Obsah (17)

§ 200§ 141§ 87§ 75§ 68§ 74§ 78§ 121§ 64§ 178§ 57§ 58§ 73§ 120§ 118§ 21§ 16

Kriminaalasi 1-25-5570 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuaril 2026.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-25-5570 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo

§ 200

lg 2 p 7; T Kurn süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7; W W süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7; E E süüdistuses

§ 200

lg 2 p 4, 7; R R süüdistuses

§ 200

lg 2 p 4, 7; T T süüdistuses

§ 200

lg 2 p 4, 7 ja O Oe süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7 järgi Prokurör Aka Vanatoa Süüdistatavad Q Q, isikukood: xxx, elukoht: xxx, hetkel viibib endises xxx (xxx); xxx kodakondsus, xxx (xxx), emakeel: xxx keel, xxx, kehtivad karistused puuduvad; Tõkendit ei kohaldatud; kahtlustatavana olnud kinni peetud 07.05.2025-08.05.2025 T Kurn, isikukood: 50509090890, elukoht: xxx; xxx kodakondsus, xxx, emakeel: xxx keel; xxx; kehtivad karistused puuduvad; Tõkendit ei kohaldatud; kahtlustatavana olnud kinni peetud 06.05.2025-07.05.2025 W W, isikukood: xxx, asukoht: xxx, viibib xxx (elukoht enne: xxx); xxx kodakondsus, xxx (xxx), emakeel: xxx keel; kehtivad karistused puuduvad; Tõkend – ei kohaldatud; E E, isikukood: xxx, elukoht: xxx; xxx kodakondsus, xxx, emakeel: xxx keel; xxx, xxx; kehtivad karistused puuduvad; Tõkendit ei kohaldatud; kahtlustatavana olnud kinni peetud 06.05.2025-08.05.2025 R R, isikukood: xxx, elukoht: xxx; xxx kodakondsus, xxx, emakeel: xxx keel; xxx; kehtivad karistused puuduvad; Tõkendit ei kohaldatud; kahtlustatavana olnud kinni peetud 07.05.2025-08.05.2025 T T, isikukood: xxx, elukoht: xxx; xxx kodakondsus, xxx, emakeel: xxx keel; xxx; kehtivad karistused puuduvad; Tõkendit ei kohaldatud; kahtlustatavana olnud kinni peetud 05.05.2025-06.05.2025 O Oe, isikukood: xxx, elukoht: xxx; xxx kodakondsus, xxx, emakeel: xxx keel; xxx; kehtivad karistused puuduvad; On 13.11.2023 Harju Maakohtu kohtuotsusega

§ 141

lg 2 p 1, 6, 178 lg 1¹ alusel kohaldatud

§ 87

lg 1 p 6; Tõkendit - elukohast lahkumise keeld (alates 26.06.2025); kahtlustatavana olnud kinni peetud 06.05.2025-07.05.2025 Menetluse liik lühimenetlus Kaitsjad Q Q kaitsja Toomas Pilt T Kurn kaitsja Kersti Põld W W kaitsja Kadi Sitska E E kaitsja Kristina Suvalova R R kaitsja Argo Küünemäe T T kaitsja Toomas Laanemaa O Oe kaitsja Liis Suik RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Süüdi tunnistada Q Q

§ 200

lg 2 p 7 järgi.

§ 87

lg 1 p 9 ja lg 5 sätet kohaldades vabastada Q Q karistusest ja kohaldada talle mõjutusvahendit ning paigutada ta sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid järgides xxx (teenust osutab xxx) alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (üheks) aastaks. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1015,58 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 550,56 eurot. KrMS § 179 lg 3 kohaselt Q Qale

§ 87lg 1 alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

Tõkendit ei kohaldatud. Kohtuotsus edastada täitmiseks Sotsiaalkindlustusametile ja xxx. Süüdi tunnistada W W

§ 200

lg 2 p 7 järgi.

§ 87

lg 1 p 9 ja lg 5 sätet kohaldades vabastada W W karistusest ja kohaldada talle mõjutusvahendit ning paigutada ta sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid järgides xxx alates kohtuotsuse jõustumisest kuni 2025/26 õppeaasta lõpuni (s.o kuni 31.08.2026 või alternatiivselt klassi õppekava täitmisel, olenevalt kumb saabub enne), mille lõppemisel allutada W W

§ 87

lg 1 p 6 alusel käitumiskontrollile ja kohustada W W ühe aasta pikkuse käitumiskontrolli ajal (kohtulahendi jõustumisest alates) täitma

§ 75

lg 1 p 1–6 alusel määratud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p 8 alusel määratud kohustusi: - elama alalises elukohas aadressil: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -2- - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid omakohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 8. Käitumiskontrolli järgimise ajaks määrata W W Tallinna vangla Viru kriminaalhooldusosakonna alla. 9. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 936,72 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 558 eurot. KrMS § 179 lg 3 kohaselt W Wle

§ 87lg 1 alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

1. Tõkendit ei kohaldatud.
2. Kohtuotsus edastada täitmiseks Sotsiaalkindlustusametile.
3. Süüdi tunnistada T Kurn

§ 200lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat. 13. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. 14.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.05.202507.05.2025 s.o 2 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva. 15.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui T Kurn ei pane 3 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx ; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 16.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada T Kurnil käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. 17.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 21.01.2026. 18. Kr

MS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 910,10 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 548,08 eurot.

1. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista T Kurnilt I astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha osaliselt s.o summas 1107.50 eurot. 19.1 Menetluskulusid 1107.50 eurot on T Kurnil võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 92.29 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb -3- maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber
2. 19.2 KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbritega T Kurnile ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
3. Süüdi tunnistada E E

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat. 21. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. 22.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.0508.05.2015 s.o 3 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva. 23.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui E E ei pane 4 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 24.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada E Eil käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. 25.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 21.01.2026. 26. Kr

MS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1069,86 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 595,20 eurot. KrMS § 179 lg 3 kohaselt E Eile

§ 87lg 1 alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

1. Tõkendit ei kohaldatud.
2. Süüdi tunnistada R R

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat.

29. Süüdi tunnistada R R

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

30.

§ 64

lg 1 alusel mõista R Rele liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. 31. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. 32.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.0508.05.2015 s.o 2 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 aastat 1 kuu ja 28 päeva. 33.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 3 aastat 1 kuu ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui R R ei pane 4 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: -4- - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 34.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada R Rel käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. 35.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 21.01.2026. 36. Kr

MS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1431,81 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 505,92 eurot.

1. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista R Relt I astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha osaliselt s.o summas 1107.50 eurot. 37.1 Menetluskulusid 1107.50 eurot on R Rel võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 92.29 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber
2. 37.2 KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbritega R Rele ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
3. Süüdi tunnistada T T

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat. 39. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. 40.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.0506.05.2015 s.o 2 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva. 41.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui T T ei pane 4 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. -5- 42.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada T Tl käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. 43.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 21.01.2026. 44. Kr

MS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 999,36 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 736,56 eurot. KrMS § 179 lg 3 kohaselt T Tle

§ 87lg 1 alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

1. Tõkendit ei kohaldatud.
2. Süüdi tunnistada O Oe

§ 200lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.

47. Süüdi tunnistada O Oe

§ 178lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.

48.

§ 64

lg 1 alusel mõista O Oele liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. 49. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. 50.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.0507.05.2015 s.o 2 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva. 51.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui O Oe ei pane 3 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 52.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada O Oel käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. 53.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 21.01.2026. 54. Kr

MS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1162,56 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 647,28 eurot.

1. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista O Oelt I astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha osaliselt s.o summas 1107.50 eurot. 55.1 Menetluskulusid 1107.50 eurot on O Oel võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 92.29 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber
2. 55.2 KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbritega O Oele ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded -6- täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
3. Kuritegude tekitatud kahju: kannatanutele tekitati füüsilist, moraalset ja varalist kahju. Tsiviilhagi ei esitatud.
4. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: 57.1 T T puhul esineb kergendava asjaoludena puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 järgi ja raskendava asjaoluna tuvastas kohus tegude toimepanemise kannatanut alandades s.o

§ 58p 2.

57.2 O O puhul esineb kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 järgi ja raskendava asjaoluna tuvastas kohus teo toimepanemise kannatanut alandades s.o

§ 58p 2.

57.3 W W puhul esineb kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 järgi ja raskendava asjaoluna tuvastas kohus teo toimepanemise kannatanut alandades s.o

§ 58p 2.

57.4 T Kurn puhul esineb kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 järgi ja raskendava asjaoluna tuvastas kohus teo toimepanemise kannatanut alandades s.o

§ 58p 2.

57.5 R R puhul esineb kergendava asjaoludena puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 järgi ja raskendava asjaoluna tuvastas kohus tegude toimepanemise kannatanut alandades s.o

§ 58p 2.

57.6 E E puhul esineb kergendava asjaoludena puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 järgi ja raskendava asjaoluna tuvastas kohus tegude toimepanemise kannatanut alandades s.o

§ 58p 2.

57.7 Q Q puhul esineb kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 järgi ja raskendava asjaoluna tuvastas kohus teo toimepanemise kannatanut alandades s.o

§ 58p 2.

1. Asitõendid: 58.1 Kahtlustatava T Tlt äravõetud suusamask ning 4 puuteproovi (pakendid nr KK-KP2.1, KK-KP2.2, KK-KP2.3 ja KK-KP2.4), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; 58.2 O Oelt äravõetud torusall, avamisnuga, märkmepaber ning 5 puuteproovi (pakendid nr DS-KP4.1, DS-KP4.2, DS-KP5.1, DS-KP6.1 ja DS-KP6.2) mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; 58.3 D. Oelt ära võetud mobiiltelefon, mille sisu on kopeeritud ning vaadeldud – kustutada mobiiltelefoni sisu ning tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel D. Oele; 58.4 C. Qult äravõetud minigripp-kott koos pulbrilise ainega, mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; 58.5 Digitaalsed andmekandjad (video-ja audiosalvestistega) – kokku 10 CD/DVD- plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; 58.6 CD plaat ja DVD salvestustega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; 58.7 Kahtlustatava O Oe äravõetud esemetest (spordijalatsid, dressipüksid, fliisijakk, on tagastatud D. Oele; -7- 58.8 Kahtlustatava T Tlt äravõetud esemetest - dressipluus, jalatsid, T-särk, mobiiltelefon on tagastatud K. Tle. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 31.03.
2. Tervikotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Süüdistus Q Qut süüdistatakse selles, et tema koos kaaslastega T Kurn, Q Q, E E, T T, R R, A A (süüdistust ei esitata), S S (süüdistust ei esitata), D D (süüdistust ei esitata), O O tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ning jättes kannatanule mulje, et tal ei ole valikuid, 22.04.2025 kella 20:00 paiku Tallinnas Rannamäe tee lähedal asuva Skoone bastioni juures, filmis oma telefoniga, kui löödi, m.h lõi ka Q. Q korduvalt jalgadega erivajadustega kannatanu F F Fa (F) pähe, näkku ja kehasse, põhjustades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti nõudis, et kannatanu võtaks end alasti ning seejärel jätkas tema peksmist jalgadega kehasse sh kubeme piirkonda ning kannatanu kehale kirjutati markeriga „pedofiil“. M.h lõi O Oe kannatanut rattaketiga ja Q Q ähvardas kannatanut käes olnud noaga, pannes selle kannatanu kaelale. Pärast löömist R S võttis kannatanult tema mobiiltelefoni Samsung Galaxy A54 väärtusega 500 eurot, samuti läksid löömise käigus kaduma kannatanu F F Fi spordijalatsid Nike, mis varalist väärtust ei oma. Nimetatud tegevusega põhjustas Q Q kannatanule valu, alandust, hirmutunnet ja varalist kahju kokku 500 eurot. Seega Q Q pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupis, s.o pani toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T Kurnile on esitatud süüdistus selles, et tema koos kaaslastega Q Q, E E, T T, R R, A A (süüdistust ei esitata), S S (süüdistust ei esitata), D D (süüdistust ei esitata), O O tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ja tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut, 22.04.2025 kella 20:00 paiku Tallinnas Rannamäe tee lähedal asuva Skoone bastioni juures, filmis oma telefoniga, kui kaaslased lõid korduvalt jalgadega erivajadustega kannatanu F F Fa pähe, näkku ja kehasse, põhjustades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti nõudis, et kannatanu võtaks end alasti ning seejärel jätkas tema peksmist jalgadega kehasse sh kubeme piirkonda ning kannatanu kehale kirjutati markeriga „pedofiil“. Samuti lõi O Oe kannatanut rattaketiga ja Q Q ähvardas kannatanut käes olnud noaga, pannes selle kannatanu kaelale. Pärast peksmist R S võttis kannatanult tema mobiiltelefoni Samsung Galaxy A54 väärtusega 500 eurot, samuti läksid peksmise käigus kaduma kannatanu F F Fi spordijalatsid Nike, mis varalist väärtust ei oma. T Kurn oma kohalolekuga koos kaaslastega võimendasid oluliselt olukorda ja mõjutasid kannatanut psüühiliselt, näitamaks kannatanule valikute puudumist. -8- Nimetatud tegevusega põhjustas T Kurn kannatanule valu, alandust, hirmutunnet ja varalist kahju kokku 500 eurot. Seega T Kurn pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupis, s.o pani toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

W Wle n esitatud süüdistus selles, et tema koos T T, Z Z ( süüdistust ei esitata), D D (süüdistust ei esitata), C-C C (süüdistust ei esitata), V V (süüdistust ei esitata), R R, E E ja tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut, 28.04.2025 kella 21:00 paiku Tallinnas Kopli 1 asuva Balti Jaama Turuhoone juures, lõi korduvalt nii rusikas käte kui jalgadega kannatanut B Bi (B) pähe, näkku ja kehasse ning nõudis, et kannatanu B. B põlvitaks. T T otsis läbi kannatanu seljakotti ja V V võttis 1 „Laua Viina“ pudeli väärtusega 7 eurot ja 1-liitrise õunamahla paki „Aura“ väärtusega 1,5 eurot R R võttis üles maha kukkunud kannatanu B. Bile kuuluva mobiiltelefoni IPhone 11 ligikaudse väärtusega 400 eurot. Nimetatud tegevusega põhjustas W W kannatanule füüsilist valu, hirmutunnet ja varalist kahju 408, 5 eurot Seega W W pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupis, s.o pani toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

E Eile on esitatud süüdistu selles, et tema koos kaaslastega G G ( süüdistust ei esitata), T T, R Re, A A (süüdistust ei esitata) 16.04.2025 kella 19:00 paiku Tallinnas Linnahalli hoone lähedal asukohaga Sadama 1 Tallinn, ja tekitades koos kaaslastega kannatanule mulje, et tal ei ole valikuid, kui T. T nõudis et kannatanu X X X põlvitaks ja vabandaks tema ees, et raiskas T T aega. Kui kannatanu põlvitas ja vabandas, siis T T lõi oma parema jalaga talle kõhupiirkonda, misjärel kannatanu X X X kukkus. Kui X X X tõusis, siis lükkas T T teda korduvalt kätega vastu metallist silte. Järgmiseks võttis T T kätte puuoksa ja lõi korduvalt sellega vastu kannatanu istmikku ja vasaku jala säärt, samuti lõi R R ja E E puuoksaga. Samuti otsiti läbi kannatanu jalas olevate pükste ja seljas oleva vesti taskud, nõudes kannatanult mobiiltelefoni ja rahakotti. T T võttis kannatanu S.S. X seljas oleva vesti taskust temale kuuluva mobiiltelefoni iPhone 12 väärtusega 1200 eurot, kuid andis selle kohe kannatanule tagasi. Seejärel võttis G G kannatanult S S. Xlt temale kuuluva rahakoti, milles oli 10 eurot sularaha, kuid kannatanu tõmbas selle enda kätte tagasi, misjärel G G haaras kannatanu S S. X juustest kätega ja vedas teda juukseidpidi mitu meetrit. Järgmiseks võttis E E kannatanu S.S. X jalas olevate pükste põlvetaskust e-sigareti (väärtust ei oma) ja nikotiinipadjad väärtusega 10 eurot. Nimetatud tegevusega põhjustas E E koos kaaslastega kannatanule X X Xle valu, alandust, hirmutunnet ja varalist kahju 10 eurot. Samuti tema koos kaaslastega Q Q, T T, O O, R R, A A (süüdistust ei esitata), R S ( süüdistust ei esitata), D D ( süüdistust ei esitata), T Kurn tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut, 22.04.2025 kella 20:00 paiku Tallinnas Rannamäe tee lähedal asuva Skoone bastioni juures, lõi koos kaaslastega korduvalt jalgadega erivajadustega kannatanu F F Fa pähe, näkku ja kehasse, põhjustades talle valu ja tervisekahjustusi. Samuti nõudis, et kannatanu võtaks end alasti ning seejärel jätkas tema peksmist jalgadega kehasse sh kubeme piirkonda ning kannatanu kehale kirjutati markeriga „pedofiil“. M.h lõi O Oe kannatanut rattaketiga ja Q Q ähvardas kannatanut käes olnud noaga, pannes selle kannatanu kaelale. Pärast peksmist S S kannatanult tema mobiiltelefoni Samsung Galaxy A54 väärtusega 500 eurot, samuti läksid peksmise käigus kaduma kannatanu F F Fi spordijalatsid Nike, mis varalist väärtust ei oma. Nimetatud tegevusega põhjustas E E kannatanule valu, alandust, hirmutunnet ja varalist kahju kokku 500 eurot. -9- Samuti tema koos kaaslastega D D ( süüdistust ei esitata), R R, T T, A A (süüdistust ei esita) kaaslastega tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ja tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut, 24.04.2025 kella 19:00 paiku Tallinnas Rannamäe tee lähedal asuva Skoone bastioni juures, lõi koos R. Re ja T. Tga korduvalt nii rusikas käte kui jalgadega erivajadusega Y Yt pähe, näkku ja ülakeha piirkonda ning nõudsid kannatanult rahakotti, kuid viimane ütles, et seda tal kaasas pole. Löökidest kukkus Y Y maha kivisillutisele. Tegevus katkestati ja joosti ära, kuna lähenesid kõrvalised inimesed. Ründe käigus purunesid kannatanu Y Y päikeseprillid väärtusega 10 eurot ja kadus Y. Y sõrmes olnud sõrmus väärtusega 15 eurot. Nimetatud tegevusega põhjustas E E kannatanule valu, hirmutunnet ja varalist kahju 25 eurot. Samuti tema koos W W, D D (süüdistust ei esitata), C-C C (süüdistust ei esitata),, V V (süüdistust ei esitata), Z Z ( süüdistust ei esitata), R R, T T 28.04.2025 kella 21:00 paiku Tallinnas Kopli 1 asuva Balti Jaama Turuhoone juures, tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut, lõid korduvalt nii rusikas käte kui jalgadega kannatanu B Bi (B) pähe, näkku ja kehasse ning nõudis, et kannatanu B. B põlvitaks. T T otsis läbi kannatanu seljakotti ja V V võttis 1 „Laua Viina“ pudeli väärtusega 7 eurot ja 1-liitrise õunamahla paki „Aura“ väärtusega 1,5 eurot R R võttis üles maha kukkunud kannatanu B.Bile kuuluva mobiiltelefoni I-Phone 11 ligikaudse väärtusega 400 eurot. Nimetatud tegevusega põhjustas E E kannatanule valu, hirmutunnet ja varalist kahju 408,5 eurot. Seega E E pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupis, korduvalt s.o pani toime

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

R R´ele on esitatud süüdistus selles, et tema koos kaaslastega D D (süüdistust ei esitata), T T, E E, A A (süüdistust ei esita) kaaslastega tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ja tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut, 24.04.2025 kella 19:00 paiku Tallinnas Rannamäe tee lähedal asuva Skoone bastioni juures, kandes löömise hetkel nägu varjavat maski, lõi koos K. T ja E. Eiga korduvalt nii rusikas käte kui jalgadega erivajadusega Y Yt (Y) pähe, näkku ja ülakeha piirkonda ning nõudsid kannatanult rahakotti, kuid viimane ütles, et seda tal kaasas pole. Löökidest kukkus Y Y maha kivisillutisele. Tegevus katkestati ja joosti ära, kuna lähenesid kõrvalised inimesed. Ründe käigus purunesid kannatanu Y Y päikeseprillid väärtusega 10 eurot ja kadus I. Y sõrmes olnud sõrmus väärtusega 15 eurot. Nimetatud tegevusega põhjustas R R kannatanule füüsilist valu, hirmutunnet ja varalist kahju 25 eurot. Samuti tema koos kaaslastega G G ( süüdistust ei esitata), E E, T T, G G (süüdistust ei esitata), T Kurn, A A (süüdistust ei esitata) 16.04.2025 kella 19:00 paiku Tallinnas Linnahalli hoone lähedal asukohaga Sadama 1 (Tallinn), kandes löömise hetkel nägu varjavat maski, tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut, nõudis et kannatanu X X X põlvitaks ja vabandaks tema ees, et raiskas T T aega. Kui kannatanu põlvitas ja vabandas, siis T T lõi oma parema jalaga talle kõhupiirkonda, misjärel kannatanu X X X kukkus. Kui X X X tõusis, siis lükkas T T teda korduvalt kätega vastu metallist silte. Järgmiseks võttis T T kätte puuoksa ja lõi korduvalt sellega vastu kannatanu istmikku ja vasaku jala säärt, samuti lõi R R ja E E puuoksaga. Samuti otsiti läbi kannatanu jalas olevate pükste ja seljas oleva vesti taskud, nõudes kannatanult mobiiltelefoni ja rahakotti. T T võttis kannatanu S.S. X seljas oleva vesti taskust temale kuuluva mobiiltelefoni I-Phone 12 väärtusega 1200 eurot, kuid andis selle kohe kannatanule tagasi. Seejärel võttis G G kannatanult S.S. Xlt temale kuuluva rahakoti, milles oli 10 eurot sularaha, kuid kannatanu tõmbas selle enda kätte tagasi, misjärel G G haaras kannatanu S S. X juustest kätega ja vedas teda juukseidpidi mitu meetrit. Järgmiseks võttis E E kannatanu S.S. X jalas olevate pükste põlvetaskust e-sigareti (väärtust ei oma) ja nikotiinipadjad väärtusega 10 eurot - 10 - ning omastas need. Nimetatud tegevusega põhjustas R R koos kaaslastega kannatanule X X Xle valu, alandust, hirmutunnet ja varalist kahju 10 eurot. Samuti tema koos kaaslastega W W, D D (süüdistust ei esitata), C-C C (süüdistust ei esitata), V V (süüdistust ei esitata),Z Z ( süüdistust ei esitata), T T, E E 28.04.2025 kella 21:00 paiku Tallinnas Kopli 1 asuva Balti Jaama Turuhoone juures, kandes löömise hetkel nägu varjavat maski, ja tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut, lõid korduvalt nii rusikas käte kui jalgadega kannatanut B Bi (B) pähe, näkku ja kehasse ning nõudis, et kannatanu B. B põlvitaks. T T otsis läbi kannatanu seljakotti ja V V võttis 1 „Laua Viina“ pudeli väärtusega 7 eurot ja 1-liitrise õunamahla paki „Aura“ väärtusega 1,5 eurot R R võttis üles maha kukkunud kannatanu B.Bile kuuluva mobiiltelefoni I-Phone 11 ligikaudse väärtusega 400 eurot. Nimetatud tegevusega põhjustas R R kannatanule füüsilist valu, hirmutunnet ja varalist kahju 408, 5 eurot. Seega R R pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupis, korduvalt s.o pani toime

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 24.02.2025 kella 20:00 paiku Tallinn Rannamäe tee 11 asuvas Rannamäel kasutas füüsilist vägivalda koos eeluurimisega tuvastamata isikutega lüües U U korduvalt jalgadega näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasakul näo poolel marrastused, marrastuse põsesarnal. Samuti tema 27.02.2025 kella 17:10 paiku Tallinn Toompuiestee 37/2 lõi vähemalt korra jalaga kannatanule H Hle jalaga näo piirkonda, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustuse – haav ninajuurel, hematoom ja paistetus vasaku silma all. Samuti tema 13.11.2024 kella 17:00 paiku Tallinn Pärnu mnt 145 Oravamäe pargis koos U U ( ei ole süüdistust esitatud) lõi vähemalt kaheksa korda N Nit jalaga vastu jalgu, alakeha, ülakeha, kuni U U hoidis kannatanut kinni. Sellise tegevuse põhjustati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – marrastused. Samuti tema 28.12.2024 kella 16:45 paiku Rapla Kehtna vald XX kortermaja juures asuval aiamaal lõi rusikaga näkku kannatanu I I´ile , kes kukkus löögist. Seejärel lõi R R vähemalt kolmel korral jalgadega kannatanule kõhu piirkonda. Sellisel viisil tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – haav ülahuule limaskestal, turse ülahuulel Seega R R pani oma tahtliku tegevusega toime teo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele ja valu tekitava väärkohtlemisele korduvalt, so

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T T´le on esitatud süüdistus selles, et koos kaaslastega G G ( süüdistust ei esitata), E E, R Re, G G (süüdistust ei esitata), A A (süüdistust ei esitata) 16.04.2025 kella 19:00 paiku Tallinnas Linnahalli hoone lähedal asukohaga Sadama 1 (Tallinn), kandes löömise hetkel nägu varjavat maski, tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut, nõudis et kannatanu X X X põlvitaks ja vabandaks tema ees, et raiskas T T aega. Kui kannatanu põlvitas ja vabandas, siis T T lõi oma parema jalaga talle kõhupiirkonda, misjärel kannatanu X X X kukkus. Kui X X X tõusis, siis lükkas T T teda korduvalt kätega vastu metallist silte. Järgmiseks võttis T T kätte puuoksa ja lõi korduvalt sellega vastu kannatanu istmikku ja vasaku jala säärt, samuti lõi R R ja E E puuoksaga. Samuti otsiti läbi kannatanu jalas olevate pükste ja seljas oleva vesti taskud, nõudes kannatanult mobiiltelefoni ja - 11 - rahakotti. T T võttis kannatanu X.X. X seljas oleva vesti taskust temale kuuluva mobiiltelefoni IPhone 12 väärtusega 1200 eurot, kuid andis selle kohe kannatanule tagasi. Seejärel võttis G G kannatanult S.S. Xlt temale kuuluva rahakoti, milles oli 10 eurot sularaha, kuid kannatanu tõmbas selle enda kätte tagasi, misjärel G G haaras kannatanu X X. X juustest kätega ja vedas teda juukseidpidi mitu meetrit. Järgmiseks võttis E E kannatanu X.X. X jalas olevate pükste põlvetaskust e-sigareti (väärtust ei oma) ja nikotiinipadjad väärtusega 10 eurot ning omastas need. Nimetatud tegevusega põhjustas T T koos kaaslastega kannatanule X X Xle valu, alandust, hirmutunnet ja varalist kahju 10 eurot. Samuti tema koos kaaslastega Q Q, E E, O O, R R, A A (süüdistust ei esitata), S S ( süüdistust ei esitata), D D (süüdistust ei esitata), T Kurn tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut, 22.04.2025 kella 20:00 paiku Tallinnas Rannamäe tee lähedal asuva Skoone bastioni juures, kandes löömise hetkel nägu varjavat maski, lõi koos kaaslastega korduvalt jalgadega erivajadustega F F Ft (F) pähe, näkku ja kehasse, põhjustades talle valu ja tervisekahjustusi. Samuti nõudis, et kannatanu võtaks end alasti ning seejärel jätkas tema peksmist jalgadega kehasse sh kubeme piirkonda ning kannatanu kehale kirjutati markeriga „pedofiil“. Samuti lõi O O kannatanut rattaketiga ja Q Q ähvardas kannatanut käes olnud noaga, pannes selle kannatanu kaelale. Pärast peksmist S S kannatanult tema mobiiltelefoni Samsung Galaxy A54 väärtusega 500 eurot, samuti läksid peksmise käigus kaduma kannatanu F F Fi spordijalatsid Nike, mis varalist väärtust ei oma. Nimetatud tegevusega põhjustas T T kannatanule valu, alandust, hirmutunnet ja varalist kahju kokku 500 eurot. Samuti tema koos kaaslastega D D (süüdistust ei esitata), R R, E E, A A (süüdistust ei esita) kaaslastega tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ja tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut, 24.04.2025 kella 19:00 paiku Tallinnas Rannamäe tee lähedal asuva Skoone bastioni juures, kandes löömise hetkel nägu varjavat maski, lõi koos R.Re ja E. Eiga korduvalt nii rusikas käte kui jalgadega erivajadusega Y Yt (Y) pähe, näkku ja ülakeha piirkonda ning nõudsid kannatanult rahakotti, kuid viimane ütles, et seda tal kaasas pole. Löökidest kukkus Y Y maha kivisillutisele. Tegevus katkestati ja joosti ära, kuna lähenesid kõrvalised inimesed. Ründe käigus purunesid kannatanu Y Y päikeseprillid väärtusega 10 eurot ja kadus Y. Y sõrmes olnud sõrmus väärtusega 15 eurot. Nimetatud tegevusega põhjustas T T kannatanule füüsilist valu, hirmutunnet ja varalist kahju 25 eurot. Samuti tema koos kaaslastega W W, D D (süüdistust ei esitata), C-C C (süüdistust ei esitata),, V V (süüdistust ei esitata),Z Z ( süüdistust ei esitata), R R, E E 28.04.2025 kella 21:00 paiku Tallinnas Kopli 1 asuva Balti Jaama Turuhoone juures, kandes löömise hetkel nägu varjavat maski, ja tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut, lõid korduvalt nii rusikas käte kui jalgadega kannatanut B Bi (B) pähe, näkku ja kehasse ning nõudis, et kannatanu B. B põlvitaks. T T otsis läbi kannatanu seljakotti ja V V võttis 1 „Laua Viina“ pudeli väärtusega 7 eurot ja 1-liitrise õunamahla paki „Aura“ väärtusega 1,5 eurot R R võttis üles maha kukkunud kannatanu B.Bile kuuluva mobiiltelefoni I-Phone 11 ligikaudse väärtusega 400 eurot. Nimetatud tegevusega põhjustas T T kannatanule füüsilist valu, hirmutunnet ja varalist kahju 408, 5 eurot. Seega T T pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupis, korduvalt s.o pani toime

§ 200lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- 12 - O Oe´le on esitatud süüdistus selles, et tema koos kaaslastega Q Q, E E, T T, R R, A A (süüdistust ei esitata), R S (süüdistust ei esitata), D D ( süüdistust ei esitata), T Kurn tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ja tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut, 22.04.2025 kella 20:00 paiku Tallinnas Rannamäe tee lähedal asuva Skoone bastioni juures, kandes löömise hetkel nägu varjavat maski, lõi koos kaaslastega korduvalt jalgadega erivajadustega kannatanu F F Ft (F) pähe, näkku ja kehasse, põhjustades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti nõudis, et kannatanu võtaks end alasti ning seejärel jätkas tema peksmist jalgadega kehasse sh kubeme piirkonda ning kannatanu kehale kirjutati markeriga „pedofiil“. M.h lõi O Oe kannatanut rattaketiga ja Q Q ähvardas kannatanut käes olnud noaga, pannes selle kannatanu kaelale. Pärast peksmist R S kannatanult tema mobiiltelefoni Samsung Galaxy A54 väärtusega 500 eurot, samuti läksid peksmise käigus kaduma kannatanu F F Fi spordijalatsid Nike, mis varalist väärtust ei oma. Nimetatud tegevusega põhjustas T T kannatanule valu, alandust, hirmutunnet ja varalist kahju kokku 500 eurot. Seega O O pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupis, korduvalt s.o pani toime

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, laadis alla ja hoidis oma mobiiltelefonis Xiaomi Redmi A3,( IMEI1: XXX, IMEI2: XXX) kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajast kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 06.05.2025 kell 10:40 XXX kahte pildifaili, millel on kujutatud tõenäoliselt nooremad kui kaheksateistkümneaastased isikud pornograafilises situatsioonis. Seega O O toime nooremaid kui 14-aastaseid isikuid pornograafilises või erootilises situatsioonis ja nooremaid kui 18-aastaseid isikuid pornograafilises situatsioonis kujutavate pildi- ja videofailide omandamise ning hoidmise, so

§ 178lg 1 järgi kvalifitseeritava.

