Obsah (7)

§ 97§ 100§ 101§ 99§ 102§ 105§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17. aprill 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-25-18778 Tsiviilasi K.W hagi O

) § 96 I lause järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 I lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).

§ 100

lg 2 I lause kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

2. jaanuaril 2021 sündinud K.W (hageja) vanemad on O.I (hageja seaduslik esindaja) ja O.Y (kostja) (sünni tõend, dtl 7). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja vanemate kooselu on lõppenud ning hageja elab alates
3. aasta maikuu lõpust hageja seadusliku esindaja juures. Tartu Maakohtu
4. augusti 2025 kohtumäärusega (dtl 9-11) kindlaksmääratud suhtluskorra järgi viibib hageja alates
5. septembrist 2025 kostja juures paarisnädalate neljapäevast pühapäevani. Ema võtab lapse neljapäeval lasteaiast pärast lõunaund. Isa tuleb lapsele ema elukohta järele pühapäeval hiljemalt kell 18.
6. Kostja on oma kirjalikus seisukohas (dtl 27-28) toonud välja lapse kulud tema juures kuuel päeval kuus. Kohus järeldab nii kindlaksmääratud suhtluskorrast kui kostja vastusest, et suhtluskorra alusel viibib hageja kostja juures aasta jooksul keskmiselt kuus ööpäeva kuus.
7. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13;
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
4. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 1819).
5. Pooled ei vaidle, et kostja ei maksa hageja ülalpidamiseks hageja seaduslikule esindajale elatist. Hageja seadusliku esindaja ja kostja 25.-
6. novembri 2025 e-kirjavahetusest (dtl 310-311) nähtub, et hageja vanemad on arutanud hageja ülalpidamiseks elatise maksmist, seejuures on kostja imestanud, miks on kohtusse hagi esitatud, kui omavahelise kokkuleppe alusel pidi kostja tasuma 200 eurot nende kahe kuu eest, kui kostja K.W-d ei võtnud. Kostja ja hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetest (dtl 42-160, korduv 161-279, 280-289) ei nähtu, et kostja oleks hageja ülalpidamiseks hageja seaduslikule esindajale üldse ülekandeid teinud. Eeltoodust järeldub, et kostja on rikkunud alaealise lapse ülalpidamise kohustust ning temalt tuleb hageja kasuks elatis välja mõista.
7. Kohus võib elatise

§ 101

lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2025, s.o tagasiulatuvalt kaks kuud enne hagi esitamist. Kuna hageja 3 nõuab elatist miinimummääras, ei ole hagejal kohustust tõendada hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. 9.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Alates
2. aprillist 2025 kuni
3. märtsini 2026 oli elatise baassummaks 282,31 eurot.

§ 101

lg 4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil.
2. aprillil 2025 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot. Liites selle summa baassummale, moodustub 341,74 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Hageja seadusliku esindaja ja kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõtted ei kajasta peretoetuste tasumist, kuid hagiavaldusest nähtuvalt sai kuni hagi esitamiseni peretoetusi kostja. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja seaduslik esindaja avalduse peretoetuse temale maksmiseks ning seetõttu hageja nõude suurust ei muuda. Kohus lähtub seega sellest, et vähemalt alates hagiavalduse esitamisest 6. novembrist 2025 laekub hageja lapsetoetus 80 eurot hageja seaduslikule esindajale. Eemaldades elatise summast 341,74 eurost pool lapsetoetuse määra 40 eurot, moodustub 301,74 eurot. Tulenevalt

§ 101

lg-st 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Suhtluskorra alusel veedab hageja kostja juures aasta jooksul keskmiselt kuus ööpäeva kuus ning elatise summa sellest ei muutu.

§ 101alusel arvutatud elatise (nn miinimumelatise) summaks perioodil 1.

novembrist 2025 kuni

1. märtsini 2026 moodustub seega 301,74 eurot kuus. Alates
2. aprillist 2026 kuni
3. märtsini 2027 on elatise baassummaks 295,86 eurot.
4. aprillil 2026 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 2092 eurot, millest 3% on 62,76 eurot. Liites selle summa baassummale, moodustub 358,62 eurot. Eemaldades summast 358,62 eurot pool lapsetoetuse määra 40 eurot, moodustub 318,62 eurot.

§ 101alusel arvutatud elatise summaks perioodil 1.

aprillist 2026 kuni

1. märtsini 2027 moodustub seega 318,62 eurot kuus.
2. Kuigi hageja nõuab elatist miinimummääras, on kostja seisukohal, et tal ei ole võimalik elatist sellises summas tasuda. Kostja pidas
3. jaanuari 2026 kohtuistungil võimalikuks maksta elatist 150 eurot kuus (dtl 38). Kohus tõlgendab kostja seisukohta taotlusena vähendada elatist 150 euroni kuus.
4. Elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus.

Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15;
2. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 10).

102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui 4 vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on lisaks hagejale teine alaealine laps; kohtuistungil avaldatu kohaselt on kostjal teine laps, kes on 1 aasta ja 8 kuud vana (dtl 37). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostjal on tuvastatud osaline töövõime (kohtuistungi protokoll, dtl 38; Eesti Töötukassa otsus, dtl 290-293). Kostja tugineb elatise vähendamist taotledes seega sellele, et 1) tema tervis ei võimalda tal töötada ja tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist miinimummääras, tal on tuvastatud osaline töövõime; 2) kostjal on lisaks hagejale ülalpidada teine alaealine laps, kes hagi rahuldamise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 12. Iseenesest on õige, et ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes tuleb

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi arvestada ka tema varalist seisundit.

§ 105

lg 3 alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
2. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalik vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt Riigikohtu
3. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-id 21.3.-21.4.).
4. Kostja
5. detsembri 2025 vastusest nähtuvalt oli tema töötasu septembris 2025 703,24 eurot, kuid alates
6. augustist 2025 on ta tööõnnetuse tõttu viibinud haiguslehel; tema sissetuleku moodustab Tervisekassa poolt makstav haiguslehe raha 482,70 eurot, töövõime toetus 307 eurot ja perehüvitis 80 eurot (dtl 28). Kostja väitel on tema igakuine sissetulek seega 869,70 eurot. Kostja väitel puudub tal isiklik kinnisvara ja sõiduvahend (dtl 28), hageja ei ole seda väidet vaidlustanud. Kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõte perioodi
7. jaanuar 2025 kuni
8. jaanuar 2026 kohta (dtl 280-289) ei kajasta ühtki töötasu makset, samuti mitte Tervisekassa makseid summas 482,70 eurot ega perehüvitise makseid summas 80 eurot, mis järelikult laekuvad kostja kontole, mille väljavõtet ei ole kohtule esitatud, või kellegi teise kontole. Samuti ei ole kostja kohtule esitanud oma Revolut Bank UAB kontoväljavõtet ega tõendit selle konto sulgemise kohta. Seega ei oma kohus kostja esitatud tõendite alusel täielikku ülevaadet tema rahalistest vahenditest. Kostja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja saab Eesti Töötukassalt igakuiselt töövõime toetust, mis viimase kuue kuu keskmisena (august 2025 – jaanuar 2026) oli 304,01 eurot kuus (1824,07 : 6). Lisaks on kostja sissetulekuks olnud küllalt sagedased ülekanded eraisikutelt erinevates (kuid pigem väikestes) summades, üksikud sissemaksed pangaautomaadist ning alates oktoobrist 2025 tagastus kohtutäitur Oksana Kutšmeilt keskmiselt 458,52 eurot kuus (1834,07 : 4). Kohus leiab, et ülekandeid eraisikutelt ja 5 sissemakseid pangakontole ei tule arvestada kostja sissetuleku hulka, kuna need on olnud ebaregulaarsed ja valdavalt ka ebaolulises suuruses. Kohus ei arvesta sissetuleku hulka, mille arvelt kostja saab hagejat ülal pidada, ka lapsetoetust 80 eurot, mis on sihtotstarbeliselt mõeldud kostja teise lapse ülalpidamiseks. Kostja vastuse ja kostja pangakonto andmete alusel tuvastab kohus, et kostja vastuse esitamise hetke, s.o
9. detsembri 2025 seisuga oli kostja sissetulek ca 1245,23 eurot kuus (haigushüvitis 482,70 eurot + töövõime toetus 304,01 eurot + makse kohtutäiturilt 458,52 eurot). Eesti Töötukassa
10. novembri 2025 otsusega (dtl 290-293) on tõendatud, et kostjal on tuvastatud osaline töövõime ning temale makstakse ka perioodil
11. detsembrist 2025 kuni
12. detsembrini 2026 töövõimetoetust. Töövõimetoetuse seaduse § 13 lg 1, lg 2 p 1, § 14 lg 1 ja lg 2 järgi on alates
13. aprillist 2026 osalise töövõimega isikute toetuse suurus 13,0473 eurot päevas, s.o keskmiselt 391,42 eurot kuus (30-päevase kalendrikuu korral). Kostja teatas kohtule
14. märtsil 2026, et ta ei käi enam ametlikult tööl ja tema ainuke sissetulek on töövõimetus (dtl 320). Kostja ei esitanud oma väite kinnitamiseks ühtki tõendit. Kui eeldada, et kostja ei saa enam haigushüvitist ega töötasu ning ka maksed kohtutäiturilt peaksid lõppema, on kostja garanteeritud sissetulekuks alates maist 2026 ca 391,42 eurot kuus. Kuna kostjal on tuvastatud osaline töövõime, eeldab kohus, et kostja on osalise koormusega võimeline tööd tegema ning töist tulu teenima. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele (dtl 39) esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tema tervislik seisund ei võimalda tal üldse tööd teha. Kostjal on põhiharidus ja varasem töökogemus hooldajana (dtl 37), mis võimaldavad tal tööturul kandideerida ning sissetulekut teenida.
15. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja töötasu alates septembrist 2025 ca 2300 eurot kuus (dtl 21) ning see leiab kinnitust ka hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest (42-160, korduv 161-279). Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on tema viimase kuue kuu keskmine töötasu olnud 2232,06 eurot kuus (13 392,36 : 6). Lisaks töötasule on hageja seadusliku esindaja pangakontole tehtud arvukalt ülekandeid eraisikutelt, sissemakseid pangaautomaadist ja mõnel korral on hageja seaduslikule esindajale makstud ka sõidukompensatsiooni. Kuna kohus ei arvestanud kostja puhul ülekandeid eraisikutelt ning sissemakseid pangaautomaadist sissetuleku hulka, lähtub kohus hageja seadusliku esindaja puhul samast põhimõttest. Kohus ei arvesta ka sõidukompensatsiooni hageja seadusliku esindaja sissetuleku hulka, kuna see on mõeldud kuluhüvitiseks, mitte tasuks. Hagiavalduse kohaselt pole hageja seaduslikul esindajal kinnisvara ning tal puudub muu märkimisväärne vara peale sõiduauto, mille turuväärtus on ca 1500 eurot (dtl 21); kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud.
16. Eeltoodust nähtub kohtule, et hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek oli hagiavalduse hetkel kostja omast ca 1000 euro võrra kõrgem ning olukorras, kus kostja sissetulek koosneb ainult töövõimetoetusest summas 391,42 eurot, on hageja seadusliku esindaja sissetulek kostja omast ca 5,7 korda suurem. Seega on hageja seaduslikul esindajal võimalik hageja ülalpidamisse rohkem panustada kui kostjal.
17. Kohus arvestab kostja osalist töövõimet, sellest tulenevat piirangut sobiva töö leidmisel ja majanduslikku kitsikust mõjuva põhjusena elatise väljamõistmisel miinimummäärast väiksemas summas. Samuti arvestab kohus teise alaealise lapse olemasolu mõjuva põhjusena elatise väljamõistmisel miinimummäärast väiksemas summas. Kostja majanduslikku seisu arvestades on kohus seisukohal, et hagejale alammääras elatise väljamõistmise korral osutuks kostja teine alaealine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Kohus vähendab

§ 102lg 2 alusel kostjalt väljamõistetava elatise summat 175 6 euroni kuus.

Kohus ei pea võimalikuks elatist rohkem vähendada, sest siis ei ole enam hageja minimaalne toimetulek tagatud. Kostjal tuleb hageja ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks teha kõik endast olenev (nt leida sobiv töö, mida tema osaline töövõime võimaldab).

1. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest, s.o
2. novembrist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni 175 eurot kuus. 18.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates

1. septembrist
2. Vaidlust ei ole selles, et alates
3. a maikuu lõpust elab hageja isa juures ning kostja ei ole teda ülal pidanud. Riigikohus on oma lahendites leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu

1. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11-12, 14; Riigikohtu
2. mai 2016 otsus tsviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19-20). Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et kostja viitab oma
3. novembri 2025 ekirjas kokkuleppele tasuda elatiseks 200 eurot (dtl 310-311). Kohtule esitatud ekirjavahetusest ei ole võimalik teha järeldust, kas seda kokkulepet arutati enne kohtusse pöördumist
4. novembril 2025 või hiljem. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta on enne hagiavalduse esitamist nõudnud kostjalt järjepidevalt elatise tasumist. Hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodi
5. september 2025 kuni
6. novembri 2025 eest on kokku 379,15 eurot (septembri eest 175 eurot + oktoobri eest 175 eurot + novembri 5 päeva eest 29,15 eurot). Kohus leiab, et 379,15 euro suuruse tagasiulatuva elatise nõude täitmine paneks praegu kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, kuna tal tuleb oma väheste rahaliste vahendite juures niigi leida võimalus, et tasuda alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutunud ning edasiulatuvat elatist. Hageja toonased vajadused ei erine praegustest. Kostja ülalpidamisvõime oli septembris ja oktoobris 2025 parem kui praegu, sest siis sai kostja veel haigushüvitist. Praeguseks on kostja sõnul tema ainsaks sissetulekuks töövõimetoetus. Seetõttu on kohus seisukohal, et elatise tagasiulatuv väljamõistmine perioodi eest enne hagiavalduse esitamist, ei ole põhjendatud ning hagiavaldus tuleb selles ulatuses jätta rahuldamata. 19.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus mõistab seega elatise välja alates

1. novembrist 2025 kuni
2. aprillini 2026 1020,75 eurot (novembri 25 7 päeva eest 145,75 eurot + detsember 175 eurot + jaanuar 175 eurot + veebruar 175 eurot + märts 175 eurot + aprill 175 eurot) ning alates
3. maist 2026 175 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
4. Kohus määrab kindlaks ka otsuse täitmise korra. Hageja on palunud elatise tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole EE981010011879441222 iga kuu
5. kuupäevaks (dtl 4). Kostja ei ole otsuse täitmise korra taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja taotluse ning kohustab kostjat tasuma elatise hageja seadusliku esindaja pangakontole EE981010011879441222 iga kuu
6. kuupäevaks.
7. Kohus jätab otsuse tegemisel tõendina arvestamata hageja poolt esitatud konto väljavõtte lastaiaarvete tasumise kohta (dtl 12-13), kuna hagejal ei olnud vajadust oma kulusid tõendada ning antud asjaolu üle ei ole vaidlust. Menetluskulude jaotus
8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8