Obsah (8)

§ 657§ 654§ 172§ 171§ 177§ 6186§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-892 Kohtuasi E102 O

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

14. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud avalduse rahuldamata ja ei ole seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega hinnatud selgelt ebaõigesti tõendeid. Kolleegium nõustub

§ 654lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Vaidlustatud määrusega jättis maakohus rahuldamata avaldaja avalduse tema kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. 15.
2. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt RKTKm 04.03.2020, 2-17-12857, p 15). Vähemalt üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve ning autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud, eriti kui juurdepääs avalikult teelt on kinnisasjale juba olemas (vt RKTKm 12.05.2021, 2-19-15916 p 13 ja selles viidatud lahendid). 7 2-24-892 15.
3. Maakohus tuvastas, et avaldaja kinnisasi külgneb avalikult kasutatava teega (määruse p 71 neljas lõik), juurdepääs avaldaja kinnisasjale on Ehitajate teelt olemas ja seda on võimalik kasutada (määruse p 71 kaheksas lõik). Nimetatud asjaolusid ei ole määruskaebuses vaidlustatud. Täiendava juurdepääsu määramist ei pidanud maakohus põhjendatuks. 15.
4. Kolleegium märgib, et analüüsides toimiku materjale, on ilmne, et avaldaja tegelik eesmärk on uue detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine. Kui vaadelda olemasolevat olukorda, kus avaldaja kinnisasjal asub elamu ja kui avaldaja ei sooviks kinnisasja sihtotstarvet ega detailplaneeringut muuta, ei oleks avaldajal vajadust puudutatud isiku I kinnisasjale juurdepääsu määramiseks, kuna tal on kasutatav juurdepääs avalikule teele olemas. Avaldaja tahab aga saada uue detailplaneeringu, mille viimase versiooni kohaselt oleks avaldajal võimalik enda kinnisasjale ehitada multifunktsionaalne ärihoone. Avaldaja esitatud asjaolude kohaselt ei ole puudutatud isik IV nõus detailplaneeringut algatama, kui ei ole lahendatud avaldaja kinnisasja juurdepääsu küsimus, mis puudutatud isiku IV hinnangul peab olema ainult üle puudutatud isiku I kinnisasja, muid lahendusi puudutatud isik IV ei aktsepteeri (vt ka puudutatud isiku IV seisukohad dtl 63, 264, 708). Kui puudutatud isik IV ei oleks seadnud detailplaneeringu algatamise tingimuseks juurdepääsu või servituudi olemasolu puudutatud isiku I kinnisasjale, ei oleks avaldajal olnud vaja käesoleva avaldusega kohtusse pöörduda. Seega ei taotle avaldaja uut juurdepääsu mitte selleks, et pääseda enda kinnisasjale, vaid selleks, et oleks võimalik algatada detailplaneering. 15.
5. Praegusel juhul ei puudu avaldajal juurdepääs avalikult kasutatavale teele, vaid vastupidiselt on juurdepääs täna faktiliselt kasutatav. Vastavalt eelnevalt märgitule on avaldaja kohtusse pöördumise põhjustanud sisuliselt see, et puudutatud isik IV on seadnud detailplaneeringu algatamise tingimuseks, et juurdepääs avaldaja kinnisasjale tuleb lahendada üle puudutatud isiku I kinnisasja. Kusjuures praegu, tava alusel väljakujunenud avaldaja vabalt kasutatavat juurdepääsu otse avalikult kasutatavale teele ei pea puudutatud isik IV uues detailplaneeringus vastuvõetavaks juurdepääsuks avaldaja kinnisasjale. Kolleegium märgib, et puudutatud isiku IV seisukoht ja esitatud tingimused ei võta ei õiguslikult ega faktiliselt avaldajalt ära praegust toimivat juurdepääsu enda kinnisasjale. Puudutatud isiku IV detailplaneeringu algatamisest keeldumise korral on võimalik vastav otsustus vaidlustada haldusmenetluse seaduses ja halduskohtmenetluse seaduses sätestatud tingimustel. Hetkel on puudutatud isiku IV arvamusel siiski samasugune kaal nagu teistel menetlusse kaasatud isikutel. Alles seejärel, kui on ammendunud avaldaja võimalused detailplaneeringu algatamisest või mõnest järgnevast etapist keeldumist vaidlustada, oleks kohtul AÕS § 156 lg 1 alusel esitatava avalduse alusel võimalik kaaluda, kas avaldaja huvi saada detailplaneering (mille eelduseks on puudutatud isiku IV soovitud juurdepääsu olemasolu), kaalub üles avaldaja naaberkinnisasjade omanike huvid. Praeguses olukorras, kus avaldaja saab enda kinnisasjale vabalt ligi ning puudutatud isiku IV seatud tingimuste või detailplaneeringu algatamisest keeldumise õiguspärasus on kontrollimata, ei kaalu avaldaja huvi täiendava juurdepääsu vastu üles puudutatud isikute huve. Puudutatud isiku IV tegevusele ei saa aga ringkonnakohus käesolevalt hinnangut anda, kuivõrd nimetatu väljub tsiviilasjas kohtu pädevusest. 15.
