2-25-35/22
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-25-35 Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2026, Tallinn Kohtukoosseis Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov Kohtuasi UAB „Ilsanta“ hagi Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.01.2025 otsus Kaebuse esitaja ja liik UAB „Ilsanta“ apellatsioonkaebus Kaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant): UAB „Ilsanta“ (Leedu Vabariigi registrikood 110498671), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ann Tarkin Kostja (vastustaja): Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis), esindaja pankrotitoimkonna esimees Mari Agarmaa-Jentson Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 31.01.2025 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks 23.12.2024 võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunktis 2.4 vastu võetud otsus ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning tunnistada 23.12.2024 võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunktis 2.4 vastu võetud otsus kehtetuks. Samuti tühistada Harju Maakohtu 31.01.2025 otsus menetluskulude jaotuse ja hagejalt kostja kasuks menetluskulude väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.1. Rahuldada hagi osaliselt.
2-25-35 2.2. Tunnistada Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis) 23.12.2024 võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunktis 2.4 vastu võetud otsus kehtetuks.
2.3. Jätta rahuldamata hageja nõue Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis) 23.12.2024 võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunktis 2.2 vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
2.4. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. UAB „Ilsanta“ (hageja) esitas 02.01.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis) (kostja, võlgnik) 23.12.2024 võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunktides 2.2 ja 2.4 vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
5.1. Kuigi formaalselt on osad Hepsor P113 OÜ lepingulised esindajad pankrotitoimkonda valitud n-ö väiksemate võlausaldajate esindajatena, siis on tegemist siiski Hepsor P113 OÜ-ga seotud isikutega. Seega koosneb pankrotitoimkond eksklusiivselt üksnes Hepsor P113 OÜ kui suurima võlausaldaja esindajatest ja sisuliselt on pankrotitoimkonda valitud üksnes suurima võlausaldaja Hepsor P113 OÜ-ga sarnast majanduslikku huvi omavad seotud isikud.
5.2. Hepsor P113 OÜ peamiseks eesmärgiks pankrotimenetluses on mitte oma nõude maksimaalne maksmapanek pankrotimenetluses tunnustatud nõudena, vaid tsiviilasja nr 2-2315821 raames esitatud nõude arutamise ja rahuldamise igakülgne takistamine. Vastavaid Hepsor P113 OÜ huve esindavad hageja hinnangul kõik tema esindajad nii pankrotimenetluses kui ka Hepsor P113 OÜ ja võlgniku vahelistes kohtumenetlustes – sh Mari Agarmaa-Jentson, Kaido Loor ja Carry Plaks.
5.3. Egregius OÜ kuulub 100%-liselt vandeadvokaat Kaido Loorile, kes on mh ka Egregius OÜ ainus juhatuse liige. Vandeadvokaat Kaido Loor on Hepsor P113 OÜ esindaja nii tsiviilasjas nr 2-23-15821 kui ka tsiviilasjas nr 2-24-501, olles täiendavalt Hepsor P113 OÜ esindajana osalenud ka kohtueelses vaidluses. Hageja hinnangul on selge, et Hepsor P113 OÜ esindajana on vandeadvokaat Kaido Loori eesmärk eelkõige oma kliendi, suurvõlausaldaja Hepsor P113 OÜ huvide kaitsmine, mitte üksnes Egregius OÜ poolt Puhastusproff OÜ-lt omandatud nõude pankrotimenetluses tunnustamine. Egregius OÜ-ga on otseselt seotud ka pankrotitoimkonda valitud Carry Plaks, kes on tegutsenud Egregius OÜ esindajana mh pankrotiavalduse esitamisel. Lelle 24 Invest OÜ ja Springmar OÜ esindajaks on samuti olnud vandeadvokaat Kaido Loori ainuosalusega Advokaadibüroos Loor tegutsev vandeadvokaat Carry Plaks, kes on mh ka Hepsor P113 OÜ lepinguline esindaja tsiviilasjas nr 2-23-15821 ja Egregius OÜ lepinguline esindaja.
