Obsah (6)

§ 97§ 96§ 99§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2026, Rapla Tsiviilasja number 2-25-16774 Tsiviilasja hind 915,66 eurot Tsiviilasi XX

§ 97p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1,2 ja 4; § 101.

7.

§ 96

sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 8.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on

§ 101

lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (kuni
2. märtsini on baassummaks 282,31 eurot). Baassummale lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 59,43 eurot). Vanem ei pea

§ 101

lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada ½ lapsetoetusest. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. 9. Kohus on tuvastanud, et XX on XX ja XX ühine alaealine laps, kelle suhtes on lapse vanematel ülalpidamiskohustus ja seda vähemalt perekonnaseaduse (

) § 101 sätestatud määras. 10. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (

) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Mõlemad vanemad on kohustatud last ülal pidama. Vaidlust ei ole asjaolus, et XX elab koos emaga.

1. Kohus on tuvastanud, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 23.05.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-107155 kohustati kostjat tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus alates 01.04.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 03.07.
2. Kostja ei ole vastavat kohtumäärust kohaselt täitnud ning on tasunud hagejale elatist ettenähtust vähem ning on tekkinud elatise võlgnevus. Kohtumenetluse ajal tasutud elatismaksed hageja esindaja arveldusarvele kuuluvad väljamõistetud suurendatud elatise summast kohtuotsuse täitmisel mahaarvamisele.
3. Kostja on välja toonud, et ta tema isa on tasunud hageja huviringide osalustasu, s.o muusikakooli ja korvpallitrenni eest, mida kostja loeb elatise tasumiseks enda poolt. Kostjal 3 2-25-16774 tööd ja sissetulekut ei ole. Tal on uue elukaaslasega veel üks laps sündinud ning ta elab elukaaslase emapalgast. Hageja kostja juures ei ole viibinud.
4. Kohus on seisukohal, et elatis kuulub suurendamisele alates 07.10.2025 (hagi esitamisest), nagu on taotlenud hageja. Kohus ei loe kostja isa poolt hageja huviringise eest tasumist igakuiselt suurusjärgus 70 eurot, hagejale elatise tasumiseks. Kostja isa on tasunud hageja huvikoolide eest vabatahtlikult ja ei ole kokkulepet, et seda loetakse kostjapoolse elatise tasumisena. On loomulik, et lapse vanavanemad võivad soovi korral toetada lapselapse huviharidust ning sellised kulutused ei kuulu maha arvestamisele kostja poolt tasumisele kuuluvatest elatismaksest. Vastavad kulud on kostja isa vaba valik.
5. Hageja on taotlenud elatise suurendamist perekonnaseaduses ettenähtud miinimummäärani. Kohus leiab, et elatise suurendamine on käesolevaga põhjendatud, kuna elukallidus on aastatega suurenenud ja seega suurenenud ka lapse kulud. Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei pea kohus tuvastama, kui suures summas hagejale igakuuliselt kulub ja kas kulud, mis on välja toodud, on ka mõistlikud ja põhjendatud. Miinimummääras elatise nõude puhul ei pea lapsele kuluvaid kulutusi tõendama. 15.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Kostja ei ole tõendanud, ta ei ole võimeline andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on töövõimetu või et hagejale elatise väljamõistmisel miinimummääras tekiks olukord, kus kostja teine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
2. Kohus on teinud päringu töötamise registrisse (TÖR), mille kohaselt oli kostjal tööleping XX OÜ-s algusega 15.08.2023 kuni 29.01.2026 ning töösuhe oli peatatud 01.08.2025 kuni 30.08.2025, peatamise alus isapuhkus. Kostjal oli kehtiv tööleping xx-s kestusega 20.11.2025 kuni 19.01.2026, ameti nimetus komplekteerija ning käesoleval hetkel on kostjal kehtiv tööleping XX-s algusega 02.02.2026, ameti nimetus autorongi juht. Rahvastukuregistri päringute kohaselt on kostjal 10.07.2025 sündinud poeg XX.
3. Kohus ei ole tuvastanud

§ 102

lg-s 1 ja 2 sätestatud asjaolusid, mis annaks aluse vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

1. Seega, lähtuvalt eelnevat kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kohus suurendab väljamõistetud elatist ja mõistab alates 07.10.2025 kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o kuni 03.07.2033 välja igakuise elatise vastavalt
2. aprillil muutuvale miinimummäärale igakuiselt 301 eurot 74 senti (so 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
3. aprillil (esimest korda
4. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 4 2-25-16774 20.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab XX-il tasuda XX-ile välja mõistetud igakuuline elatis XX arvelduskontole nr EE141010010705016010 iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks, näidates makse selgituses ära ka lapse nimi, kelle eest elatist tasutakse ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Menetluskulud

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
2. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kohus ei ole tuvastanud selliseid asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude jätmise hageja kanda, kas või osaliselt. Kohus ei leia, et hageja oleks esitanud hagi kohtusse pahauskselt, ennatlikult või põhjendamatult. Hagi on esitatud alaealise lapse huvides. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik 5