6. Ringkonnakohus mõistab avaldaja soovi järgida puudutatud isiku IV sätestatud tingimusi ja muuta planeerimismenetlust lihtsamaks, kuid samas ei saa nendel argumentidel piirata puudutatud isiku I, II või III omandiõigust, kui avaldajal on toimiv juurdepääs olemas. Kuivõrd planeering võidakse jätta kehtestamata ka muudel põhjustel kui avaldaja olemasoleva juurdepääsu sobimatus, siis oleks juurdepääsu määramine üle kõrvalkinnisasja olukorras, kus avaldaja alles soovib detailplaneeringu algatamist, et sinna ehitada ärihoone, praegusel juhul ka ennatlik. 8 2-24-892 15.
7. Samuti ei saa kohus piirata kolmandate isikute õigusi seetõttu, et kunagi tulevikus võib puudutatud isik IV soovida bussipeatust laiendada ja seeläbi võtta ära avaldajalt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Puudutatud isik I on toonud menetluses esile mitmeid näiteid, kus puudutatud isiku IV viidatud bussipeatuse peatuse osa minimaalse 41 m nõuet ei ole Tallinnas järgitud (dtl 557). Seda, kas ja millal päriselt bussipeatuse laiendamise võimalus ja plaan tekib, ei ole menetluses esile toodud, mistõttu ei annaks taoline tulevikuperspektiiv alust avalduse rahuldamiseks. 15.
8. Avaldaja hinnangul on maakohus jätnud põhjendamatult hindamata Mustamäe üldplaneeringu ja avaldaja ning puudutatud isiku I kinnisasjade suhtes kehtiva detailplaneeringu. Kolleegium märgib, et maakohus põhjendas enda määruses, et täiendava juurdepääsu määramise vajadust ei õigusta ka avaldaja väidetav soov viia kinnistu kasutus kooskõlla üldplaneeringuga. Kuivõrd üldplaneering on detailplaneeringu koostamise alus, omab nimetatud üldplaneering tähtsust planeerimismenetluses. Ringkonnakohus ei saa tsiviilasjas anda hinnangut sellele, kas haldusorgan on keeldunud või keeldub õiguspäraselt või õigusvastaselt detailplaneeringu algatamisest, mis oleks avaldaja arvates kooskõlas üldplaneeringuga. Ehitajate tee 102 ja 108a ning Kadaka tee 60 kinnisasjade kohta kehtiva detailplaneeringu osas märgib ringkonnakohus, et esile ei ole toodud ning detailplaneeringult ka ei nähtu, et sellel oleks märgitud avaldaja kinnisasjale juurdepääs üle Ehitajate tee 108a kinnisasja (dtl 20). Avaldaja esitatud väljavõttel on vaid märgitud sissesõit puudutatud isiku I kinnisasjale (dtl 341). Kuna avaldajal on juurdepääs avalikult kasutatavale teele olemas, ei anna nimetatud detailplaneering õigust avaldajale nõuda juurdepääsu samast kohast, kust on ette nähtud sõidukite sissepääs tema naaberkinnisasjale. Lisaks puudub vaidlus, et kehtivas detailplaneeringus näidatud sissepääsu puudutatud isiku I kinnisasjale ei ole valmis ehitatud. 15.
9. Maakohus ei pidanud kaaluma erinevaid juurdepääsu määramise alternatiive, kuivõrd juurdepääsu määramine ei olnud AÕS § 156 lg 1 eelduste osas täidetud. Maakohus ei pidanud põhjendatuks täiendava juurdepääsu määramist, arvestades seejuures avaldaja selgituste ja põhjendustega uue juurdepääsu saamise kohta.
10. Maakohus jättis rahuldamata ka avaldaja tehnorajatise talumise nõude. Selles osas märgib ringkonnakohus, et avaldaja on palunud puudutatud isiku I kinnisasi koormata tasuta ning avaldaja hinnangul saab lugeda tehnovõrkude talumiskohustuse kaetuks juurdepääsuservituudi tasuga. Kuivõrd avaldaja juurdepääsu määramise nõue ei kuulu rahuldamisele, ei oleks praegu ka teoreetiliselt võimalik avaldaja avaldust tehnovõrkude ja rajatiste nõuete osas rahuldada, sest kuna juurdepääs ja selle eest tasu jäi määramata, ei saa talumiskohustuse tasu olla hõlmatud juurdepääsutasuga (vt tasu osas ka AÕS § 158 lg 3; RKTKm 20.03.2019, 2-16-7011, p 14; RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-29-16, p 19). Tasulist reaalservituuti ega isiklikku kasutusõigust aga avaldaja ei soovi (dtl 633).
11. Vastupidiselt määruskaebuses väidetule ei anna ringkonnakohtu hinnangul avaldaja esile toodud asjaolud alust väita, et puudutatud isik I oleks käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Nii juurdepääsu kui ka tehnorajatiste talumiskohustuse määramisega kaasneb koormatava kinnisasja omaniku õiguste riive. Puudutatud isiku I vastu vaidlemine nii käesolevale avaldusele kui ka avaldaja detailplaneeringu algatamise taotlusele on puudutatud isiku I õigus. 9 2-24-892 Menetluskulude jaotus ja edasikaebamise kord
12. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Avaldaja ei ole määruskaebuses esitanud väiteid, et maakohus oleks menetluskulud jaotanud valesti hoolimata sellest, et lahend tehti avaldaja kahjuks (

§ 172lg 1 teine lause).

19. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

20. Maakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud. Lähtudes

§ 177

lg-st 2 määrab seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast kohtumääruse jõustumist. 21.

§ 6186

lg 2 ja

§ 696

lg 3 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 10