5.4. Pankrotitoimkonna kandidaatidena olid 23.12.2024 üldkoosolekul üles antud ka hageja lepinguline esindaja Ann Tarkin, võlausaldaja Procyone FZE lepinguline esindaja Andres Kivi ja võlausaldaja osaühingu Flomis kandidaat Mark Uska. Ükski neist kandidaatidest valituks ei osutunud.
5.5. Usutavasti on Hepsor P113 OÜ esindajatest koosneva pankrotitoimkonna eesmärk pigem ka see, et Hepsor P113 OÜ vastu võlgniku poolt esitatud nõue õnnestuks üldse tagasi võtta ja selle arutamist kohtus vältida. Selline teguviis on kasulik üksnes Hepsor P113 OÜ-le endale.
Kõik teised võlausaldajad, kelle nõuded potentsiaalselt võiksid saada rahuldatud, kui kohus rahuldaks võlgniku nõude Hepsor P113 OÜ vastu maksimaalses ulatuses, peaksid aga kandma kahju, kui Hepsor P113 OÜ-l õnnestuks tsiviilasja nr 2-23-15821 arutamist takistada – eeltoodu tähendaks seda, et pankrotivarasse laekuks eeldatust oluliselt vähem rahalisi vahendeid.
3 2-25-35 6. Lisaks kahjustab võlausaldajate ühiseid huve ka päevakorrapunktis 2.2 tehtud otsus, mille kohaselt valiti pankrotitoimkond üksnes 3-liikmelisena. 5-liikmeline pankrotitoimkond võimaldanuks pankrotitoimkonda valida erinevaid liikmeid, sh nii suurima võlausaldajaga teatud määral seotud liikmeid kui ka muid teiste huvide ja eesmärkidega ning neutraalseid liikmeid. Eeltoodu tagaks kõige laiapõhisema ja kaalukama pankrotitoimkonna, mis eelduslikult tagaks ka kõige parema erinevate võlausaldajate kaitse.
Kostja vastuväited 7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
Sealjuures tegutsevad Ann Tarkin, kes on hageja lepinguline esindaja, ja Andres Kivi selgelt 4 2-25-35 võlgniku ning võlgniku lähikondsete huvides. Seega ei saa Hepsor P113 OÜ poolt nendele kandidaatidele häälte andmata jätmist pidada kuidagi pahausklikuks, nagu on leidnud hageja.
Maakohtu otsus ja põhjendused 14. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulude hüvitisena 2549,70 eurot.
17.1. Kohus leidis, et sellist ühist majanduslikku huvi võlausaldajateks olevate juriidiliste isikute vahel, mille tõttu tuleks Springmar OÜ, Lelle 24 Invest OÜ ja Egregius OÜ esindajad lugeda suurvõlausaldaja Hepsor P113 OÜ esindajateks, käesoleval juhul ei esine.
Võlausaldajad ei ole seotud osanike ega juhatuse liikmete kaudu ning ei ole ka lähikondsed PankrS § 117 lg 2 mõttes. Hageja ei ole esile toonud, et võiks esineda veel mingi seotus eelnimetatud äriühingute vahel.
17.2. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 kohaselt osutab advokaat õigusteenust kliendilepingu alusel ning AdvS § 55 lg 3 kohaselt kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid. Arvestades käsunduslepingust tulenevaid üldiseid kohustusi, peab advokaat käsundisaajana mh tegutsema käsundiandjale lojaalselt (VÕS § 620 lg 1), täitma käsundi käsundiandja jaoks parima kasuga (VÕS § 620 lg 2) ning järgima käsundiandja juhiseid (VÕS § 621 lg 1). Kohtul puudub alus asuda seisukohale, et Springmar OÜ ja Lelle 24 Invest OÜ lepinguline esindaja Carry Plaks eiraks lepingust tulenevaid kohustusi oma 5 2-25-35 klientide ees ja lähtuks pankrotimenetluses juriidilise isiku huvidest, keda ta selles menetluses ei esinda. Selliseid asjaolusid ega tõendeid ei ole menetluses esitatud. Kaido Loor esindab Egregius OÜ-d juhatuse liikmena ning tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, mis tähendab muuhulgas, et ta peab lähtuma osaühingu huvidest. Kohtule ei ole esitatud usutavaid väiteid ega tõendeid selle kohta, et Kaido Looril oleks kavatsus eirata oma kohustusi äriühingu ees, mille juhatuse liige ta on.
17.3. Hageja ei ole esile toonud, miks on Mari Agarmaa-Jentsoni toimkonna liikmeks valimine seadusega vastuolus või kahjustab võlausaldajate ühiseid huve. Mari AgarmaaJentson on valitud toimkonda suure võlausaldaja esindajana ning kuna toimkonnas peavad lisaks väikevõlausaldajate esindajatele olema ka suuremate võlausaldajate esindajad, siis ei ole Mari Agarmaa-Jentsoni toimkonda valimine vastuolus seadusega ega ka võlausaldajate ühiseid huve kahjustav.
17.4. Juhul, kui oleks tõene hageja eeldus, et Hepsor P113 OÜ esindaja kavatseb pankrotitoimkonna liikmena takistada tsiviilasja nr 2-23-15821 menetlust ja nõude rahuldamist selles menetluses, siis ei saa pankrotitoimkonda valitud võlausaldajate esindajatel olla ühised huvid, mille läbi saaksid kahjustada kõikide teiste võlausaldajate ühised huvid.
Eelduslikult on pankrotimenetluse võlausaldajate huvi saada oma nõuded rahuldatud võimalikult suures ulatuses ja kui selleks annab võimaluse teises tsiviilasjas nõude rahuldamine, siis on kõikide võlausaldajate ühine huvi, et nõue saaks rahuldatud. Hageja ei ole selgitanud, miks peaks toimkonda valitud vandeadvokaadist lepinguline esindaja ja äriühingu juhatuse liige eelistama mitte oma esindatava, vaid teise võlausaldaja huve, eriti veel juhul, kui need huvid on omavahel vastuolus. Mõlemat liiki esindajale kaasneks sellega vastutus ning kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas esitatud väiteid ja tõendeid arvestades toimkonda valitud väikevõlausaldajate esindajate taoline käitumine usutav ja hageja ei ole seda ka usutavaks teinud ega tõendanud.
17.5. Võlausaldajate ühine huvi pankrotimenetluses on saavutada võimalikult suures ulatuses oma nõuete rahuldamine. Sellele on suunatud nii pankrotihalduri kui ka toimkonna tegevus. Toimkonnal puudub võimalus mõjutada haldurit loobuma võlgniku esitatud hagidest teistes tsiviilasjades. Toimkonnal on eelkõige järelevalve funktsioon ning toimkonnal puudub õigus ja pädevus otsustada halduri poolt võlgnikuga seotud kohtumenetlustes osalemise üle või menetlusõiguste käsutamise (hagi tagasivõtmine, hagist loobumine jms) üle. PankrS ei sätesta, et kohtumenetluses osalemist oleks halduril tarvis arutada toimkonnaga või vajaks haldur selleks toimkonna luba, veel vähem on toimkonnal õigus mõjutada halduri otsustusi kohtumenetluste siseselt.
Toimkonda on valitud nii suurte kui ka väikeste nõuetega võlausaldajate esindajad, mistõttu on toimkonnas esindatud võimalike erinevate huvidega võlausaldajad. Hageja väited, et 5liikmeline toimkond tagaks eelduslikult parema erinevate võlausaldajate huvide kaitse, ei ole kooskõlas hageja väidetega, et praegu valitud kolm toimkonna liiget esindavad suurvõlausaldaja Hepsor P113 OÜ huve. PankrS § 74 lg 4 sätestab, et pankrotitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole tema liikmetest. Igal pankrotitoimkonna liikmel on üks hääl. Pankrotitoimkond teeb otsuseid lihthäälteenamusega, häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe hääl. Juhul, kui toimkonda kuuluks veel kaks liiget, siis vaatamata sellele ei pruugiks 5-liikmelise toimkonna hääletustulemused erineda 3-liikmelise toimkonna tulemustest, arvestades, et hageja hinnangul on kolmel toimkonna liikmel (mis oleks 6 2-25-35 toimkonna häälteenamus ka 5-liikmelise toimkonna puhul) eesmärk esindada vaid suurvõlausaldaja huve.
Apellatsioonkaebus 20. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
Siiski esinevad kõik ühingud pankrotitoimkonnas oma lepinguliste esindajate kaudu. Kõigi nende ühingute lepingulised esindajad on olnud ja on praegugi kõige suurema võlausaldaja Hepsor P113 OÜ esindajad.
Esialgse pankrotiavalduse võlgniku vastu esitas Egregius OÜ, millel ei olnud varasemalt lepingulisi suhteid võlgnikuga. Egregius OÜ aga omandas nõude võlgniku vastu ühingult Puhastusproff OÜ, kes oli sõlminud võlgnikuga töövõtulepingu. Egregius OÜ ainus juhatuse liige ja ainuosanik on Kaido Loor, kes nõude loovutamise ajal osales Hepsor P113 OÜ esindajana tsiviilasjas nr 2-23-15821 võlgniku vastu. Selles tsiviilasjas väitis Hepsor P113 7 2-25-35 OÜ esindaja Kaido Loor enda poolt esitatud menetlusdokumentides, et peab võlgnikku maksejõuetuks. Vaatamata sellele omandas Egregius OÜ siiski nõude võlgniku vastu. Peagi peale nõude omandamist esitas Egregius OÜ võlgniku suhtes pankrotiavalduse.
3-liikmelise toimkonna puhul ei ole teistel võlausaldajatel mitte mingit võimalust mõjutada toimkonna käekäiku ning võlausaldajate nõuete rahuldamist.
Vastustaja seisukoht 28. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks 23.12.2024 võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunktis 2.4 vastu võetud otsus. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning 8 2-25-35 tunnistada 23.12.2024 võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunktis 2.4 vastu võetud otsus kehtetuks. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ning hagejalt kostja kasuks menetluskulude väljamõistmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
32.1. Õiguskirjanduse kohaselt ei saa väikese nõudega võlausaldajaks pidada isikut, kes on suurvõlausaldajaga seotud viisil, et tal on suurvõlausaldajaga sisuliselt samaväärne majanduslik huvi (PankrS I komm, § 74, p 2.3; RKTKo 24.04.2019, 2-18-4471, p 13).
Riigikohus on selgitanud, et otsuse kehtetuks tunnistamiseks vastuolu tõttu PankrS § 74 lg-ga 2 ei ole piisav see, kui üldkoosoleku otsusega valitakse pankrotitoimkonda väiksema nõudega võlausaldaja esindajana isik, kellel on samasugune majanduslik huvi suurvõlausaldajaga.
