1-18-10498/199

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-18-10498 Kohtukoosseis Sten Lind, Urmas Reinola ja Heili Sepp Kriminaalasi German Jelpidiforovi süüdistuses KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 7, § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9, § 263 lg 1 p-de 1 ja 2 ja § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning Ilja Naoumkine’i ja Stanislav KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi Leiteni süüdistuses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. juuli 2021 otsus Apellant süüdistatava Stanislav Leiteni kaitsja Toomas Laanemaa Süüdistatav Stanislav Leiten isikukood: 50004040227; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel vene keel Kaitsja Toomas Laanemaa RESOLUTSIOON
3. Apellatsioon rahuldada.
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. juuli 2021 otsus Stanislav Leitenilt solidaarselt Ilja Naoumkine’i ja German Jelpidiforoviga X kasuks varalise kahju hüvitise väljamõistmise osas osaliselt – 5,31 euro ulatuses – ning mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise osas täies ulatuses. Jätta Stanislav Leitenilt X kasuks mittevaralise kahju hüvitis välja mõistmata. Vähendada Stanislav Leitenilt X kasuks välja mõistetavat varalise kahju hüvitist 5,31 euro võrra, st 200 euroni. 1
6. Määrata Stanislav Leitenile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Tehver & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 194,4 eurot.
7. Määrata X-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 97,2 eurot.
8. Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Põhja Ringkonnaprokuratuur saatis 03.01.2019 Harju Maakohtule süüdistusakti, milles oli teiste hulgas esitatud süüdistus German Jelpidiforovile, Stanislav Leitenile ja Ilja Naoumkine’ile. 1.1 German Jelpidiforovit süüdistati KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9, § 263 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning Ilja Naoumkine’it ja Stanislav Leitenit KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi. KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi oli S. Leitenile, G. Jelpidiforovile ja I. Naoumkine’ile esitatud süüdistus selles, et 03.08.2018 kella 01.00 paiku võtsid nad Tallinnas XXX asuva YYY juures X-lt grupis tegutsedes vägivallaga ära 200eurot sularaha. Kolmekesi ümber kannatanu seistes nõudsid nad 50 euro üleandmist. Kui kannatanu keeldus neile raha andmast, loopisid nad kannatanu kotti, milles raha oli, et ta seda kätte ei saaks, kuni I. Naoumkine võttis omavoliliselt kotist 200 eurot. Kui kannatanu läks I. Naoumkine’ilt raha tagasi võtma, lõi I. Naoumkine teda rusikaga näkku, vastu nina, põhjustades ninaverejooksu. Seejärel püüdis I. Naoumkine teda ka jalaga lüüa, kuid kannatanu võttis I. Naoumkine’il jalast kinni ja lükkas ta pikali. Siis sekkusid S. Leiten ja G. Jelpidiforov, tõugates kannatanut I. Naoumkine’ist eemale, ja süüdistatavad jooksid koos minema. Patsiendikaardi koopiast nähtuvalt tuvastati haiglas kannatanul 03.08.2018 tugev peavalu, ninaverejooks ja ninaluu murd, vasaku labakäe vigastus, paigaldati kips, mis vajab ravi 3-4 nädalat. 1.2 Koos süüdistusaktiga saadeti kohtusse kannatanu X tsiviilhagi 205,31 euro suuruse varalise kahju hüvitise nõudes ja 5000,00 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise nõudes. 2 Esitatud nõuded on tsiviilhagis põhjendatud järgmiselt. 03.08.2018 kella 01.00 paiku võtsid S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine Tallinnas XXX asuvas XXX X-lt füüsilise ja vaimse vägivallaga ära 200 eurot. Kannatanu tundis peksmise tagajärjel tugevat füüsilist valu ja sai järgmised vigastused: ninaluude murru verejooksuga, tugeva valu otsmikul. Kuna kannatanu asus end kaitsma ja püüdis ebaõnnestunult I. Naoumkine’it vastu lüüa, tekkis tal vasaku labakäe metakarpaalluu murd. X sai varalist kahju 205,31 eurot, kuna S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine võtsid talt ära 200 eurot ja vasaku käe metakarpaalluu murru ravile kulus 5,31 eurot. Rünnakuga põhjustati talle ka mittevaralist kahju. Nimelt peksid S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine X jõhkralt vastu tema näol olnud arme. Need armid olid tekkinud selle tulemusel, et X oli saanud aastatel 2012 –2018 Ameerikas ravi seoses näol olnud healoomulise kasvajaga. Ravi käigus tehti talle 49 operatsiooni, millest taastumine oli pikk ja valulik. Peksmise järel elas X kartuses, et kasvaja tuleb tagasi ning talle tuleb uuesti teha operatsioone. Lisaks sellele on pärast peksmist halvenenud kannatanu kõne. Eesti arstid selle põhjuseid tuvastada ei saa, mistõttu on vaja uuringuid väljaspool Eestit. Veel on hagis toodud välja, et pärast peksmist tekkis X-l agressioon ja kättemaksuiha, mille tõttu ta vajab psühhiaatrilist ravi.
10. Harju Maakohus võttis kannatanu X tsiviilhagi menetlusse 29.08.2019, kuid eraldas tsiviilhagi 12.09.2019 määrusega eraldi menetlusse. Ühtlasi ühendas maakohus Stanislav Leitenile kriminaalasjas nr 1-18-10498 KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi esitatud süüdistuse ja kriminaalasjas 1-19-4760 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse ühte menetlusse. Ühendatud kriminaalasja numbriks jäi 1-19-
12. German Jelpidiforovi ja Ilja Naoumkine’i mõistis Harju Maakohus X suhtes toime pandud röövimises süüdi 18.10.2019 kohtuasjas nr 1-18-10498 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega.
13. S. Leiteni mõistis Harju Maakohus X suhtes toime pandud röövimises süüdi
14. oktoobril 2019 kohtuasjas nr 1-19-4760 lühimenetluses tehtud otsusega. S. Leiten vaidlustas kohtuotsuse ringkonnakohtus, kuid Tallinna Ringkonnakohus jättis
15. mai 2020 otsusega apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus ei võtnud S. Leiteni kaitsja T. Laanemaa kassatsiooni menetlusse ning Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused jõustusid 08.09.
17. X tsiviilhagi lahendas Harju Maakohus
18. juuli 2021 otsusega. 3 Kohus rahuldas tsiviilhagi varalise kahju hüvitise osas täies ulatuses, mõistes S. Leitenilt, G. Jelpidiforovilt ja I. Naoumkinelt X kasuks solidaarselt välja 205,31 eurot. Mittevaralise kahju hüvitise nõude osas rahuldas kohus tsiviilhagi osaliselt, mõistes S. Leitenilt, G. Jelpidiforovilt ja I. Naoumkinelt X kasuks solidaarselt välja 1000 eurot. 5.1 Kohus märkis, et puudub vaidlus, et süüdistatavad on kuriteo toime pannud – nende suhtes tehtud süüdimõistvad kohtuotsused on jõustunud. S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine on jõustunud kohtuotsustega mõistetud süüdi selles, et nad panid 03.08.2018 X suhtes toime KarS 200 järgi kvalifitseeritava kuriteo kaastäideviijatena. 5.2 Kohus leidis, et varalise kahju hüvitise nõue tuleb täies ulatuses rahuldada ja mõista S. Leitenilt, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine’ilt solidaarselt välja 205,31 eurot. G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine’i puhul andis selleks kohtuotsuse kohaselt alust see, et nad võtsid hagi õigeks. S. Leiten tsiviilhagi põhjendatuks ei pidanud, kinnitades, et pole kannatanult 200 eurot varastanud. Vastuseks sellele märkis maakohus, et S. Leiten on grupis koos G. Jelpidiforovi ja I. Naoumkine’iga X-lt 200 euro röövimises süüdi mõistetud. Kohus leidis, et kuna S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine tegutsesid kaastäideviijatena, vastutavad nad kahju tekitamise eest solidaarselt ja seetõttu tuleb S. Leitenilt mõista solidaarselt G. Jelpidiforovi ja I. Naoumkine’iga välja 205,31 eurot kannatanu X kasuks. 