Menetlus kohtus Prokurör avaldas 24.11.2025 istungil süüdistuse sisu ja andis ülevaate tõenditest. Prokurör loobus süüdistusest osaliselt D. Oe osas, tema osas esitab prokurör süüdistuse

§ 200lg 2 p 7 järgi selgitades, et süüdistusaktis toodud punkt 4 on üleliigne.

Ülejäänud süüdistatavate osas on süüdistus korrektselt esitatud. Q Qu osas on esitatud süüdistus

§ 200

lg 2 p 7 järgi ning prokurör avaldas, et ta viibib kinnises lasteasutuses, XXX kuni aprill

1. Toimepandud tegu oli väga jõhker, väga alandav, arvestades vanust ja tausta taotles prokurör kohtult kohaldada mõjutusvahendit 87 lg 2 p 9 järgi aastaks ajaks. Q. Qu kaitsja Tooma Pilt toetas oma kaitsealuse positsiooni, Q. Q tunnistab, et kasutas vägivalda ja ähvardas kannatanut. Seda, et ta oleks soovinud telefoni röövida on Q. Q eitanud seega ei saa teda vaadelda röövimise kaastäideviijana. Kaitsja leidis, et Q. Q ei pannud toime süütegu ühiselt ja kooskõlastatult. Kogutud materjalidest nähtub, et Q. Q kasutas vägivalda ja samal ajal ähvardas vägivallaga ja keegi sellest seltskonnast otsustas hõivata kannatanu telefoni. Kui see kõik kõrvale jätta siis prokuröri hinnang karistusest vabastada on põhjendatud ja õige, Q. Q viibib kinnises lasteasutuses kuni 23.04.
2. § 87 lg 2 p 9 p 8 võimaldab kinnisesse lasteasutusse paigutamist. Kriminaalhooldaja on analüüsinud isikuandmeid ja tutvunud hooldusvanema seisukohaga ja on avaldanud arvamust, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine kuni XX-nda klassi lõpuni, st et see on lühem kui prokuröri ettepanek. Prokuröri ettepanek on oluliselt karmim. Q. Q ise selgitas, et ta ei soovi midagi öelda ning küsimusele, kas ta kahetseb avaldas tüdruk kahetsust. - 13 - T Kurni osas leidis prokurör, et tema teopanus oli väiksem. T. Kurn oli osa ringist, mis põhjustas kannatanule hirmu ega andnud võimalust lahkuda. T. Kurn filmis ja jagas filmitut kui teopanus teistega võrreldes oli väiksem. Kuigi T. Kurn on täisealine leidis prokurör, et tema osas võiks samuti kohaldada mõjutusvahendit,

§ 87

lg 2 p 6 – nimelt allutada käitumiskontrollile 1 aastaks ning osaleda sotsiaalprogrammis. Kaitsja Kersti Põld leidis, et T. Kurni teopanus oli selles, et ta filmis oma telefoniga kui kaaslased lõid korduvalt kannatanut, põhjustades füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kuid see osa „samuti nõudis, et kannatanu võtaks end alasti jätkas peksmist jalgadega kannatanu pihta, kirjutas markeriga kannatanu kehale pedofiil“ -tema seda ei teinud. Kannatanu on öelnud, et T talle midagi ei teinud. Kaitsja nõustus prokuröri seisukohaga, et vägivalda kasutasid kõik, kes selles grupis osalesid. Ka kaitsja leidis, et T. Kurni ei peaks karistama ei reaalse ega tingimisi vangistusega kuna ta sai 20 aastaseks ja tegu on toime pandud 19 aastaselt. Kaitsja hinnangul ei ole tegu tavalise noorega, viidates kohtule esitatud kohtumäärusele 10.07.2024 XX poolt eeskoste seadmiseks, tal on eestkostja XXX (toim 9 köites). Kokkuvõttes on tegemist noorega, kes XXX, mis põhjustab XXX. Loetletud erinevad XXX olid ka eestkoste määramise aluseks. Kaitsja hinnangul ta suudab küll aru saada ja oma tegusid juhtida kuid on väga mõjutatav, tema terviseseisund on töövõimet pärssiv. 12.03.2025 on hinnatud, et tal on osaline töövõime alates 18.02.2025-17.02.2030. Samuti lisas kaitsja, et T. Kurni töövõime on vähemuutuv. Kaitsja sõnul kuna T. Kurn oli 06-07.05 kinnipeetud, siis sel oli distsiplineeriv mõju - ta sai tunda mida tähendab kui politsei ta kinni pidas. Kaitsja sõnul on T. Kurn loobunud seniste sõpradega suhtlemisest, katsub juua vähem alkoholi. Palus ka kriminaalhoolduselt ettekannet, seega on ka tema puhul kohtueelne ettekanne olemas ja kaitsja palub arvestada neid soovitusi mida kriminaalhooldaja talle soovitab. Kaitsja leiab et kriminaalhooldaja ettepanekud lisakohustusena mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, pole vajalikud kuna ta on ise loobunud. Sotsiaalprogramm T. Kurnile ei sobi kuna ei saa olla grupis aga vestlused 1:1-le võiks olla. Samuti ei sobi T. Kurnile üldkasulik töö tegemine tema XXX tõttu. Kaitsja esitas kohtule taotluse, et kui kohus tunnistab süüdi siis kohaldada sellele noorele täiskasvanule kohaldatavaid mõjutuvahendeid, s.o

§ 87

lg 1 p 6 ettenähtud käitumiskontroll 1 aastaks ning lisaks

§ 87lg 1 p 2 – sotsiaalprogramm.

Kaitsja taotleb jätta menetluskulud riigi kanda kuna T. Kurnil pole sissetulekuid, ta saab vaid töövõimehüvitist ning lisaks riigipoolset toetust. T. Kurn avaldas ise kohtule kahetsust ning ütles, et rohkem nii ei tee. W W osas on esitatud süüdistus

§ 200lg 2 p 7 osas.

Ta osales peksmises, tunnistab oma tegu. Viibib laste turvakeskuses Nõmme teel, ta on seal vabatahtlikul teenusel. Minevikku vaadates ei ole ta koolis käinud kuna tal puudub kohustunne, on varem karistamata, ning võrreldes osadega on tema osalus väiksem. Prokurör taotleb

§ 87lg 2 p 9 alusel W.

W kinnisesse lasteasutusse suunata – asukohaga XX ning seda õppeaasta lõpuni. Kaitsja Kadi Sitska nõustus prokuröri analüüsiga, leides, et kinnine lasteasutus on mõistlik õppeaasta lõpuni ja sellest on rohkem abi kui lihtsalt karistamisest. W. W avaldas istungil kahetsust toimepandu osas. E Ei osas leidis prokurör, et E E tunnistas oma süüd osaliselt, tema ei soovinud asju ära võtta. E. E leidis, et omakohus pole õige käitumine, avaldas kahetsust. Prokuröri hinnangul on tuvastatud, et kannatanul polnud võimalust ära minna. E. E peksis kannatanut. Prokurör selgitas, et nad ei planeerinud tegu röövimisena vaid peksmise ja alandamisega, aga see kasvas üle röövimiseks kuna kannatanult nõuti ja võeti ära esemed. Seega pani ka E. E toime grupis röövimise. Ta leppis sellega, et kannatanuid peksti valimatult ja on õnn, et kannatanutel polnud raskeid tervisekahjustusi. Prokuröri hinnangul ei ole E. Ei suhtes võimalust kasutada mõjutuvahendit ning taotles teda karistada - 14 - 3 aastase vangistusega, arvestades maha 1/3 karistusajast mõista vangistus 2 aastat, millest omakorda tuleb arvestada maha eelvangistuses viibitud aeg 06.05-08.05.2015. Prokuröri hinnangul on põhjendatud kohaldada

74 sätteid ning allutada E. E 2 aastaks 2 kuuks käitumiskontrolli nõuetele, lisaks määrata sotsiaalprogramm. Kaitsja Kristina Suvalova leiab, et röövimist ei saa omistada kõigile, kes peksmises osalesid. Kaitsja hinnangul polnud noortel plaani röövimist toime panna, plaan tekkis ainult mõnel osalejal. On tõendatud, et noored leppisid kokku omavahel, et peksavad läbi nende arust pedofiili, nad tahtsid füüsiliselt karistada. Algusest peale polnud juttu asjade äravõtmisest, see mõte tekkis alles ründe käigus ning see mõte ei tekkinud E. Eil. 16.04.2025 toimepandud episoodis heidetakse E. Eile ette esigareti võtmist kannatanu taskust, tunnistaja ütles, et tema ei võtnud. Kannatanu ei osanud ka kirjeldada kes võttis. Selgus, et võeti Ti ja Ri poolt. Igas episoodis oli nii, seega iga tegu ei saa talle ette heita kuna E. E pole midagi ära võtnud. Samuti prillide ja sõrmuse kadumine peksmise käigus pole omistatav E. Eile. Kaitsja rõhutab, et E. E on varem karistamata, alaealine, esimest korda kohtu ees, ta tervislik seisund on selline, et ta ei saa aru mis toimub, on mõjutatav. Kaitsja selgitas, et E. E arvas, et omakohus on lubatav, alles peale kinnipidamist sai aru, et see ei ole lubatav. Samuti hindas kaitsja E. Ei kahetsust siiraks. Kriminaalhooldaja leidis, et E. Ei osas saab kohaldada mõjutusvahendit, poiss käib autokoolis, tal on toetav perekond ning arvamus, et teda pole vajalik karistada. Episoodid on väga lühikese perioodi jooksul toime pandud, ta ei suhtle enam selle seltskonnaga, on nõus käitumiskontrollile allutamisega, sotsiaalprogrammiga. E. E avaldas samuti kahetsust, leides, et omakohus pole õige käitumine. R Re osas leidis prokurör, et poiss on end süüdi tunnistanud, kuid lisaks röövimistele on tal ka muud peksmised mis on 2024.a lõpust. Prokuröri hinnangul pole tema osas võimalik kohaldada mõjutusvahendit. Teod on küll toime pandud alaealisena, kuid arvestada tuleb hoolimatut suhtumist kannatanutesse, leiab, et röövimise s.o

§ 200lg 2 p 4 ja 7 eest on põhjendatud R.

Rele määrata 3 aastane vangistus ning

§ 121lg 2 p 3 toimepanemise eest 6 kuud vangistust.

Liitkaristusest 3 aastat 6 kuud arvestada maha lühimenetluse raames 1/3, ning vabastada katseajale

74 alusel 2 a 6 kuuks, lisakohustusena määrata sotsiaalprogramm. Kaitsja Argo Küünemäe ei ole nõus kvalifikatsiooni osas,

§ 200lg 2 p 4 ja 7 pole õige.

Täpsemalt kaitsja selgitas, et: 24.04 toimunu osas on prokuratuur leidnud, et ühiselt ja kooskõlastatult panid toime ja prokurör kinnitas kohtuistungil, et mõte tekkis peksmise käigus. Kaitsjale ei jäänud ei nähtust ega kuuldust silma, et oleks olnud mingit verbaalselt kooskõlastust. Süüdistuses on etteheidetud, et lõi koos ja siis nõudsid mitmuses. Kaitsja selgitab, et nõudjaks oli üks inimene, ning röövimisele on proovitud jätta muljet, et on tegemist röövimisena kuna kadusid prillid ja sõrmus. Kaitsja hinnangul tuleb see episood ümber kvalifitseerida

§ 121järgi kuna R.

R pole rahakotti nõudnud, mitte kellegagi pole kooskõlastanud. Jah ta peksis ega näidanud üles empaatiat jne, puuduvad õigustused. 16.04 episoodis on välja toodud et R. R lõi kuid lõpuosas on ka see, et võttis rahakoti milles oli 10 eur sularaha, kannatanu tõmbas selle enda kätte tagasi. Siis võttis V. V pükste taskust väärtusetu veibi ja nikotiinipadjad. Selline sündmuste jada kinnitab, et tegu polnud röövimisega, see oli kellegi hetkeline mõte midagi teha, midagi ära võtta. Viimase episoodi juures on formaalselt koosseis täidetud kuna R R võttis maast kannatanu mobiiltelefoni, kuid viis selle järgmisel päeval tagasi. Seega prokurör on eksinud heites ette

§ 200lg 2 p 4 toimepandut.

Kehalise väärkohtlemise juures on R. R seda tunnistanud, ta kasutas kannatanute kallal vägivalda. Prokuröri soov karistada R. Rt kriminaalkorras tuleb arvestada kannatanu terviseseisundit, milleks oli vaid marrastused. Teise episoodi juures oli kanatanul nina juures haav, hematoom, paistetus. Novembris füüsiline valu ja marrastused ja viimase episoodi juures ülahuulel turse. Kaitsja hinnangul tagajärjed pole sellise intensiivsusega mille puhul peaks rääkima sellest, et alaealine peaks olema karistatud kriminaalkorras. Seega need tuleb kaitsja hinnangul teod

§ 121lg 2 järgi kvalifitseerida.

Karistuse osas leiab kaitsja, et informatsioon mida süüdistatav tegi on teel - 15 - süüdistatava pähe. Kõigi nende puhul pole saatus helge olnud ega pakkunud võimalusi, puuduvad vanemad, kes oleks võimelised üle andma kasvatust. Kaitsja leiab, et kõik on vastutavad selle eest. Põhjus miks nad kokku said ja neid tegusid tegid oli mõte, et täiskasvanud, kes tikuvad ligi alaealisele siis nad on pedofiilid. Nad tahtsid teha omakohut nendele inimestele. Muidugi näitasid teod empaatiavõimetust, tegu oli julm, jõhkrus muljetavaldav ja kaitsja loodab, et kõik saalis viibinud saavad sellest aru, et nende tegevus ei olnud okei. R. R tunnistas seda, et tegu oli vale ja nõme. Kohus peab üksikasjalikult põhjendama miks ei saa mõjutusvahendit kasutada. Enne kui pole kasutatud isiku mõjutamist mõjutusvahenditega ei ole enne põhjendatud karistamine muude vahenditega. Seda kinnitab ka kriminaalhooldus, kes on andnud hinnangu mis võiks alaealist distsiplineerida. Seega on tehtud ettepanek kolme kohustuse määramiseks. R. Rel on plaan edaspidiseks eluks, ta on tahtnud minna tööle Selverisse kuid pole saanud alaealisuse tõttu minna. Ta soovib saada kätte oma hariduse ja minna õhtukooli. Kaitsja palus kvalifitseerida ümber röövimine kehaliseks väärkohtlemiseks. Lisaks on mõjutusvahend piisav olukorras kus ta on varem karistamata. R. R ise avaldas kohtule kahetsust ning selgitas, et ei kujutaks ette kui keegi temale nii teeks viitega, et ei taha enam nii kellegile enam liiga teha. T T osas leidis prokurör, et poiss tunnistas oma süüd, nägi oma rolli kuid suhtumine tagajärgedesse ja kannatanutesse oli näha videolindilt. Varem pole T. T küll karistatud aga sattus kohtupinki kohe väga jõhkra teoga. Prokuröri hinnangul T K. T süüdi tunnistada ja karistada 3 aasta pikkuse vangistusega, lühimenetluse korras järele jääb 2 aastat, millest maha arvestada eelvangistuse viibitud aeg 5-6.05 s.o 2 päeva. Prokuröri hinnangul saab vabastada tingimisi ning määrates käitumiskontrolli katseajaga 2 aastat 2 kuud, lisaks taotleb prokurör sotsiaalprogrammi kohaldamist. Kaitsja Toomas Laanemaa samuti kinnitas, et juhtumid on kahetsusväärsed, mitte meeldivad teod kuid §-d mis on süüdistuses on väga rasked. Kaitsja rõhutas, et mitte kellelgi noortest ei olnud röövimise kavatsust, noored läksid ise õigust mõistma, arvates et see on õilis käitumine. Kaitsealune on end süüdi tunnistanud, kahetsenud, tunnistanud oluliselt rohkem süüdi kui tõendid võiksid arvata. Ühtegi eset mille äravõtmist ette heidetakse T. T toime ei pannud. Kaitsja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et eelnev kirjeldatu pole õigustus teole, kuid palub seda arvestada. T. T peeti kinni 06.05, sündmused pani toime 2-3 ndl jooksul, kahtlustus esitati alguses 1 episoodis ja kaitsealune ise soovis avaldada täiendavaid tegusid mida nad teinud ja seepärast on see süüdistus täna selline. Prokuröri ettepanek et T. T tuleks kriminaalkorras karistada ei ole põhjendatud, kuna ta ei ole varem karistatud, pole kokkupuuteid politseiga, T. T on teinud sellest omad järeldused ja alates maikuust pole tarvitanud alkoholi, narkootikume, on õppima läinud mida ta varem ei teinud. Talle jõudis kohale et ta on ebaõigesti käitunud. Kaitsja leiab, et pole põhjendatud alaealisena karistada esmakordsete tegude eest. Muidugi kui vaadata kehalise väärkohtlemise poolt siis au ei olnud kellelgi, ka kaitsealune ise ei tahtnud neid videosid vaadata. See mis tehtud on olnud vale aga tema elu ei pea ära rikkuma karistades. Kohus peaks andma sellele noorele inimesele tõestada, et ta on võimeline õiguskuulekalt käituma ja olema väärikas ühiskonnaliige. Sarnaselt kriminaalhooldajale nõustub kaitsja, et piisab käitumiskontrollist, sotsiaal programmist ja lisakohustustest mitte tarbida alkoholi ja narkootikume. T. T ise avaldas kahetsust ja vabandas kõigi ees kes on kõigega seotud, kannatanute, kaitsjate, vanemate ees, nõustu R Rega, et ei kujutaks ette kui keegi temale nii teeks ning avaldas, et ta ei taha enam nii kellegile teha. O Oe puhul leidis prokurör, et ta on täisealine kuid varem karistamata. 2 aasta eest on ta olnud kohtu ees

§ 178-ga.