Otsuse vaidlustamiseks peab PankrS § 74 lg-t 2 olema rikutud ka sisuliselt ehk üldkoosoleku otsuse tulemusel peab väiksema nõudega võlausaldaja pakutud kandidaadile olema eelistatud suurvõlausaldajaga samaväärset majanduslikku huvi omavat kandidaati (RKTKo 24.04.2019, 2-18-4471, p 14). Praegusel juhul on hageja ja Flomis OÜ poolt üles seatud kandidaatidele eelistatud teisi üles seatud kandidaate – Lelle 24 Invest OÜ ja Springmar OÜ esindajat Carry Plaksi ning Egregius OÜ esindajat Kaido Loori (dtl 42–45). Kostja tõi esile, et võlgniku osanikuks on UAB „Concept 4 Clinic“, kelle osanikuks (100%) on omakorda UAB „Pharmasanta group“. UAB „Pharmasanta group“ tütarettevõte on omakorda hageja (UAB-le „Pharmasanta group“ kuulub 100% UAB „Ilsanta“ osalusest). Seega on hageja näol kostja hinnangul tegemist võlgniku lähikondsega PankrS § 117 lg 2 p 5 ja 6 mõttes ning PankrS § 74 9 2-25-35 lg 3 alusel ei tohi võlgniku lähikondne toimkonda kuuluda. Andres Kivi on käesolevas pankrotimenetluses Procyone FZE lepinguline esindaja. Procyone FZE on samuti kostja hinnangul võlgniku lähikondne, sest on võlgniku tegelikuks kasusaajaks. Tsiviilasjas nr 2-2417511 ning tsiviilasjas nr 2-24-5907 esindab Andres Kivi UAB-d „Concept 4 Clinic“. UAB „Concept 4 Clinic“ on võlgniku osanik ehk võlgniku lähikondne. Ringkonnakohus ei nõustu, et hageja on PankrS § 117 lg 2 p 5 ja 6 mõttes võlgniku lähikondne. PankrS § 117 lg 2 p 6 peab silmas füüsilisi isikuid. PankrS § 117 lg 2 p 5 kohaselt saab olla lähikondseks juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. Olulist ühist majanduslikku huvi ei saa järeldada olukorras, kus hageja ja võlgnik ei ole omavahel seotud osaluse kaudu. Võlgnik on osaluse kaudu seotud UAB-ga „Concept 4 Clinic“, mitte hagejaga. Sellest, et UAB „Concept 4 Clinic“ kuulub UAB-le „Pharmasanta group“, kellele kuulub ka hageja, ei saa järeldada, et hageja majanduslik huvi ühtiks võlgniku omaga. Kuna üheks võlausaldajaks on ka Flomis OÜ (11 472,64 euro suuruse nõudega), siis pole vajalik hinnata, kas Procyone FZE on võlgniku lähikondne. Eeltoodust tulenevalt ei esinenud olukorda, kus Carry Plaksi ja Kaido Loori liikmeks valimata jätmise korral oleks jäänud pankrotitoimkond moodustamata, mis omakorda välistaks PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud nõude esitamise (PankrS I komm, § 74, p 2.3).
32.2. Äriühingute samaväärseks majanduslikuks huviks on peetud näiteks seda, kui isikud on seotud osaluse kaudu (RKTKm 10.01.2012, 3-2-1-144-11, p 13). Hageja möönab, et Hepsor P113 OÜ, Egregius OÜ, Springmar OÜ ja Lelle 24 Invest OÜ ei ole äriühingud, millel oleks samaväärsed ärilised huvid. Kuid hageja hinnangul tuleneb samaväärne majanduslik huvi sellest, et väikevõlausaldajate Lelle 24 Invest OÜ, Springmar OÜ ja Egregius OÜ esindajad on ka ühtlasi suurvõlausaldaja Hepsor P113 OÜ esindajad teistes tsiviilasjades – Kaido Loor on Hepsor P113 OÜ lepinguline esindaja tsiviilasjades nr 2-2315821 ja 2-24-501 ning Carry Plaks on Hepsor P113 OÜ lepinguline esindaja tsiviilasjas nr 223-15821. Hageja hinnangul tuleb sellises olukorras eeldada, et isikud võivad ühtesid huvisid teistele eelistada.
