Maakohtus. 6. Seega, kuna käesoleval juhul kostjate kui õigustatud isikute alaline elukoht xxxxx Vabariigis ning kostjad ei ole nõus asja menetlemisega Tartu Maakohtus, on hagi pädev läbi vaatama xxxxx kohus. Eesti kohtul selleks pädevus puudub. Seetõttu jätab kohus hagi, juhindudes

§ 371lg 1 p 1 ja määruse artiklist 3, menetlusse võtmata.

Kohus selgitab hagejale, et hageja saab esitada hagi alaealiste laste vastu üksnes selle riigi kohtule, kus alaealised lapsed elavad. 7.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 8.

§ 168lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik