Obsah (7)

§ 407§ 468§ 173§ 162§ 177§ 174§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. aprill 2026 Tsiviilasja nr 2-25-10090 Tsiviilasi Bondora AS

§ 407lg 1).

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale e-postiga kätte toimetatud

1. septembril
2. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole hagile vastanud.
3. Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13). Leping nr BL2255861 sõlmiti
4. mail 2021, leping nr BL2344981 sõlmiti
5. augustil 2021 ja leping nr BL2552040 sõlmiti
6. jaanuaril
7. Seega kehtis lepingute nr BL2255861 ja BL2344981 sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud eraisikute tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09% ning lepingu nr BL2552040 sõlmimise ajal 16,95%. Kuivõrd lepingu nr BL2255861 krediidi kulukuse määr oli 59,66%, lepingu nr BL2344981 krediidi kulukuse määr oli 28,33% ja lepingu nr BL2552040 krediidi kulukuse määr oli 32,67%, siis ei ületanud ühegi lepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri.
8. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on võlgnikul kohustus võlausaldajatele tagastada laenu põhiosa ning tasuda võlausaldajatele laenult VÕS § 94 sätestatud määras intressi. Ka lepingutasu või muid tasusid ei pea võlgnik võlausaldajale vastutustundliku laenamise 3 põhimõtte rikkumise korral maksma. Sellisel juhul saab lugeda kõik võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud maksed tehtuks põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Seega tuleb krediidiandjal tarbija juba makstud muude tasude ja enamtasutud intressi võrra vähendada krediidi tagasimakseid. Kui lepingujärgse intressi ja muude tasude kokkulepped on tühised, peab krediidiandja tarbija enamtasutud intressi ja muud tasud tarbijale tagastama vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1). Seadus võimaldab krediidiandjal nimetatud summade tagastamise asemel vähendada krediidi tagasimakseid, mis sisuliselt tähendab, et krediidiandja tasaarvestab tarbijale võlgnetavad summad tarbija poolt võlgnetava krediidi põhiosaga. Krediidiandjal tuleb tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija poolt võlgnetavat krediidi põhiosa ning jagab vähendatud põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele (Kõve, V. jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. § VÕS § 4034, p 3.
9. a) aa)).
10. Kohus kontrollis, arvestades hagiavalduses nimetatud summade tasumist ning kõrvutades need laenulepingute maksegraafikutega, et juhul kui lugeda kõik graafikujärgsed maksed tehtud põhinõude katteks ning võttes arvesse kostja poolt tehtud tagasimakse summasid, oleks kostja hagiavalduses mainitud perioodiks ja ülesütlemise hetkeks võlgnevuses vähemalt kolme kuu järjestiku maksega (lepingu nr BL2255861 alusel tehtud tagasimaksed summas 3691 eurot 37 senti kataks graafikujärgseid makseid tervikuna kuni
11. mai
12. a makseni ning osaliselt kataks
13. juuni
14. a makset; lepingu nr BL2344981 alusel tehtud tagasimaksed summas 882 eurot 25 senti kataks graafikujärgseid makseid tervikuna kuni
15. aprilli
16. a makseni ning osaliselt kataks
17. mai
18. a makset; lepingu nr BL2552040 alusel tehtud tagasimaksed summas 82 eurot 90 senti kataks graafikujärgseid makseid tervikuna kuni
19. juuli
20. a makseni), seega oli hageja lepingu ülesütlemine põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuigi kohus peaks hindama vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis praegusel juhul ei nõua hageja intressi ja nõuab viivist nõuab üksnes seadusjärgses määras. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kuidas ta kontrollis kostja maksevõimelisust enne tarbijakrediidilepingute sõlmimist. Ka siis, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, saaks hageja ikkagi nõuda põhivõlgnevust ja seadusjärgset viivist. Eelneva tõttu kohus ei käsitle vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
21. Kohus tunnistab

§ 468lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 4

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 10.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud hagiavalduses menetluskuludena riigilõivu 700 eurot ja õigusabikulude 100 eurot väljamõistmist kostjalt. Muude menetluskulude väljamõistmist ei ole hageja taotlenud. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 700 eurot ja õigusabikulud 100 eurot menetluskuludena põhjendatud ja vajalikud (

§ 174lg 1).

Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 800 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 5