Tegeleb küll oma vaimse tervisega aga ei võta vastutust. Prokuröri hinnangul tuleb O. Oe süüdi tunnistada ning röövimise s.o

§ 200

lg 2 p 4, 7 eest karistada 3 aastase vangistusega,

§ 178eest taotleb prokurör põhjendatuks karistada 4 kuulise vangistusega.

Üksikkaristuse raskeima suurendamise teel taotleb prokurör kohtult O. Oe karistamist liitkaristusega - 16 - 3 aasta 4 kuud. Lühimenetluse raames mahaarvestatult jääb karistusajaks 2 aastat 2 kuud ja 20 päeva, maha ka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Prokuröri hinnangul on põhjendatud vabastada O. Oe käitumiskontrolli kohaldamisega

§ 74-ga 2 aasta ja 4 kuulise katseajaga.

Lisanõudena osaleda sotsiaalprogrammis. Kaitsja Liis Suik selgitas, et tema kaitsealusele on esitatud süüdistus nii röövimises kui lapsporno omamises. Kaitsja juhib tähelepanu, et tegu mis hiljem kasvas üle röövimiseks ja jõhkraks ning olukord väljus kontrolli alt. Kaitsja hinnangul oli neil õilis kavatsus anda õpetus täiskasvanud mehele, kes oli seksuaalselt kuritarvitanud noort tüdrukut. Kaitsja taotleb

§ 87kohaldamist kuna O.

Oe suhtes saab teda siiski mõjutada ilma karistamiseta. O. Oel puudub töövõime tulenevalt oma xxx, ta tegeleb oma probleemidega, allub ravile, käib arstide juures. Nende tegude toimepanemise ajal arsti juures ei käinud ja rohtusid ei võtnud ja kaitsja leiab, et ta polnud tol hetkel adekvaatne üldse oma tegudele aru andma. Mööda ei saa vaadata asjaolust, et isikule on mõjutuvahendit varem kohaldatud ja ta on nüüd 18 aastane, seaduse mõttes täiskasvanud inimene. O. Oe on aru saanud, et ta käitus valesti, mõistab, et omakohus ei ole lubatav. Tal on xxx ja xxx, seega saab talle kohaldada

§ 87

-t, sotsiaalprogramm aitaks samuti aru saada ühiskonna reguleerivatest normidest kuidas erinevates situatsioonides on mõistlik käituda ja kuidas oma tegevust juhtida. Kriminaalkaristus peaks olema viimane meede ja kui kohus peab vajalikuks kohaldada kriminaalkaristust tuleks kohaldada seda tingimisi

§ 73

-ga kuna isikut pole varem karistatud ja seetõttu ja on põhjendatud kohaldada lihtsalt katseaega ilma käitumiskontrollita. D. Oe ise avaldas kohtule kahetsust ning selgitas, et kuigi talle on määratud xxx siis ta töötab xxx. Kohtu põhjendused KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. KrMS § 312 p 1,2 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Kohtule on esitatud süüdistus kokku seitsme isiku poolt toime pandud üheksas kuriteoepisoodis. Esitatud süüdistus sisaldab kolme erinevat süüteokoosseisu koos nende kvalifitseeritud vormidega: röövimist (

§ 200

lg 2 p 4 ja 7), kehalist väärkohtlemist (

§ 121

lg 2 p 3) ning lapspornograafia valmistamist või kättesaadavaks tegemist (

§ 178lg 1).

Kuivõrd kuriteod on hõlmatud ühes süüdistuses, on kohus lahendi selguse huvides süstematiseerinud põhjendused järgmiselt: esmalt esitatakse süüteokoosseisude objektiivse külje teoreetilised eeldused (I), millele järgneb tõendite ja õigusliku kvalifikatsiooni analüüs episoodide ning kannatanute kaupa (II). Seejärel annab kohus hinnangu süüdistatavate süü suurusele ja karistustele (III) ning käsitleb tekkinud menetluskulusid (IV), asitõendeid (V) ning kohtuotsuse jõustumisel kohaldatavad lisapiiranguid (VI). (I) 1. Röövimine (

§ 200

) on oma olemuselt liitkoosseis, mis ühendab endas varguse (võõra vallasasja äravõtmine) ja vägivalla (isiku füüsiline või psüühiline mõjutamine). Koosseisutüübilt on see kärbitud tagajärjedelikt, mis tähendab, et süütegu loetakse lõpuleviiduks juba vägivalla kasutamisest asja hõivamise eesmärgil, sõltumata sellest, kas süüdlasel õnnestus asi tegelikult oma valdusesse saada. Objektiivsest küljest on röövimise keskne element vägivald, mis peab olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Kasutatav vägivald võib ilmneda ähvardamises (

§ 120

), kehalises väärkohtlemises (

§ 121

) või raske tervisekahjustuse tekitamises (

§ 118). Vägivald omakorda võib olla nii psüühiline kui füüsiline.

- 17 - 2. Kehaline väärkohtlemine (

§ 121

) objektiivne külg eeldab teise isiku tervise kahjustamist või talle valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – nii kehaline kui ka vaimne heaolu. Koosseisutüübilt on tegemist alternatiiv-aktilise süüteokoosseisuga, mis tähendab, et süüteo objektiivne külg on täidetud, kui esineb vähemalt üks kahest järgmisest alternatiivist: kas tervise kahjustamine (alternatiiv 1) või valu tekitav väärkohtlemine (alternatiiv 2). Antud asjas on süüdistus esitatud teise alternatiivi ehk valu tekitamise osas, mille puhul on olulised tegu, tagajärg ning nende vahel olev põhjuslik seos. Koosseisuline tegu on teise inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav (nt löömine, peksmine vms), kuid mis ei pruugi tekitada kestvat tervisekahjustust. See peab olema intensiivsem kui pelk ebamugavustunne või negatiivne emotsioon. Tagajärje osas kuivõrd valutunne on subjektiivne hindab kohus valutundena ebameeldivat aistingut või tundeelamust, mis on organismi kaitsefunktsioon. Teo ja tagajärje vahel peab olema seos, mis on ka objektiivse kõrvalseisja pilgu läbi usutav. 3. Lapspornograafia valmistamine või kättesaadavaks tegemise (

§ 178

) süüteo objektiivne külg seisneb lapsporno valmistamises, selle eksponeerimises, kättesaadavaks tegemises või muul viisil levitamises. Tegemist on koosseisuga, kus kaitstakse alaealise seksuaalset puutumatust ning mille puhul on oluline tuvastada teo sisu vastavus seaduses kirjeldatud toimingutele.

1. Lähtudes eeltoodud juriidilistest raamidest, analüüsib kohus järgnevalt süüdistatavate tegusid episoodide kaupa. (II)
2. Kohtumenetluse käigus leidis kinnitust süüdistuse üldine foon, mille kohaselt panid süüdistatavad toime omakohtulise iseloomuga ründeid kannatanute suhtes. Poolte vahel puudus sisuline vaidlus sündmuste faktiliste asjaolude osas: süüdistatavad ei vaielnud vastu asjaolule, et kannatanuid peksti grupi poolt jõhkralt ja valimatult. Kuivõrd grupiviisilise peksmise fakt ja kannatanutele valu tekitamine on leidnud poolte nõustumise ja ammendava tõendamise, ei pea kohus vajalikuks nende asjaolude detailset korduvat kirjeldamist iga episoodi juures eraldi. Kohtumenetluse keskne vaidlus puudutas osaliselt tegude õiguslikku kvalifikatsiooni. Kui

§ 121

kirjeldatud teod võtsid süüdistatavad omaks, siis röövimise koosseisu (

§ 200

) osas jäid osa süüdistatavaid eriarvamusele kuivõrd nende kaitsjate hinnangul puudus neil võõra asja hõivamise tahtlus ning teod peaksid jääma pelgalt kehalise väärkohtlemise tegudeks. Kohus analüüsib alljärgnevalt iga kuriteo juures eraldi, kas tuvastatud vägivald oli funktsionaalselt seotud vara hõivamisega (moodustades röövimise liitkoosseisu) või jäi see piirnema isikuvastase süüteoga. 22.04.2025 toimepandud tegu kannatanu F. MF F suhtes