32.3. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et samaväärse majandusliku huvi olemasolu tuleb antud juhul eeldada. Väikevõlausaldajate kaasamise eesmärk toimkonda on see, et nende huvid oleksid mitte üksnes formaalselt, vaid ka sisuliselt pankrotitoimkonnas esindatud (PankrS I komm, § 74, p 2.3). Riigikohus on, hinnates võlgniku ja võlausaldaja esindaja kuulumist pankrotitoimkonda, leidnud, et sellisel juhul on tegemist ilmse huvide konfliktiga, mis ei võimalda võlgniku lepingulisel esindajal samal ajal pankrotitoimkonna liikmena võlausaldajate huvides tegutseda (RKTKo 21.12.2022, 2-21-2685, p 11.5). Ringkonnakohus leiab, et see seisukoht kohaldub ka olukorras, kus väiksema nõudega võlausaldaja esindab sisuliselt ka suure võlausaldaja huve. Kaido Loor ja Carry Plaks esindavad suurema nõudega võlausaldajat Hepsor P113 OÜ-d teistes tsiviilasjades. Seega on Kaido Loor ja Carry Plaks vandeadvokaatidena kohustatud esindama ja kaitsma klienti kohtus ning kohtueelses menetluses ja mujal nii Eestis kui ka välisriigis (AdvS § 41 lg 1 p 1). Arvestades käsunduslepingust tulenevaid üldiseid kohustusi, peab advokaat käsundisaajana mh tegutsema käsundiandjale lojaalselt (VÕS § 620 lg 1), täitma käsundi käsundiandja jaoks parima kasuga (VÕS § 620 lg 2) ning järgima käsundiandja juhiseid (VÕS § 621 lg 1). Tähtsust ei oma seejuures see, et võlgniku pankrotimenetluses esindab Hepsor P113 OÜ-d kolmas esindaja (Mari Agarmaa-Jentson), kuna see ei väära asjaolu, et Kaido Loor ja Carry Plaks tegutsevad Hepsor P113 OÜ huvides. Tegemist on ringkonnakohtu hinnangul ilmse huvide konfliktiga, mis ei lase Kaido Looril ja Carry Plaksil väikevõlausaldajate esindajatena tegutseda pankrotimenetluses suurvõlausaldaja huvide vastaselt. Arvestades käsundisaajast advokaadi kohustusi tegutseda esindussuhtes (s.o käesolevas pankrotimenetluses) suurvõlausaldaja Hepsor P113 OÜ huvides ja temale võimalikult kasulikult, on alust arvata, et suurvõlausaldaja 10 2-25-35 esindajad tegutsevad suurvõlausaldaja kasuks (vt analoogselt Riigikohtu seisukohta RKTKo 21.12.2022, 2-21-2685, p 11.5). Sellises olukorras kontrolliks sisuliselt pankrotimenetlust ja teostaks pankrotitoimkonna ülesandeid ning teostaks halduri üle järelevalvet üksnes ühe võlausaldaja huvides tegutsevad isikud. Ühe võlausaldaja huvides tegutsemisest saab järeldada ka ühesuguse majandusliku huvi olemasolu. Selliselt moodustatud pankrotitoimkond ei vasta pankrotitoimkonna moodustamise põhimõtetele. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma seejuures tähtsust see, millised konkreetsed võimalused on huvide konfliktis
oleval isikul pankrotitoimkonna liikme staatust ära kasutada. Seega pole oluline hageja käsitlus sellest, kas ja kuidas mõjutab pankrotimenetlust tsiviilasjas nr 2-23-15821 tehtav kohtuotsus ning tähtsust ei oma kostja vastuväide, et pankrotitoimkonnal puudub võimalus ise otsustada, teha toiminguid võlgniku nimel kohtumenetluses või teha haldurile ettekirjutisi hagi tagasivõtmise või hagist loobumise osas.