1. Süüdistuse kohaselt tungisid süüdistatavad T Kurn, Q Q, E E, T T, R R ja O O grupis 22.04.2025 kella 20:00 paiku Tallinnas Skoone bastioni juures kallale puuduva töövõimega ning erivajadusega kannatanule F. F. Fale. Süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes intensiivset füüsilist ja psüühilist vägivalda: teda löödi korduvalt käte ja jalgadega näo ning keha piirkonda, O. O kasutas ründamiseks rattaketti Q. Q ähvardas kannatanut noaga, surudes selle vastu tema kaela.
2. Vägivalla käigus sunniti kannatanu end alasti võtma, tema kehale kirjutati markeriga solvavaid väljendeid ning rünnet filmiti mobiiltelefonidega. Vahetult peale vägivalla kasutamist võeti kannatanult ära mobiiltelefon Samsung Galaxy A54 väärtusega 500 eurot ning ründe käigus läksid kaduma kannatanu spordijalatsid.
3. Antud episoodis ei vaidle süüdistatavad peksmise fakti ega grupina tegutsemise üle. Kannatanu F. F. F ütluste kohaselt oli ta 22.04.2025 Balti jaamas oma sõpradega. Hiljem olid nad Paksu Margareta - 18 - juures ja seal ta tundis lööke seljas ja siis teda peksti ning filmiti. Tal võeti ka telefon ära, ta tundis löökidest valu. Talle pandi ka nuga kõrile, kehale soditi sõna pedofiil. Hilisemas ülekuulamises kannatanu täpsustab, et nad kõik tarvitasid alkoholi, kirjeldades peksmist detailsemalt. Ta ei tea, miks tema kehale soditi, talle seda ei põhjendatud. Tal kästi alasti võtta ja kuna kannatanu kartis, siis seda ta ka tegi, riided visati nõlvast alla, samuti visati ka rahakott. Kaasa võeti vaid telefon. Kannatanule sai hiljem telefoni tagasi, varalist nõuet tal ei ole. Tossud oli ta saanud tugikeskusest kus elab, need olid nagunii väärtusetud seega ka nende osas pole nõuet (I kd, t.l 1-2,11-14;25-28). Seega kirjeldavad kannatanu ütlused vahetult tema vastu suunatud rünnet: teda peksti käte ja jalgadega, ähvardati noaga kõril ja sunniti hirmu tõttu end alasti võtma. Kannatanu kinnitas, et tundis löökidest valu ning talle soditi kehale markeriga. Samuti kinnitavad kannatanu ütlused üheselt, et peale intensiivset peksmist võeti temalt ära tema telefon, mis talle hiljem tagastati. Asitõendina on vaadeldud ka politsei vormikaamera salvestust, kus on patrull suhelnud kannatanuga, kes selgitab, mis temaga juhtus ning samuti on näha kannatanule tekitatud vigastusi (I kd, t.l 56-58).
4. Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja A Pi ütlused (I kd, t.l 89-92) ja tema telefonist kopeeritud videod (t.l 102-103) kinnitavad ründe intensiivsust ja osaliste rolle. Tunnistaja kirjeldas oma ütlustes, et oli 22.04.2025 õhtul sõpradega, kuid ta lahkus sealt varem. Tunnistaja räägib videost, kus on salvestatud peksmine. Tunnistaja kirjeldab, keda ta sealt tunneb, nimetades Ai, kes filmis, T T, kes lõi jalaga. X, kes on praegu XXX, oli ka see kes lõi ja kannatanut ähvardas. Kannatanu olevat saanud peksa, sest ta „käperdas“ ühte neiut. Peamine peksja oli X (tuvastatud kui O. Oe), kes on 19 aastane noormees. Tunnistaja teab, et on tehtud kolm videot. Tunnistaja tuvastas T K. T ja Q. Qa (hüüdnimega X) aktiivse tegevuse ründajatena. Tunnistaja telefonis olnud video on eraldi vaadeldud vaatlusprotokollis, (I kd, t.l 102-103) ning see kinnitab kannatanu ütlusi.
5. Asitõendina on vaadeldud ka kõne Häirekeskusesse, kus 22.04.2025 helistas kannatanu pärast muret tundev teataja ning teavitas kannatanuga juhtunud sündmusest. Salvestus on lisatud CD plaadil materjalide juurde (I kd, t.l 50-54). Süüteoteate on esitanud ka sündmusest mööda jalutanud inimene JZi, kel puudub puutumis nii süüdistatavate kui kannatanuga. Selle teate kohaselt märkas ta kõndides noormeest kes oli täiesti alasti pikali nõlva peal maas ja teda pekstakse jalgadega. Tunnistajale tundus, et filmitakse mingit klippi, pärast selgus, et tegemist oli rünnakuga ja vägivallaga selliselt, et umbes 7 inimest, kellest 2 olid tüdrukud peksid ühte isikut. Isikud lahkusid peale peksmist ning teataja nägi kuidas kannatanu hakkas otsima oma riideid ja selga panema, riided olid nõlva all (punane T-särk, aluspüksid, jalatsid), teataja nägi kannatanu vigastusi, pakkusid abi kuid kannatanu keeldus. Teataja on tunnistajana üle kuulatud, kus ta kinnitas süüteoteates esitatut. Tunnistaja Z Zi ütlused (I kd, t.l 86-88) kinnitavad sündmuskohal nähtut ja toiminguid vahetult pärast rünnet. Tunnistaja nägi, et see kannatanu oli alasti noormees, kes oli pikali ja kaks noormeest lõid teda. Samuti kirjeldas ta kannatanu seisundit, et ta oli verine ja desorienteeritud siis kui teda peksnud seltskond eemalduma hakkas. Tunnistaja pakkus kannatanule abi.
6. Süüdistatavad on tuvastatud nii tunnistaja P. Pi kui kohtule esitatud asitõendite vaatlusprotokollidest mis on koostatud videosalvestustest. Trammi videosalvestust on tuvastatav nii kannatanu kui ka noorte seltskond, kellega koos ta viibis. Balti jaama ja linnakaamerate salvestistega (I kd, t.l 70-75) ning Suurtüki 8 videovaatlusega (I kd, t.l 79-83) on tuvastatud noorte seltskonna ja kannatanu liikumine Skoone bastioni, kus peksmine aset leidis, suunas.
7. Selle sündmuse kohta on kohtule esitatud ka kahtlustatava K-K K ütlused (III kd, t.l 125-129) kus on märgitud, et kahtlustatav tunneb G. M Fa mitu aastat. 22.04.2025 õhtul Skoone bastionil F kükitas ja siis T lükkas jalaga selga. Põhjuseks olla olnud, et Q rääkis, et F on pedofiil. O lõi Fi, T lõi jalaga, E lõi keha piirkonda. T käskis Fil alasti võtta. Fi peksti ka siis kui ta oli alasti. Q pani noa Fi kõrile ja ütles, et kui F räägib sellest, siis ta ei näe oma elupäevi. Ütluste kohaselt võeti Filt ära tema telefon. - 19 -
8. Samuti on selle sündmuse kohta esitatud kohtule kahtlustatava B Sa ütlused (IV kd, t.l 205-208), mille kohaselt 22.04.2025 oli koos Ti, Qi, D D, R Su, Ei, Kätriini, O Oe, Jga Balti jaamas. Sealt kõnniti Skoonele ja seal taheti anda kannatanule õpetust. Kannatanu F F F oli talle tuttav eelmisest päevast. T lõi kannatanut pähe, Kork lõi rattaketiga. Põhipeksjad olid B. Sa sõnul K, T, Q ja E liitus nendega hiljem. T nõudis, et kannatanu häbistaks ennast, kannatanu pandi põlvitama, võtaks riidest lahti, tal kästi nõlvast üles minna. Kui kannatanu selili lamas, siis T ja Kork peksid suguelunditesse. T ütles Tle, et ta sunniks inimesi seal viibima. Kannatanule kirjutati igale poole pedofiil. Kannatanult võeti ära mobiiltelefon.
9. Samuti on selle sündmuse kohta esitatud kohtule kahtlustatava A A ütlused (IV kd, t.l 62-65,6972), kus ta selgitab, et tema ei ole kuritegu toime pannud. 22.04.2025 ta nägi Fi esimest korda. Balti jaamas ta sai kokku sõpradega – T T, R W, T Kurn, C, O. Seal oli ka F F F. Keegi seltskonnast ütles, et minnakse Skoone mäele ja panevad seal Fi põlvili ja lasevad vabandust paluda, kuna ta oli mingit tüdrukut käperdanud. J. A nägi videosid, mis oli Figa tehtud. Neil oli Snapchatis vestlusgrupid, kus arutati ka kuidas „pedofiile“ kutsutakse kohtumisele ja siis pannakse põlvitama ning antakse peksa. Täiendava ülekuulamise käigus kahtlustatav selgitab, et ei teinud kannatanutele midagi, aga täpsemalt ei soovinud ütlusi anda.
10. Kohtule on esitatud kahtlustatava R S ütlused (III kd, t.l 70-75), kus on märgitud 22.04.2025 sündmuse osas, et Figa sai ta tuttavaks nädal aega varem ja talle tundus ta kahtlasena. Fi peksmise päeval Skoones oli neid palju – T T, R R, C, K, B, D, C, M, V , T Kurn. Ühel hetkel F kukkus põlvedele, Kork oli teda löönud. Ta ütles, et nii ei tehtaks. Fi hakkasid peksma T, K, V, R. K peksis ka rattaketiga. Fi sunniti vabandama ja põlvitama. Hiljem ta nägi sellest sündmusest ka videoid. Ta sai kannatanu telefoni Korgi käest, talle suruti see taskusse. Ütlusi kinnitab vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud R Su telefoni ja laetud alla koopiafailid, mida vaadeldakse eraldi (III kd, t.l 63-65) ning sisu kattub teiste telefonidest vaadeldud video sisuga.
11. Selle sündmuse osas andsid kohtueelses menetluses sisulisi ütlusi enamus süüdistatavaid kahtlustatavatena. V. E (III kd, t.l 15-16, 20-22), K. R (III kd, t.l 192-195, 203-205) ei soovinud sisulisi ütlusi anda. V. E ütles vaid, et tal ei olnud soovi telefoni ära võtta, K. R tunnistas süüd kuid leidis, et kuritegu toime pannud ei ole, tunnistas hiljem peksmist. Kuivõrd kohtumenetluses süüdistatavad enda küsitlemist ei soovinud siis annab kohus lühida ülevaate süüdistatavate kohtueelsetest ütlustest.
12. C. Q tunnistas oma ütlustes (II kd, t.l 27-33), et ta peksis kannatanut. Ta selgitas, mis oli toimunud 21.04.2025 ning 22.04.2025 sündmuse osas selgitas, et süüdistuses nimetatud seltskonnaga mindi Skoone Bastionile, kus joodi alkoholi. C. Q teadis juba sinna minnes, et midagi hakkab seal juhtuma ja et kannatanut hakatakse peksma. Ütlused kinnitasid süüdistuses esitatut – kannatanut ähvardati, kästi alasti võtta, peksti intensiivselt jalgadega nii keha kui kubeme piirkonda, kehale kirjutati markeriga pedofiil, kästi asjad ära anda ja kõike seda filmiti. Kohtumenetluses avaldas C. Q, et tema ei võtnud ära esemeid kuid kohtueelselt on ta andnud ütlusi kus kästi kannatanul ära anda asjad – telefon, rahakott, võtmed. C. Q kirjeldas kuidas tema lõi kannatanut võib-olla 3-5 korda jalgadega pähe ja selja piirkonda ning kui kannatanu oli selili, siis võttis C. Q kannatanu juustest kinni, pani noa kannatanu kõrile ja ütles, et kui ta veel midagi sellist teeb, siis ta elu enam ei näe. Keegi vahele ei läinud, vaatasid pealt peksmist.
13. K. T selgitab oma kohtueelses menetluses antud ütlustes (V kd, tl 45-49, 53-57), et saab sõpradega igapäevaselt Balti jaamas kokku. 22.04.2025 Q ütles, et F on pedofiil ja seltskond otsustas File peksa anda. Seltskonnas on C, O (hüüdnimega K), T Kurn, R R, E, D D, B, J A, D. Nad tarvitasid alkoholi, nendega nendega liitus ka F. Nad liikusid Skone bastioni juurde. K. T meelest O lükkas Fi, R E lõi, tunnistas, et ta ka ise lõi jalgadega Fi. Samuti tunnistas ta filmimist. Kirjeldas ka kannatanu alandamist, et teised käskisid Fil riidest lahti võtta, et tal oleks piinlik. Ütlustest nähtub, et - 20 - K. S ütles, et ta võttis kannatanu telefoni. Ütluses selgitas K. T, et tema on osalenud veel kahes juhtumis, kus ta on jalaga löönud Skoones pedofiili, lisades, et nii Balti jaama juures kui ka Linnahalli juures oli üks peksmine.
14. K. Tlt on kinnipidamisel ära võetud suusamask ja tema riietus (V kd, t.l 17-34) - neid on vaadeldud eraldi kuivõrd kannatanud on viidanud K. T riietusele ning asjaolule, et osa süüdistatavaid kasutasid peksmisel suusamaski. Protokolli juurde on lisatud fotod, mis kattuvad kannatanute ütlustes toodud kirjeldustega. Kuivõrd K. Tle heidetakse käesolevas süüdistuses kokku 4 kuriteo toimepanemist siis on oluline märkida, et tegemist on asjadega, mida K. T kasutas kõikide kuritegude toimepanemisel.
15. O. Oe tunnistas oma ütlustes (V kd, t.l 129-131,162-164) süüd. Selgitas, et ta peksis kannatanut. Ütluste kohaselt Skoone bastionis saadi kokku kuna F oli Cle kirjutanud. O. Oel oli plaan Tiga, et annavad File peksa, võtavad riidest lahti ja sodivad ta kehale pedofiil. O. O koos Tiga peksis Fi igale poole, V lisandus nendega hiljem ja lõi samuti Fi. S vaatas Fi asjad läbi ja võttis sealt telefoni. Nad käskisid Fi riidest lahti võtta, et teda alandada. C pani noa Fi kõrile ja ütles, et kui F midagi räägib, siis tal lõigatakse kõri läbi.
16. Samuti on selle sündmuse kohta esitatud kohtule kahtlustatava T Kurn ütlused (IV kd, t.l 29-34), kus ta selgitas, et G. M. F on tema sõber. 22.04.2025 kell 16 paiku sai sõpradega Balti Jaamas kokku, seal olid T T, B, F F F, K, kes peaks olema XXX. Seltskonnas oli veel O, kes näitas, et tal on rattakett kaasas kehavigastuste tekitamiseks. Kahtlustatav kuulis, kuidas K ja T rääkisid omavahel, et F on pedofiil. Kahtlustatav ei öelnud seda File, kuna ta ise seda juttu ei uskunud. Seltskonnaga mindi Skoone mäele, kus tarvitati alkoholi. Kui F hakkas ära liikuma, siis O lõi teda jalaga selga ja võttis rattaketi kätte. T käskis Fil minna põlvili. T ja O peksid Fi, kahtlustatav filmis seda. Ta tavaliselt filmis, kui kakeldakse ja seda põhjusel, et saata hiljem Snapchati gruppi Skinhead ja PHE. Fi löödi korduvalt vastu pead ja rindkere, jalgadega vastu kukalt. Seltskonnaga liitus ka E, kes samuti hakkas peksma. T kirjutas Fi käelabale ja otsaette „pedo“. T selgitas, et see oli häbistamiseks. O lõi ka jalgratta ketiga Fi. Fi telefon ja võtmed võeti ära. F võttis ennast täiesti alasti ja riided visati kahtlustatava juurde. K ütles hiljem, et ta hoidis nuga Fi kõri peal ja ütles, et lõikab kõri läbi. O rääkis hiljem, et ta lõi Fi munadesse, et F piinleks ja tal valus oleks. Snapchati ja Telegrammi grupis tiirlesid videod sellest peksmisest, mis olid ka teiste tehtud. Kokku on ta käinud kolmel peksmisel, veel on ta olnud U U peksmisel, kus ta ei filminud. Seal oli D, R R. Aprilli keskel 2025 oli koos Ti, Bi, L, R Re, A Aiga Linnahalli juures. A oli sinna kutsunud ühepoisi, kuna see poiss oli kirjutanud, et on 35 aastane mees. Kui poiss kohale jõudis, selgus, et tegemist on 17 aastasega. T lükkas selle poisi vast metallist plakatit, käskis tal põlvitada. T lõi seda poissi ka mingi oksaga.
17. Nii T. Kurni (IV kd, t.l 24-26), J. Ai (IV kd, 56-58), K. Su (III kd, t.l 63-65), K-K K (III kd, t t.l 19-21), T. T (V kd, t.l 38-40), R. R (III kd, t.l 185-187), Q. Q (II kd, t.l 21-23) telefonides olevatest videofailidest on tehtud vaatlusprotokollid, mis sisult kattuvad kuivõrd tegemist on ühe sündmuse videosalvestusega.
18. Süüdistatava E. Ei mobiiltelefonist salvestati kokku 22 videofaili ning ka neid on eraldi vaadeldud. Neis failides on erinevate kannatanute peksmised. Antud juhul avab kohus selles osas vaid F. F. Fa puudutava videode sisu (I kd, 223-241) ning see kattub täielikult ka käesoleva lahendi punktis 22 nimetatud vaatlusprotokollide sisuga. Videos on näha tumedas jopes tumedate juustega mees (käesolevas kriminaalmenetluses tuvastatud kui kannatanu F. F. F) ja tema ees seisavad kahtlustatavad T. T (peas rohekat tooni mask ja seljas beeži tooni dressipluus, jalas tumedad vabaajapüksid ja heleda äärega tumedat tooni spordijalatsid) ja O. Oe (peas Ameerika Ühendriikide lipuvärvi mask ja seljas tumedaid riided), on näha ka, et O. Oel on käes rattakett. Salvestise algusest 12 sekundil nõuab T. T kannatanult telefoni, öeldes: ,,sa räägid meile. Anna telefon siia!“ Samal ajal kannatanu F. F. F põlvitab T. T ees, kelle parem käsi on rusikas ja löögi valmis. T. T kordab: ,,räägi, - 21 - või ma panen lõuga, räägi!“ Kannatanu räägib midagi vaiksel häälel. Salvestise algusest 49 sekundil lööb T. T oma parema jalaga põlvitavale F.F. Fale ülakeha pihta ja seejärel lööb kohe O. O kannatanut rattaketiga vastu ülakeha. Seejärel palub kannatanu ketiga O. Oet, et ta ei lööks. On näha kuidas kannatanut lüüakse jalaga näkku, kehasse. Süüdistatavad käsivad kannatanul riided seljast võtta. On näha kuidas O. Oe lööb oma parema jalaga istuvat ja palja ülakehaga kannatanut ja seejärel naerab öeldes „kusesid täis ennast ahahaa!“. E. E, võtnud ära kannatanult telefoni ulatab selle T. T kätte. T. T käsib alasti kannatanul ajada jalad laiali ning seejärel lööb oma parema jalaga kannatanut suguelundite piirkonda. Sama soovib teha ka O. Oe, käsib kannatanul jalad laiali ajada ning lööb teda parema jalaga suguelunditesse samal ajal öeldes „ooo kui hea!“ ning sõimates kannatanut „raisk, pedofiil!“. O Oe kordab oma tegevust. T T kirjutab kannatanu laubale ja käele „PEDO“, värvib kannatanu varbaküüned markeriga ning joonistab meessuguelundisarnase kujutise ning haakristi kannatanu vasakule jalale. Kirjutatakse ka kannatanu kehale ja seljale „pedofiil“ ning väljendid „olen pedo“. Korduvalt jalaga pea piirkonda lööb videost nähtuvalt ka Q Q. Q. Q ütleb kannatanule samal ajal ka: „kurat ma tõmban su kõri läbi, türa!“. Salvestise 2 minutil ja 30 sekundil paneb Q. Q noa kannatanu kaelale ja ütleb: „kui sa menti lähed, siis ei näe sa enam elu, ausalt!“
19. Ka kohtus vaadati kannatanu F. F. Fa suhtes toime pandud röövimise videosid. Eelkõige on videodes kajastunud õõvastavad vaatepildid kannatanu alandamisest, julmast peksmisest, mõnitamisest. Kannatanu isiku panid süüdistatavad põlvitama, samal ajal süüdistatavad peksid jalgadega, käskisid riided seljast võtta, kirjutasid kehale „PEDO“ ja „PEDOFIIL“. Videolt on näha, et kannatanu tunneb väga suurt hirmu, nutab. Kannatanu urineeris end hirmust täis ning see pakkus noortele videos palju nalja ning andis hoogu juurde alandamisele. Kohtus videosid vaadates pidi kohus korduvalt noori ka korrale kutsuma kuivõrd videode vaatamise ajal hakkasid osa süüdistatavaid kohtusaalis naerma või muigasid.
20. Kohus on seisukohal, et tegemist oli röövimise koosseisu kuuluva vägivalla kasutamisega. Süüdistatavate tegevus põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Patsiendi kaardis ja kannatanu läbivaatuse protokollis koos fotodega (I, kd t.l 16-17, 3-10) on fikseeritud objektiivselt kannatanu vigastused vahetult pärast sündmust. Kannatanu kehal ja näos oli näha visuaalselt mitmeid pindmisi vigastusi, mis on tekkinud kehalise ründe tagajärjel. Kannatanu vasaku silma all ja üleval fikseeriti hematoom, kriimustused parema silma peal, lauba peal, lõua- ja nina peal. Samuti tuvastati kannatanul peksmise tagajärjel punetus ja kriimustused selja keskosas. Kohtule on esitatud ka pildid kannatanu markeriga kehale erinevatesse piirkondadesse nii seljal kui rindkerel kirjutatud alandavatest sõnadest „pedofiil“, „pedo“ (I kd, t.l 20-23). Kirjeldatut kinnitavad fototabelis toodud pildid kannatanust vahetult peale toimunut (I kd, t.l 19-23).
21. Kohtule on esitatud ka töötukassa otsus lisadega F. F. F töövõime osas (I kd, t.l 31-46), millest nähtub, et kannatanul puudub töövõime.
22. Puudub igasugune kahtlus, et kannatanu F. F. Fa suhtes toimepandud vägivald oli väga intensiivne ning alandav. Kannatanut peksti valimatult jalgadega erinevatesse kehapiirkondadesse, ka paljaste suguelundite piirkonda, soditi markeriga täis kannatanu keha alandavate väljenditega ning seda kõike filmiti. Puudub ka vaidlus asjaolu üle, et kannatanult võeti pärast läbipeksimist ära talle kuulunud telefon väärtusega 500 eurot. Süüdistatavad E E ja Q. Q ei olnud osaliselt nõus süüdistuse kvalifikatsiooniga, leides, et nemad pole asju ära võtnud, seejuures peksmist ja ähvardamist tunnistavad.
23. Nagu kohus käesoleva lahendi I osas välja tõi on röövimine oma olemuselt liitkoosseis, mis koosneb kahest lahutamatust osast: vägivallast (või sellega ähvardamisest) ja võõra vallasasja hõivamisest.

§ 21

lg 2 teise lause kohaselt on liitkoosseisude puhul tegemist kaastäideviimisega - 22 - ka siis, kui isikud täidavad süüteokoosseisu tunnused ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et nad jagavad koosseisulised teod omavahel ära.

1. Riigikohus on selgitanud, et röövimise puhul on kaastäideviimisega tegemist ka siis, kui üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab asja. Sellisel juhul vastutavad kõik osapooled röövimise kui terviku eest, sest nende ühine ja kooskõlastatud tegevus kokku moodustab süüteokoosseisu (vt RKKK 3-1-1-100-06, p 9 ja 3-1-1-108-13, p 6).
2. Süüdistatavate E. Ei ja Q. Qa kaitsjate väited, et nemad ei vastuta röövimise eest, kuna nemad isiklikult asja ei hõivanud, on õiguslikult asjakohatud. Kaastäideviimise jaatamisel lähtub kohtupraktika teovalitsemise teooriat (vt RKKK 3-1-1-97-04, p 20 jj; 3-1-1-64-14, p 13 jj), mille kohaselt on täideviijaks isik, kes hoiab sündmuste kulgu enda kontrolli all ja on süüteo keskne figuur.
3. Kaastäideviimine põhineb funktsionaalsel tööjaotusel. Kohus märgib, et süüdistatavate vahel valitses sündmuskohal selge, kasvõi vaikimisi tegevuse käigus saavutatud ühine teoplaan. Q Q realiseeris vägivalla komponendi füüsiliselt surudes noa kannatanu kõrile ja ähvardades teda tapmisega. See tegevus oli suunatud kannatanu vastupanu täielikule murdmisele rääkimata sellest, et kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et just Q. Qas oligi isikuks kelle plaan või soov oli kannatanule „õpetus“ anda. Q. Q õhutas ka teisi kannatanut edasi peksma, videos on selgelt kuulda kuidas Q. Qu hinnangul on veel vähe, viidates intensiivse vägivalla kasutamisele ning seda olukorras kus sisuliselt kannatanu on oimetuks pekstud. Seega on täiesti alusetu ka Q. Qu kaitsja väide, et Q. Q ei tegutsenud teistega koos ja tahtlus puudus – Q. Q oli oma käitumisega ja arvamusega kogu loo keskne ja oluline osa. Ka E. E osales vahetus füüsilises peksmises, andes oma panuse kannatanu vastupanuvõimetu seisundi loomisesse ja hoidmisesse. Kuigi vaidlust teiste süüdistatavate poolt ei olnud selgitab kohus sedagi, et ka osalised, kes filmisid toimuvat ei olnud antud kontekstis pelgalt pealtvaatajad, vaid tegemist oli ründe intensiivistamise ja kannatanu psüühilise alandamisega, mis hoidis ära igasuguse vastupanu.
4. Seega igaühe panus oli süüteo toimepanemise seisukohalt oluline. Ilma noaga ähvardamiseta ja grupiviisilise peksmiseta ei oleks telefoni hõivamine olnud tõenäoliselt takistusteta võimalik. Seega valitsesid kõik süüdistatavad tegu funktsionaalselt: igaühe tegevus täiendas teiste oma, moodustades ühtse terviku (vt ka RKKK 3-1-1-101-05, p 8).
5. Kaastäideviimise subjektiivne eeldus on ka kooskõlastatus. Kohtupraktika kohaselt ei pea süüdistatavate omavaheline kokkulepe olema sõnaline ega eelnema teole, vaid see võibki tekkida vahetult sündmuste käigus nagu ka käesoleval juhul (vt ka RKKK 3-1-1-23-01, p 5). Antud asjas viitab kooskõlastatusele nii väline teopilt, ühine peksmine kui ka ühine teadmine "pedofiilile õpetuse andmisest" ja selle filmimisest. See, et ründe käigus otsustati kannatanult ka telefon ära võtta, oli osa sündmuste käigust, millega kõik grupi liikmed nõustusid kuivõrd keegi seltskonnast ei osutanud vastupidisele.
6. Vastavalt vastastikuse omistamise põhimõttele (vt ka RKKK 3-1-1-57-10 p 6.2; 1-15-11032/308 p 45) loetakse ühe kaastäideviija tegu ehk selle isiku kes telefoni võttis tegu ka teiste kaastäideviijate teoks. Kuna E. E ja Q. Q sarnaselt teistele süüdistavatele kasutasid vägivalda ajal mil telefon kannatanult ära võeti, ning nad ei takistanud seda ega eemaldunud, katsid nad oma tahtlusega ka vara hõivamise asjaolu. Olgu selge, et tegemist ei olnud ühe isiku omavolilise kõrvalekaldega nagu kaitsjad püüdsid märkida, vaid grupiviisilise ründe loogilise jätkuga, kus kannatanu oli vägivalla abil muudetud täielikult kaitsetuks.
7. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et süüdistatavad T. Kurn, Q. Q, E. E, T. T, R. R ja O. O panid toime röövimise

§ 200lg 2 p 7 tähenduses.

Nad tegutsesid kaastäideviijatena, ning nende tegevus on käsitletav ühtse röövimise koosseisuna. Asjaolu, kes füüsiliselt telefoni taskusse - 23 - pistis, ei oma juriidilist tähendust süü kvalifitseerimisel

§ 21lg 2 alusel, kuna kõik teoimepanijad valitsesid tegu ühiselt ja kooskõlastatult.

36. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et T. T, R R ja E E on isikuteks kelle puhul on tuvastatud, et nad on toime pannud veel vähemalt ühe röövimise, seega nende puhul tuleb tegu kvalifitseerida

§ 200lg 2 p 4 järgi lisaks grupis toimepanemisele.

T. Kurn, Q. Q ja O O panid teo toime esmakordselt, seega nendele jääb kvalifikatsiooniks

§ 200lg 2 p 7.

37. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust ning see on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtuliku uurimise käigus tuvastatud asjaolude kogumile tuginedes asub kohus seisukohale, et kõik süüdistatavad panid süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 tähenduses.

Otsese tahtluse puhul peab isik teadma, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Kohtu hinnangul hõlmas süüdistatavate teadmine kõiki objektiivse koosseisu asjaolusid. Kõik nad pidid tajuma ründe intensiivust, kannatanut peksti korduvate löökidega elutähtsatesse piirkondadesse, kasutati peksmisel rattaketti, suruti kõrile nuga. Süüdistatavad pidid igal juhul aru saama, et nad tekitavad kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, see oligi ka nende eesmärk enne rünnakut. Samuti teadsid kõik süüdistatavad, et telefon Samsung Galaxy A54 kuulub kannatanule seega selle äravõtmine peksmise käigus, kasutades seejuures ära kannatanu abitus seisundis olekut ei jäta just palju tõlgendamisruumi. Kohtuliku uurimise käigus leidis ka kinnitust asjaolu, et tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult. Kogumina arvestades kannatanu suhtes kasutatava vägivalla intensiivsust, viisi ja vahendeid pidi olema ilmne soov suruda maha kannatanu igasugune vastupanu ning seda olukorda ära kasutades võtta ära temale kuuluv telefon. Süüdistatavad pidid olema võimelised ka ette kujutama oma tegevuse faktilist pilti ja ohtlikkust ning soovisid just sellise sündmuste käigu realiseerumist. Puudub igasugune alus uskuda, et sellise intensiivsusega rünne ei põhjusta kannatanule valu või et telefoni äravõtmine vägivalla abil ei vasta röövimise tunnustele. Seega on tuvastatud otsene tahtlus nii vägivalla kasutamise kui ka võõra vallasasja äravõtmise eest. 28.04.2025 toimepandud tegu kannatanu A. Bi suhtes