32.4. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et eeltoodud huvide konflikti ei pea hageja tõendama, vaid esile toodud asjaoludest tuleb seda eeldada. Hagejal puudus üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks ettenähtud 10-päevase tähtaja tõttu võimalus tõendada, et väikevõlausaldajate esindajad on tegutsenud suurvõlausaldaja huvides. Siiski on hageja esile toonud asjaolud, millest võib ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et vähemalt ühe toimkonda valitud väikevõlausaldaja esindaja eesmärk ei ole olnud võlausaldajate huvides tegutsemine, vaid suurvõlausaldaja Hepsor P113 OÜ huvide eelistamine. Hageja tõi esile, et esialgse pankrotiavalduse võlgniku vastu esitas Egregius OÜ, millel ei olnud varasemalt lepingulisi suhteid võlgnikuga. Egregius OÜ omandas nõude võlgniku vastu ühingult Puhastusproff OÜ, kes oli sõlminud võlgnikuga töövõtulepingu. Egregius OÜ ainus juhatuse liige ja ainuosanik on Kaido Loor, kes nõude loovutamise ajal osales Hepsor P113 OÜ esindajana tsiviilasjas nr 2-23-15821 võlgniku vastu. Selles tsiviilasjas oli Hepsor P113 OÜ seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, kuid sellele vaatamata omandas Egregius OÜ hiljem nõude võlgniku vastu ning peagi peale nõude omandamist esitas Egregius OÜ võlgniku suhtes pankrotiavalduse. Neid väiteid ja asjaolusid ei kostja vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et oluline on pidada silmas kõiki asjaolusid, sh seda, millal, mil viisil ja millistel asjaoludel ning millise eesmärgiga on isik saanud võlgniku pankrotimenetluses väikese nõudega võlausaldajaks, et tagada väikese nõudega võlausaldajate huvide tegelik esindatus pankrotitoimkonnas (TlnRnKo 14.06.2021, 2-20-417, p 13). Praegusel juhul viitavad Egregius OÜ poolt võlgniku vastu nõude omandamise asjaolud sellele, et Egregius OÜ pankrotimenetluses osalemine ei ole üksnes Egregius OÜ nõude võimalikus suures ulatuses rahuldamine. Egregius OÜ omandas nõude võlgniku vastu olukorras, kus seda esindanud K. Loor avaldas teises tsiviilasjas, et peab võlgnikku maksejõuetuks.
32.5. Kostja väitel näeb PankrS § 73 lg 1 ette, et pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Seega on kostja hinnangul toimkonna liige nagunii seadusest tulenevalt seotud ning kohustatud järgima võlausaldajate ühiseid huvisid, mitte oma kliendi või hääle andnud võlausaldaja huvisid. Kostja väitel ei ole toimkonnaliikmetel ka faktiliselt võimalik teiste võlausaldaja huvisid kahjustavalt käituda. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Riigikohus leidis ülal viidatud asjas, et juba üksnes võlgniku ja võlausaldaja esindaja kuulumisest pankrotitoimkonda saab järeldada ilmset huvide konflikti. Kui nõustuda kostja seisukohaga, siis võiks ka võlgniku ja võlausaldaja ühine esindaja kuuluda pankrotitoimkonda, kuna toimkonnaliige peab nagunii seadusest tulenevalt järgima võlausaldajate ühiseid huvisid. See ei ole aga nii. Kostja käsitluse puhul muutuks PankrS § 74 lg 2 sisutühjaks. Pankrotitoimkonna liige peab olema usaldusväärne ja välistatud peab olema igasugune võimalus kuritarvitusteks. Seega asjaolu, et seadusest tulenevalt on toimkonna liige kohustatud järgima kõigi võlausaldajate huve, ei tähenda, et toimkonna liikmeks saaks olla 11 2-25-35 iga isik, kes selleks soovi avaldab, vaid hinnata tuleb, kas selle isiku puhul saab tekkida huvide konflikt. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et huvide konflikt esineb olukorras, kus kontroll pankrotimenetluse üle läheb sisuliselt ühe võlausaldaja kätte.