1. Süüdistuse kohaselt tungisid W W, T T, Z Z (süüdistust ei esitatud), D D (süüdistust ei esitatud), C-C C (süüdistust ei esitatud), V V (süüdistust ei esitatud), R R ja E E Tallinnas Kopli 1 asuva Balti Jaama Turuhoone juures B Bile. Löödi korduvalt nii rusikate kui jalgadega kannatanut pähe, näkku ja kehasse ning nõuti, et kannatanu B. B põlvitaks. T. T otsis läbi kannatanu seljakotti ja V. V võttis 1 „Laua Viina“ pudeli väärtusega 7 eurot ja 1-liitrise õunamahla paki „Aura“ väärtusega 1,5 eurot. R. R võttis abitus seisundis olevalt kannatanult ära temale kuuluva mobiiltelefoni I-Phone 11 ligikaudse väärtusega 400 eurot. Süüdistuse kohaselt tekitati kannatanule kallale tungimisega füüsilist valu, hirmutunnet ja varalist kahju kokku 408.50 eurot.
2. Kannatanu B. Bi ütluste (I kd, t.l 168-172) kohaselt sai ta 28.04.2025 Tallinnas, Balti Jaamas kokku M Mga, kohtuda tahtis M. M soovis turu juures käia ning palus poissi endaga kaasa, mindi mööda turuhoone küljel asuvaid treppe. Tüdruk palus tal sinna korraks ootama jääda ning siis tulid tema juurde kamp võõraid poisse, kokku 10-12 inimest, M nende hulgas. Isikud kes ta ümber piirasid, tahtsid raha, telefoni, seljakotist võeti ära viin ja õunamahl. Turu uks oli juba kinni ning kannatanu ei saanud põgeneda. Kannatanu kirjeldas, et poisid süüdistasid teda, et ta on Mile siivutuid seksettepanekuid teinud, kuid seda kannatanu sõnul polnud kunagi toimunud. Kannatanu kirjeldas kuidas teda peksti, jalgadega igale poole peale seda kui ta keeldus oma asju neile andmast. Kannatanu kirjeldas, et ta ei jõudnudki enam tähelepanu pöörata, kes ja kuhu teda lõi, sai hoope igast suunast rohkelt nii näkku kui kerre. Kannatanu kukkus istuli ja mingil hetkel ka päris pikali, kattis näo kätega, et end kaitsta. Kannatanu kirjelduse kohaselt ei näinud ta kedagi, kes oleks saanud talle appi tulla ja tegemist oli vihmase ilmaga, maas oli palju lompe, kannatanu sa üleni märjaks. Vigastuste osas kirjeldas kannatanu, et tal hakkas ninast verd jooksma, vasakule õlale tekkis sinikas, vasakul põlvel oli sinikas, rinnakul paremal poolel oli sinikas ja paranes umbes 4- 5 päeva. Nina jäi - 24 - valulikuks veel pikemaks ajaks (21.05.2025 toimunud ülekuulamise ajal oli veel valulik), silmade alused läksid siniseks aga ülekuulamise ajaks pidas kannatanu end enam-vähem tervenenuks. Arsti poole ta ei pöördunud, kuigi algselt arvas, et peaks. Põhilisemaid peksjad oli 2-3 noormeest, kel ühel oli mask peas. Kannatanu kirjeldas, et tal oli valus ja ta oli šokis. Seda peksmist filmiti. Peksmise käigus kukkus kannatanu taskust välja telefon, mis ära võeti. Mobiiltelefoni sai kannatanu tagasi 30.04.2025 läbi kahe oma tuttava B D ja K A. Kohtule esitatud materjalide kohaselt andis telefoni tunnistajale B. D R. R, sellest tegi tunnistaja ka videosalvestise mida on eraldi vaadeldud. Videos palub R R vabandust, et ta lõi ja telefoni ära võttis. Kohtule on esitatud ka eraldi vaadeldud teine videofail, milles on näha C-C Cut, kes samuti palub vabandust, et ta nii tegi ja lubas, et ta ei tee enam nii mitte kunagi.
3. Kohtule on esitatud tunnistaja B. D ütlused (I kd, t.l 186-188), kus on märgitud, et ta tunneb B Bi ning ütluste kohaselt Snapchatis tiirles video, kus teda pekstakse ja võetakse ära telefon. Ka B. B ise rääkis tunnistajale selle peksmise kohta ning tunnistaja hakkas teda rünnanud gruppi otsima ning leidiski. Snapchatis levivalt videolt oli näha kannatanu peksmine ning telefoni äravõtmine, üks noormees kes selle ära võttis ütles veel videos, et ,,aa ta sai tasuta telefoni“. Tunnistaja saatis sellest videost lõigu mobiiltelefoni äravõtmise kohast ja kirjutas, et see poiss, kes võttis tema tuttava telefoni peab selle nüüd kinni maksma kannatanule. Siis kohe leiti A telefon üles ning 29.04.2025 tagastati tunnistaja poolt öeldud kohta (Circle K tanklapoodi Balti jaamas), mille tunnistaja järgmisel või ülejärgmisel päeval ära tõi ja tagastas kannatanule.
4. Asitõendina on vaadeldud kannatanu A. A poolt edastatud faile, kus kannatanule tagastatakse telefon ja palutakse vabandust R. Re ja C-C Cu poolt (I kd, t.l 175-180).
5. Süüdistatava E. Ei mobiiltelefonist salvestatud 22-st videofailist mida on eraldi vaadeldud avab kohus selles osas vaid B. Bi puudutava videode sisu (I kd, 241-248). Alates hetkest mil grupp noorukeid kannatanu ümber piiravad, salvestise 5.sekundil teeb esimese löögi käega B. Bile ülakeha pihta laigulistes pükstes ja tumedat jopet kandev noormees (käesolevas kriminaalmenetluses tuvastatud kui kahtlustatav C-C C, seejärel tõukab kannatanut kätega ka beežikas dressipluusis ja tumedaid pükse ning näo ees tumedat maski kandev noormees (tuvastatud T T) ning kannatanu selja taha on liikunud tumedas jopes ja hallikates dressipükstes, samuti näo ees tumedat maski kandev noormees (tuvastatud R R). Kannatanule hüütakse: ,,mine põlvili! Mine põlvili!“ ja R. R lööb parema jalaga kannatanule selga. 13.sekundil sülitab V. V kannatanu peale. Videost on näha kuidas kannatanu istub märjal kivipinnasel ja teda pekstakse valimatult nii rusikate kui jalgadega korduvalt lüües vähemalt 5 erineva, maske kandvate noormeeste poolt. Ühel peksjatest on jalas tanksaapad ning ta peksab nendega maas lamavat kannatanut valimatult. Salvestise 22.sekundil ütleb üks noormees: „võta kott ära!“. Kannatanu pead tiritakse juustest ja hoitakse püsti, samal ajal teised peksavad.
6. Eraldi vaatlusprotokollis on vaadeldud E Ei telefoni ja laetud alla andmefaili suhtluskeskkonnast Telegram, Snapchat (vestlused) (I kd, t.l 189-221), millest nähtub erinevate kasutajate vahel vestlus, mis on loodud suhtlusrakenduses Telegram ajavahemikus 07.04.2025 kuni 30.04.
7. Vestluses jagatakse omavahel videolinke, mis on üles laetud tiktoki ning sisaldavad kannatanute peksmisi. Samuti arutletakse omavahel kannatanute suunas mõnitavaid kommentaare. Arutletakse ka selle üle, et Balti jaamas oli liiga avalik koht ja pidanuks kuhugi metsa kannatanu ikka kutsuma ning tõendite osas on üldisest vestlusmaneerist aru saada, et soovitakse vältida vastutusele võtmist.
8. Asitõendina on vaadeldud Kopli 1 Balti Jaama turu videovalve salvestusi (I kd, t.l 250-256), kus on näha osaliselt 28.04.2025 sündmus. Salvestise abil on saanud kinnitust noorte liikumine sündmuskohal ning salvestised on aidanud tuvastada toimepanijaid.
9. Kohtule on esitatud kahtlustatavana ülekuulatud Z Z ütlused (II kd, t.l 107-109), kus ta selgitab 28.04.2025 sündmuse osas, et oli Balti Jaamas koos V Ve, R Re, Ti, X, X, Ei (X), Ai. X ütles, et üks - 25 - pedofiil üritas teda vägistada. R. R andis esimese löögi ja siis kõik poisid hakkasid peksma. Peamiselt peksti jalgadega, kõige rohkem lõid R, R, X. X lõi jalaga näkku, R tagus käte pihta, T ülakeha pihta. V lõi paar korda jalaga. Ta ei näinud, kes asju võttis. Peksmist filmiti, seltskond oli kaine. Z. Zile pole süüdistust selle teo eest esitatud.
10. Sarnaselt R. R on kohtule esitatud ka kahtlustatava V Ve ütlused (II kd, t.l 136-138), kus ta selgitab, et 28.04.2025 oli ta koos sõber Z Ziga Balti Jaamas ja nad kohtusid seal C, Re, Ei, D D, J. Seal oli ka inimesi, keda ta ei tundnud. Saadeti neile info, et pedofiil on Balti Jaamas. Nad hargnesid ja piirasid selle inimese sisse. C lükkas seda inimest ja siis hakati lööma, ka ta ise lõi. C lõi kõige enam. E lõi jalaga, tal olid jalas tanksaapad, millel oli metallnina ja kannatanul läks ninaluu katki. Olukorda ka filmiti. Hiljem kuulis, et kannatanult võeti ära telefon.
11. Kahtlustatava D D ütlustest (IV kd, t.l 112-114) nähtub, et 28.04.2025 oli ta Balti jaamas koos sõpradega V, E, M, S, J. J ütles, et see mees, kes oli Sga koos, on teda täis jootnud ja hotelli kutsunud. Seltskond järgnes sellele mehele. Seltskond küsis, kas ta on sedasi teinud ja see mees eitas. Aga seltskond uskus S ja J juttu. Peksmisel osalesid kõik poisid, tema lõi käte ja jalgadega. Selle mehe kotist leiti viinapudel, võeti ära ja visati ära. Samuti võeti õunamahl ära. Seda peksmist ka filmiti ja lisati üles Snapchati gruppi.
12. Kahtlustatava C-C Cu ütlustest (IV kd, t.l 140-143) nähtub, et 28.04.2025 valetas üks tütarlaps S, et kannatanu on pedofiil. Tema oli Balti jaamas koos Ti, J, V, C, R Rega. S väitis, et see mees on teda ära kasutanud. Seda meest lõid C, T, J, V. Löödi nii käte kui jalgadega. Sel mehel oli seljakott ka, aga ta ei tea, kas sealt asju võeti. Kõik olid sel ajal kained.
13. W. W tunnistas kohtueelselt süüd osaliselt ning kirjeldas antud ütlustes (IV kd, t.l 169-170), et oli koos R Re, T, K V, R Su, A Ai, Mga Balti jaamas kus oli veel inimesi. M ütles, et mees, kellega ta seal ligidal oli, on pedofiil. Seltskond hakkas seda meest peksma ja seda filmiti. W. W kirjeldas, et tema lõi korra jalaga näkku ja kehasse. Ta nägi, et sel mehel oli nägu verine. R R ütles, et sealt võeti ära mobiiltelefon ja näitas seda W. Wle.
14. Kohus on seisukohal, et tegemist oli röövimise koosseisu kuuluva vägivalla kasutamisega. Süüdistatavate tegevus põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Kuigi kannatanu ei lasknud meditsiiniasutusel oma vigastusi fikseerida siis pole vaidlust asjaolu üle, et vigastused tekitati sellised nagu kannatanu oma ütlustes kirjeldas -ninaverejooks, näole ja kehale tekkinud hematoomid (ütluste kohaselt vasakule õlale, põlvele, rinnakule). Nina oli kannatanul valulik veel pikemat aega, kui sündmus toimus 28.04.2025 siis peaaegu kuu hiljem 21.05.2025 toimunud ülekuulamise ajal oli nina kirjelduse kohaselt veel valulik.
15. Puudub igasugune kahtlus, et kannatanu B. Bi suhtes toimepandud vägivald oli väga intensiivne ning osalt ka alandav. Kannatanut peksti valimatult rusikate ja jalgadega erinevatesse kehapiirkondadesse, tema peale sülitati ning seda kõike filmiti. Videodelt on tuvastatav, et kannatanu nuttis ning oli näha visuaalselt, et ta väga kardab. Puudub ka vaidlus asjaolu üle, et kannatanult võeti pärast läbipeksmist ära talle kuulunud telefon väärtusega 400 eurot, pudel kanget alkoholi „Laua viin“ väärtusega 7 eurot ning pakk õunamahla „Aura“ väärtusega 1.50 eurot.
16. Nagu kohus käesoleva lahendi I osas välja tõi on röövimine oma olemuselt liitkoosseis, mis koosneb kahest lahutamatust osast: vägivallast (või sellega ähvardamisest) ja võõra vallasasja hõivamisest. Käesoleval juhul on mõlemad eeldused täidetud. Arvestades käesolevas lahendis punktides 28-35 väljatoodut, on ilmne ka sellegi juhtumi puhul, et W W, T T, R R ja E E panid teo toime ühiselt ning kooskõlastatult kaastäideviimise korras. Süüdistatavate vahel valitses sündmuskohal selge, kasvõi vaikimisi tegevuse käigus saavutatud ühine teoplaan, kõik nad peksid valimatult kannatanud isikut ning üks süüdistatav võttis ära kannatanu telefoni teatades uhkelt, et ta - 26 - sai tasuta telefoni. Igaühe panus oli süüteo toimepanemise seisukohalt oluline. Kannatanu väljendas selgelt, et ta ei ole nõus oma asju süüdistatavatele andma, kuid süüdistatavad võtsid soovitu ära toore jõuga. Ilma taolise jõhkra vägivallata ja grupiviisilise peksmiseta ei oleks kannatanu telefoni ja kaasas olnud asjade hõivamine olnud tõenäoliselt takistusteta võimalik. Kuivõrd telefon tagastati kannatanule läbi tuttava isiku järgmisel päeval ei ole kannatanu selle osas esitanud kahjunõuet.
17. Ka antud kuriteo toimepanemisel viitab ühisele kooskõlastatusele nii väline teopilt, ühine peksmine kui ka ühine teadmine "pedofiilile õpetuse andmisest" ja selle filmimisest. See, et ründe käigus otsustati kannatanult ka telefon, viin ja mahl ära võtta, oli osa sündmuste käigust, millega kõik grupi liikmed nõustusid kuivõrd keegi seltskonnast ei osutanud vastupidisele. Ühe kaastäideviija tegu on ka teiste kaastäideviijate teoks. Kuna kõik süüdistavad kasutasid vägivalda ajal mil telefon, viin ja mahl kannatanult ära võeti, ning nad ei takistanud seda ega eemaldunud, katsid nad oma tahtlusega ka vara hõivamise asjaolu. Ka siinkohal on kohus seisukohal, et asjade äravõtmine oli grupiviisilise ründe loogiline jätk, kus kannatanu oli vägivalla abil muudetud täielikult kaitsetuks.
18. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et süüdistatavad W W, T T, R R ja E E panid toime röövimise

§ 200lg 2 p 7 tähenduses.

Nad tegutsesid kaastäideviijatena, ning nende tegevus on käsitletav ühtse röövimise koosseisuna. Asjaolu, kes füüsiliselt telefoni, viina ja mahla endale võttis ei oma juriidilist tähendust süü kvalifitseerimisel kuna kõik teoimepanijad valitsesid tegu ühiselt ja kooskõlastatult. 55. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et T. T, R. R ja E E on isikuteks kelle puhul on tuvastatud, et nad on toime pannud veel vähemalt ühe röövimise, seega nende puhul tuleb tegu kvalifitseerida

§ 200lg 2 p 4 järgi lisaks grupis toimepanemisele.

W W pani teo toime esmakordselt, seega tema osas jääb kvalifikatsiooniks

§ 200lg 2 p 7.

56. Kohtuliku uurimise käigus tuvastatud asjaolude kogumile tuginedes asub kohus seisukohale, et süüdistatavad panid süüteod toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 tähenduses.

Otsese tahtluse puhul peab isik teadma, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Kohtu hinnangul hõlmas süüdistatavate teadmine kõiki objektiivse koosseisu asjaolusid. Kõik nad pidid tajuma ründe intensiivust, kannatanut peksti korduvate löökidega elutähtsatesse piirkondadesse, ühel süüdistataval olid jalas metallosaga tanksaapad millega muuhulgas valimatult kannatanut peksti. Süüdistatavad pidid igal juhul aru saama, et nad tekitavad kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, see oligi ka nende eesmärk enne rünnakut. Samuti teadsid kõik süüdistatavad, et telefon iPhone 11, kannatanu kotis olnud viin ning mahl, mis kannatanult ära võeti kuulusid kannatanule, seega selle äravõtmine peksmise käigus, kasutades seejuures ära kannatanu abitus seisundis olekut ei jäta just palju tõlgendamisruumi. Kohtuliku uurimise käigus leidis ka kinnitust asjaolu, et tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult. Kogumina arvestades kannatanu suhtes kasutatava vägivalla intensiivsust, viisi ja vahendeid pidi olema ilmne soov suruda maha kannatanu igasugune vastupanu ning seda olukorda ärakasutades võtta ära temale kuuluvad esemed. Süüdistatavad pidid olema võimelised ka ette kujutama oma tegevuse faktilist pilti ja ohtlikkust ning soovisid just sellise sündmuste käigu realiseerumist. Puudub igasugune alus uskuda, et sellise intensiivsusega rünne ei põhjusta kannatanule valu või et kannatanu asjade äravõtmine vägivalla abil ei vasta röövimise tunnustele. Seega on tuvastatud otsene tahtlus nii vägivalla kasutamise kui ka võõra vallasasja äravõtmise eest. 24.04.2025 toimepandud tegu kannatanu Y. Y suhtes

1. Süüdistuse kohaselt tungisid E E, D D (süüdistust ei esitatud), R R, T T, A A (süüdistust ei esitatud) tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ja tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut, 24.04.2025 kella 19:00 paiku Tallinnas Rannamäe tee lähedal asuva Skoone bastioni juures kallale kannatanule Y Yle. E. E, R.R ja T. T lõid korduvalt nii rusikate kui jalgadega Y. Yt pähe, näkku ja ülakeha piirkonda ning nõudsid kannatanult rahakotti, kuid viimane ütles, et seda pole tal kaasas. - 27 - Löökidest kukkus Y. Y maha kivisillutisele. Tegevus katkestati ja joosti ära, kuna lähenesid kõrvalised inimesed. Ründe käigus purunesid kannatanu Y. Y päikeseprillid väärtusega 10 eurot ja kadus I. Y sõrmes olnud sõrmus väärtusega 15 eurot.
2. Kannatanu Y. Y ütluste (I kd, t.l 133-136,146-148) kohaselt kohtus ta aprillis 2025 neiuga Balti Jaamas. See neiu ise kirjutas talle Snapchatis ja soovis kokku saada. Neiu tuli kokkusaamisele, kannatanule esitles neiu end 16 aastasena. Nad jalutasid Paksu Margareeta juures. Kannatanul oli kaasas kilekotis toonikud ja ta ise jõi purgist siidrit. Tüdrukule ta ütluste kohaselt alkoholi ei pakkunud, ta nägi välja ka nagu 16-aastane ja kannatanu oma peas mõtles, miks nii noor tüdruk temaga suhelda tahab. Müüri juures tulid nende juurde maskides noormehed ja hakkasid kannatanut peksma. Noormehi oli umbes 8 kellest umbes 5-6 peksid teda, ta täpselt ei näinud kuna varjas oma nägu kätega. Teda peksti põhiliselt jalgadega, ta vasaku käe kaks sõrme ja pöial oli ülekuulamise hetkeni piiratud liikuvusega. Kannatanu sõnul tahtsid noormehed mehe rahakotti. Kuigi tal oli rahakott kaasas ütles ta, et tal ei ole seda kaasas. Kannatanu tundis valu ja tal oli surmahirm. Keegi sellest seltskonnast ka filmis. Kannatanu kirjeldas, et ta oli nagu ümber piiratud neist peksjatest. Löömise tagajärjel tulid kannatanule sinikad ja peast tuli verd. Kannatanu ei fikseerinud oma vigastusi. Rünnak tema suhtes lõppes kui tulid kaks noort poissi jalgratastega, siis jooksid peksjad ning ta kutsunud tüdruk eri suundadesse laiali. Rünnaku käigus läks kaduma kannatanu sõrmes olnud hõbedane sõrmus, mis oli tema parema käe neljandas sõrmes vahetult enne rünnakut. Sõrmuse väärtuseks hindas kannatanu 15 eurot olevat. Samuti läks rünnaku käigus katki kannatanu päikeseprillid väärtusega 10 eurot. Päikeseprille kandis kannatanu nokkmütsi peal ja nokkmüts oli peas ründamise hetkel. Samuti läks kaduma üks rattakinnas. Peale rünnakut jooksis kannatanu Snelli hotelli end puhastama ja administraator nägi, et tema seljakotist tilgub midagi. Seal sees oli katki läinud dzinnipurk ja õllepurk. Administraator soovitas helistada politseisse kuid kannatanu oli skeptiline kuna ta ei näinud peksjate nägusid, nad olid kõik varjanud oma näo maskidega ning kannatanu ei osanud neid ka täpselt kirjeldada. Üks toimepanija kandis sõjaväemustriga pükse. Sellest sai kannatanu aru, et peksjad arvasid, et tema soovib selle kannatanuga vahekorda astuda.
3. Kohtule on esitatud kohtumäärus Y. Y osas (I kd, t.l 138-145), millest nähtub, et Y. Yle on määratud tähtajaline eestkoste tema huvide kaitseks.
4. Kannatanu Y. Yle äratundmiseks esitamisel (I kd, t.l 149-152) tunneb ta ära tüdruku, kes teda kutsus jalutama. Selleks osutub A A.
5. Kohtule on esitatud vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud T. Tlt äravõetud telefonist avatud ja suhtluskeskkonnas Snapchat peetud vestluseid, mis sisaldavad ka pilte (I kd, t.l 153-159). Vestluste väljavõte on tehtud ajavahemikus 29.04.2025 kuni 05.05.2025 T. T ja kasutaja l_laura3591 lallu“ vahel. Vestlustest nähtub, et tundmatu kasutaja ütleb T. Tle, et ta peaks balta lendama (kohus mõistab: Balti jaama) mille peale T. T vastab, et ta tema laulu peale kohe ei lenda. Siis hakkab vestluspartner täpsustama, et talle kirjutas üks mees „Tere kas sa oled 13 ma tahaks suga kulli mängida ma 25“. Selle peale T. T ärritus ning seejärel saadab T. T juba kasutajale video mis on loodud 24.04.2025 kell 20:
7. Kõnealust video, mida T T saatis talle kirjutanud isikule on vaadeldud eraldi (I kd, t.l 161-167). Videos on videofaili käivitamisel näha rohelist muru ja laigulistes pükstes (sõjaväemustriga pükstes) ja tumedas jopes isikut seismas kivibarjääri peal. Salvestise algusest 3 sekundil pööratakse kaamera tumerohelises jopes ja tumerohelist nokamütsi kandvale mehele, kel on ratturikindad käes ja heledad kõrvasisesed kõrvaklapid kõrvades (kannatanu Y. Y). Keegi eesti keelt kõnelev noormees hüüab: ,, no vana pedo!“ ja Y. Y lükatakse maha, Y. Y kukub istuvasse asendisse (foto 1). Noormehe hääl hüüab (salvestise algusest 6 sekundil): „Nо tahtsid tatti ka panna või?“ Seejärel Y. Y tõuseb, käib ringi, kuid tal ei lasta ära minna, ta on piiratud ümber mitme noormehe poolt (näha on vaid nende jalgu).Siis Y. Y võtab maast toonikupudeli kätte, mis oli tal käest olnud kilekotist lükkamise käigus - 28 - välja kukkunud (foto 2). Salvestise 17 sekundil lükkab keegi kannatanut kätega vastu paremat õlga ja hüüab: „õu, kuhu sa lähed!“. Kaamera liigub salvestise algusest 18 sekundil kolme noormehe poole, kes on ümbritsenud kannatanu Y. Y (foto 3). On tuvastatud, et Y. Y on keskel, temast paremal E. E, järgmisena T T ja vasakul R. R. Kõik kolm noormeest tõukavad ja sikutavad kannatanut kätega ja salvestise 19 sekundil liitub nendega, joostes kaamerast vasakult veel üks lühem, näo ees tumedat maski kandev lühemat kasvu noormees, kel on seljas tepitud tume Adidas vest ja selle all lühikeste varrukatega särk. Kõnealused noormehed lükkavad kannatanu uuesti pikali (foto 4). Kannatanu kukub istmikule selja vastu Tst barjääri ja salvestise algusest 23 sekundil lööb E E teda oma parema jalaga vastu nägu (foto 5). Järgmisel hetkel lööb R. R parema jalaga kannatanule näkku ja kohe seejärel parema käe rusikaga korduvalt pähe. Samal ajal lööb jalaga korduvalt ka E. E kannatanut pähe (foto 6) ning T. T lööb jalaga kehasse.
8. Ka kohtus vaadeldi seda vaadeldud videofaili ning videos nähtu vastab kirjeldatule. On ka näha, et kannatanu püüab end kaitsta, kükitades looteasendis kätega pead varjates samal ajal kui süüdistatavad teda peksavad.
9. Kuigi kannatanu ei fikseerinud oma kehavigastusi ei ole põhjust kahelda uuritud videosalvestise ning selle põhjal koostatud vaatlusprotokolli usaldusväärsuses. Ka kannatanu ütlused kattuvad videosalvestises nähtuga ning need on usaldusväärsed vaatamata asjaolule, et kannatanul on piiratud teovõime. Puudub vaidlus selle üle, et kannatanult sooviti ära võtta rahakott. Seda ei võetud ära põhjusel, et kannatanu ütles, et tal ei ole see kaasas ja tema taskuid ei otsitud süüdistatavate poolt põhjalikult läbi. Sündmusesse sekkusid ka kaks juhuslikku noort jalgratturit, kes süüdistatavad oma tulekuga ära hirmutasid. Küll aga läks rünnaku käigus kaduma ka kannatanu hõbedane sõrmus ning lõhuti ka kannatanu päikeseprillid. Kohus on seisukohal, et tegemist on röövimise koosseisu kuuluva vägivalla kasutamisega. Süüdistatavate tegevus põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Objektiivselt võetuna on sellise peksmise tagajärjel tekkivad vigastused vältimatud ning tagajärjena kannatanu poolt loetletu on igakülgselt usutav. Kannatanu kirjeldas kuidas ta vasaku käe kaks sõrme ja pöial oli ülekuulamise hetkeni (s.o veel 21.05.2025) piiratud liikuvusega. Samuti löömise tagajärjel tulid kannatanule sinikad ja peast tuli verd.
10. R. Re kaitsja ei olnud nõus süüdistuses esitatud kvalifikatsiooniga. R. R tunnistab, et peksis kuid mõte midagi kannatanult ära võtta tekkis peksmise käigus ühel isikul mitte kõigil kooskõlastatult. Kaitsja ei tuvastanud ei nähtust ega kuuldust, et oleks olnud mingit verbaalset kooskõlastust kuid süüdistuses on kirjas, et lõid koos ja nõudsid mitmuses. Kaitsja sõnul on tegemist

§ 121kooseisuga.

1. Nagu kohus käesoleva lahendi I osas välja tõi on röövimine oma olemuselt liitkoosseis, mis koosneb kahest lahutamatust osast: vägivallast (või sellega ähvardamisest) ja võõra vallasasja hõivamisest. Käesoleval juhul on mõlemad eeldused täidetud. Arvestades käesolevas lahendis punktides 28-35 väljatoodut on ilmne ka sellegi juhtumi puhul, et E. E, R. R ja T. T panid teo toime ühiselt ning kooskõlastatult kaastäideviimise korras ning R. Re kaitsja seisukoht on asjakohatu. On kummastav, et kooskõlalist käitumist ei täheldanud kaitsja juba ainuüksi vaadeldud videost, mis on visuaalselt tuvastatav. Kohtu hinnangul kõiki tõendeid kogumina hinnates pole kahtlustki, et noored otsustasid üheskoos esmalt „karistada“ kannatanut ning rünnaku käigus tekkis idee ka esemed ära võtta.
2. Süüdistatavate vahel valitses sündmuskohal selge, kasvõi vaikimisi tegevuse käigus saavutatud ühine teoplaan, kõik nad peksid valimatult kannatanud isikut ning vaatamata asjaolule, et on tuvastamata kes süüdistatavatest võttis ära kannatanu hõbedase sõrmuse on selge, et enne rünnakut oli kannatanul sõrmus parema käe eelviimases sõrmes ning peale rünnakut enam ei olnud. Sõrmus oli kannatanul samal kevadel ostetud, seega oli tegemist uueväärse sõrmusega, millel kirjelduste kohaselt olid peal ka poolvääriskivid. Kuivõrd sündmuskohal sõrmust enam ei olnud on põhjendatud - 29 - alus arvata, et keegi süüdistatavatest võttis endaga kaasa kannatanule kuulnud sõrmuse väärtusega 15 eurot. Kohtu hinnangul ei omagi tähtsust asjaolu kes süüdistatavatest sõrmuse füüsiliselt ära võttis kuivõrd nad tegutsesid seal ühiselt ning mitte ükski süüdistatav ei astunud hetkekski isegi mitte kõrvale peksmise ringist vaid vastupidi – igaüks andis omapoolse panuse. Juriidiliselt lähtutakse tuvastatud faktidest mitte millestki muust ning koosseisu täitmiseks ei olegi vaja mingit verbaalset kooskõlastust millele kaitsja korduvalt viitas. Eluliselt on paraku nii, et sageli tekib taolistes konfliktides mõte ühel grupi liikmel ning teised lähevad sellega kaasa ning kehalisest väärkohtlemisest kasvabki välja röövimise koosseis millele ka osa kaitsjad tähelepanu juhtisid. Seda kõike arvestab kohus mõistagi ka süü suuruse määramisel ning karistuse mõistmisel. Käesoleval juhul on faktiliselt röövimise koosseis igakülgselt täidetud. Vähetähtis pole seegi asjaolu, et süüdistatavad soovisid tegelikkuses ära võtta ka kannatanu rahakotti lisaks tema peksmisele. Rahakoti äravõtmine jäi teostamata ainult seepärast, et sekkusid kõrvalised isikud ning süüdistatavatel puudus ajaline ressurss ise kannatanu taskud läbi otsida sarnaselt nagu nad teinud on teiste kannatanutega samas kriminaalmenetluses.
3. Igaühe panus oli süüteo toimepanemise seisukohalt oluline. Kannatanu väljendas selgelt, et tal ei ole rahakott kaasas, vaatamata sellele süüdistatavad peksid teda valimatult jalgadega võttes lõpuks ära kannatanu sõrmes olnud sõrmuse. Ilma taolise jõhkra vägivallata ja grupiviisilise peksmiseta ei oleks kannatanu sõrmuse hõivamine olnud tõenäoliselt takistusteta võimalik. Kuivõrd sõrmuse ja päikeseprillide väärtust hindas kannatanu väikseks ei esitanud ta ka kahjunõuet.
4. Kokkuvõtlikult viitab antud kuriteo toimepanemisel ühisele kooskõlastatusele nii väline teopilt, ühine peksmine kui ka ühine teadmine "pedofiilile õpetuse andmisest" ja selle filmimisest. See, et ründe käigus otsustati kannatanult ka sõrmus ära võtta, oli osa sündmuste käigust, millega kõik grupi liikmed nõustusid vaikimisi kuivõrd keegi seltskonnast ei osutanud vastupidisele. Ühe kaastäideviija tegu on ka teiste kaastäideviijate teoks. Kuna kõik süüdistavad kasutasid vägivalda ajal mil sõrmus kannatanult ära võeti, ning keegi süüdistatavatest ei takistanud seda ega eemaldunud, katsid nad oma tahtlusega ka vara hõivamise asjaolu. Siinkohal on kohus seisukohal, et sõrmuse äravõtmine oli grupiviisilise ründe loogiline jätk, kus kannatanu oli vägivalla abil muudetud täielikult kaitsetuks.
5. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et süüdistatavad E. E, R. R ja T T panid toime röövimise

§ 200lg 2 p 7 tähenduses.

Nad tegutsesid kaastäideviijatena, ning nende tegevus on käsitletav ühtse röövimise koosseisuna. Asjaolu, kes füüsiliselt sõrmuse endale võttis ei oma juriidilist tähendust süü kvalifitseerimisel kuna kõik teoimepanijad valitsesid tegu ühiselt ja kooskõlastatult. Kohtuliku uurimise käigus on ka tuvastatud, et E. E, R R ja T. T on isikuteks kelle puhul on tuvastatud, et nad on toime pannud veel vähemalt ühe röövimise, seega on tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 4 ja 7 järgi.

16.04.2025 toimepandud tegu kannatanu X X X suhtes

1. Süüdistuse kohaselt tungisid G G (süüdistust ei esitata), T T, E E, R R, A A (süüdistust ei esitata) 16.04.2025 kella 19:00 paiku Tallinnas Linnahalli hoone lähedal asukohaga Sadama 1 Tallinn kallale kannatanule X X Xle. T. T nõudis, et kannatanu X.X. X põlvitaks ja vabandaks tema ees, et raiskas T. T aega. Kui kannatanu põlvitas ja vabandas, siis T. T lõi oma parema jalaga talle kõhu piirkonda, misjärel kannatanu XX. X kukkus. Kui XX. X tõusis, siis lükkas T. T teda korduvalt kätega vastu metallist silte. Järgmiseks võttis T. T kätte puuoksa ja lõi korduvalt sellega vastu kannatanu istmikku ja vasaku jala säärt, samuti lõid R. R ja E. E kannatanut puuoksaga. Samuti otsiti läbi kannatanu jalas olevate pükste ja seljas oleva vesti taskud, nõudes kannatanult mobiiltelefoni ja rahakotti. T. T võttis kannatanu X.X. X seljas oleva vesti taskust temale kuuluva mobiiltelefoni I-Phone 12 väärtusega 1200 eurot, kuid andis selle kohe kannatanule tagasi. Seejärel võttis G G kannatanult X X. Xlt temale kuuluva rahakoti, milles oli 10 eurot sularaha, kuid kannatanu tõmbas selle enda kätte tagasi, misjärel G G haaras kannatanu X.X. X juustest kätega ja vedas teda juukseid pidi mitu meetrit. Järgmiseks - 30 - võttis E. E kannatanu X X. X jalas olevate pükste põlvetaskust e-sigareti (väärtust ei oma) ja nikotiinipadjad väärtusega 10 eurot. Nimetatud tegevusega põhjustas E. E koos kaaslastega kannatanule X X. Xle valu, alandust, hirmutunnet ja varalist kahju 10 eurot.
2. Kannatanu X. X. X ütlustest (I kd, t.l 105-109) nähtub, et 16.04.2025 sai ta Snapchati pedopüüdjate kontolt sõnumi, et kokku saada, kannatanu oletas, et see on tema sõber kuna nad teevad selliseid nalju omavahel. Seal kannatanu esines 39 aastase mehena. Ta sai Linnahalli juures kokku, kus teda ootas umbes 10 maskides inimest, kellest kaks oli tüdrukud. Temaga läks kaasa ka sõber R. R jäi tahaplaanile, aga kannatanu sunniti põlvitama, nõuti vabandamist. Kokku ründas ütluste kohaselt kannatanut korraga 4 inimest, teda löödi lahtise käega näkku, teda löödi korduvalt puu oksaga, tal olid riided seljas, kuid valus oli ikka. Lisaks sülitati talle näkku. Kogu olukord oli kannatanu jaoks alandav ja ebameeldiv. Kannatanu kirjeldas üht noormeest kui grupi liidrit, tema oli kõige agressiivsem olnud, ta oli musta maskiga. Kui kannatanu üritas tõusta põlvili asendist siis tõugati teda vastu lähedal asuvaid metallsilte ning peale seda pidi ta grupi liidri sõnul taas põlvili asendisse minema. Tema rahakotti taheti ära võtta, tütarlaps, kes seal oli võttis rahakotist raha, kannatanu tõmbas rahakoti tüdruku käest enda kätte tagasi mis ärritas tüdrukut. Tüdruk haaras selle peale vihaga kannatanu juustest ning lohistas kannatanut ca 2 meetrit, see oli kannatanu hinnangul väga valus. Lühemat kasvu, sõjaväemustriga pükstega poiss võttis kannatanu taskust veibi ja nikotiinipadjad väärtusega 10 eurot. Kogu olukorda ka filmiti. Kannatanu kirjeldas, et tema peksmise ajal sooviti võtta ära ka tema kaelas olnud hõbekett, kannatanu pidi süüdistatavate nähes helistama oma tüdruksõbrale, et kinnitada, et see kuulub tüdrukule mitte kannatanule. Vägivald kannatanu suhtes lõpetati kui kaks juhulikku jalgratturit tulid seltskonna suunas, siis otsustati kannatanu juurest kiiresti lahkuda. Jalgratturiteks olid kaks noormeest vanusesumbes 20-30-aastat ja nad küsisid, kas kannatanuga on okey? Kannatanu jaatava vastuse peale läksid nad oma teed. Kannatanu ei fikseerinud oma vigastusi kuna silmaga nähtavaid vigastusi ta ei tuvastanud. Politsei poole ei julgenud ta pöörduda Ri keelitusel kuna R kartis, et tema sõpradele võib sellest jama tulla.
3. Kannatanu ütlusi kinnitab tunnistaja R H (I kd, t.l 112-114), kes selgitab, et aprillis 2025 helistas talle sõber X. X. X ja kutsus kesklinna. Ta selgitas, et pidi kellegi neiuga Linnahalli juures kokku saama. Seal oli umbes 10 inimest kellest tunnistaja teadis kahte – Eit ja Tit. X. X. X oli kirjutanud ja öelnud nalja viluks, et on 50 aastane. X. X. X lükati vastu aega, teda sunniti põlvitama, löödi puuoksaga. Üks tüdruk ka filmis seda. Seltskonnas olnud tütarlaps G tiris Xit juustest, tunnistaja kinnitab, et kannatanu taskust võeti tupsukarp ning kannatanu taskud otsiti kahe isiku poolt läbi. Tunnistaja sõnul oli selgelt aru saada, et X. X. X oli hirmul. Ka tunnistaja ise oli oma ütluste kohaselt hirmul, ta ei julenud sekkuda kuna kartis ka ise peksa saada. Politseisse ei julgenud nad kumbki pöörduda, X X. X ei julgenud tunnistada, et tal oli taskus tupsukarp mida ta alaealisena ei tohtinud omadagi ning tunnistaja ise ei soovinud mingeid probleeme.
4. Kohtule on esitatud ka tunnistaja M B ütlused (I kd, t.l 115-117), millest nähtuvalt aprillis 2025 oli plaanis kokku saada ühe pedofiiliga, see info oli Snapchati ühisest grupist. T ja E arvasid, et räägivad ja kasutavad vägivalda õpetuseks. Kokkusaamisele tuli aga üks alaealine noormees, kes omast arust oli siis nalja teinud. T süüdistas teda aja raiskamises ja lükkas seda noormeest kätega, sa