5.3 Mittevaralise kahju hüvitise nõuet pidas kohus osaliselt põhjendatuks. Kohus märkis, et hagi aluseks olevad asjaolud, mis puudutavad süüdimõistetute poolt tervisekahjustuse tekitamist, kattuvad süüdistuse alusfaktidega, mis on jõustunud kohtuotsusega tõendamist leidnud. Kannatanu vigastused on tõendamist leidnud meditsiinidokumentidega s.o EMO kaardiga, mille kohaselt tuvastati X-l ninaluude murd, muu metakarpaalluu murd, ning isiku läbivaatuse protokolliga, millest nähtub, et kannatanul oli kuivanud veri näol, kätel ja särgil, nina paistes ja vasak käsi oli kinni seotud. Lisaks nimetas kohus veel OÜ rehabilitatsiooniabi 5,31 euro suurust arvet, X ravilugu nr 33 ja 01.07.2021.a. väljastatud OÜ Mahtra Perarstikeskuse tõendit X kohta, toomata välja, milliseid asjaolusid need tõendavad. Kohus leidis, et süüdistuses kirjeldatud vägivallateo puhul võib eeldada mittevaralise kahju teket kannatanul. Kohus märkis (kirjapilt muutmata): „Kannatanu on talunud valu ja pöördunud arsti poole, mistõttu kannatanu on viidanud EMO patsiendikaardile, tõendile (oli vajalik kinnasortoosi ostmine ) ja OÜ Mahtra Perearstikeskusetõendid (nähtub, et kannatanul oli enne 2018 tõsiseid probleeme kaasasündinud tervisega, kui ka vaimse tervisega). EMO patseindikaardilt nähtub, et kannatanule oli tekittud ninaluude murd, muu metallkarpaalluu murd ning isiku läbivaatus protokollist nähtub, et kannatanul tuvastati kuivanud verd näol, kätel ja särgil, paistetus ninal ja vasak käsi oli kinni seotud.“ Eeltooduga on kannatanu valu ja kannatusi samuti piisavalt usutavalt selgitanud ning need haakuvad nõudega ja esitatud tõenditega. Kannatanu on hagis kirjeldanud, et peale peksmist elab kartuses, et tekib kasvaja 4 retsidiiv ja tuleb taas teha operatsioon ning peale peksmist on kuulmine halvenenud (arstid ei leia põhjust, miks kõne on halvenenud). Samuti on peale peksmist vajanud psühhiaatria ravi. Maakohus leidis, et kuna jõustunud kohtuotsustega on leidnud tõendamist, et S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine on pannud X suhtes toime KarS § 200 järgi kvalifitseeritava kuriteo kaastäideviiejatena, vastutavad kahju tekitamise eest solidaarselt. Kohus leidis, 5000 euro suurune kahjuhüvitis ei ole põhjendatud. Kannatanule tekitatud tervisekahjustus (luumurrud), üleelatud valu ja kannatused annavad põhjust hinnata mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 1000 eurot.
19. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Leiteni kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist S. Leitenilt solidaarselt G. Jelpidiforovi ja I. Naoumkine’iga X kasuks välja mõistetud kahjuhüvitiste osas. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist S. Leitenilt X kasuks 1000-eurose mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise osas. Varalise kahju hüvitise väljamõistmist S. Leitenilt vaidlustab kaitsja 5,31 euro ulatuses. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus jätaks kannatanu mittevaralise kahju hüvitise nõude S. Leiteni vastu täies ulatuses rahuldamata ning kokku 205,31 euro suuruse varalise kahju hüvitise nõude S. Leiteni vastu rahuldamata 5,31 euro ulatuses. Kaitsja leiab, et vaidlustatud osas S. Leiteni suhtes hagi rahuldamisega on kohus rikkunud oluliselt menetlusõigust (TsMS § 436 lg 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet) ning materiaalõigust, s.o VÕS §-s 1043 ja 1045 lg 1 p-s 2 sätestatut. Kaitsja leiab, et kuna kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri täpsemalt tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas kohtuotsusele esitatavaid nõudeid, tuleb KrMS §-st 38¹ tulenevalt lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud. Samuti tähendab kõnealune nõue seda, et kohus peab otsuses vastama poolte väidetele ja analüüsima olulisi tõendeid. Lisaks peab kohus välja selgitama olulised faktilised asjaolud. Kaitsja hinnangul on maakohus seda põhimõtet rikkunud. Vaidlustatud osas on kohus põhjendanud hagi rahuldamist S. Leiteni suhtes ainult sellega, et S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine on jõustunud kohtuotsustega süüdi mõistetud selles, et nad panid 03.08.2018 X-le suhtes kaastäideviijatena toime KarS § 200 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja vastutavad seega tekitatud kahju eest solidaarselt. Kohus on jätnud tähelepanuta, et nn kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise hagi ei ole materiaalõiguslikult iseseisev nõue. Tsiviilõiguslikult ei mõjuta kriminaalasjas tehtud otsus tsiviilkohtumenetluses nõudele antavat kvalifikatsiooni. Tsiviilõiguslik vastutus saab jätkuvalt põhineda esmajoones lepingu rikkumisel või deliktil. Kriminaalasjas, kus on esitatud hagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, peab kohus andma tuvastatud faktilistele asjaoludele paralleelselt nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu. Teatud juhtudel on kahju hüvitamise küsimuse otsustamiseks vaja tuvastada täiendavalt asjaolusid, millel isiku 5 käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole. Seega ei saa tsiviilhagi aluseks olla mitte süüdistatava "kuritegu" kui karistusõiguslik hinnang süüdistatava käitumisele, vaid süüdistatava "tegu" (faktiline tegevus või tegevusetus), mis täidab tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise eeldused, vastates samas tervikuna või osaliselt ka mõne kuriteokoosseisu tunnustele (vt Riigikohtu
20. märts 2014 otsus asjas nr. 3-1-1-13-14, p 18). Kohus on jätnud tähelepanuta, et kannatanu seostab talle varalise kahju tekitamist 5,31 euro osas ning mittevaralise kahju tekitamist talle kehavigastuste tekitamisega. Kohus on hagi üle otsustamisel viidanud küll asjakohastele materiaalõiguse normidele (VÕS § 1043 ja § 1045 p 2), mis näevad ette tsiviilkohustuste tekkimise eeldused, kuid samas on kohus jätnud tuvastamata viidatud õigusnormide kohaldamise eelduseks vajalikud asjaolud. Kuna kannatanu seostab kahju tekkimise temale kehavigastuste tekitamisega, siis oleks kohus pidanud tsiviilõigusliku vastutuse tuvastamiseks välja selgitama, kes on kanntanule kehavigastused tekitanud. Kohus ei ole tuvastanud, et kannatanu ninaluude murru ja metakarpaalluu murru on tekitanud S. Leiten. Asja materjalides puuduvad mistahes tõendid, millest järelduks, et Stanislav Leiten oleks kannatanule kehavigastusi tekitanud. Vastupidi: Harju Maakohtu 31.10.2019 otsusesest, millega S. Leiten süüdi tunnistati, nähtub üheselt, et S. Leiten kannatanut ei löönud. Kriminaalasja toimikus olevatest tõenditest nähtub, et ainuke, kes kannatanut lõi, oli I. Naoumkine. Seega sai kannatanule kehavigastused tekitada ning sellega kahju põhjustada I. Naoumkine.
21. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Leelo Viil leiab apellatsioonile esitatud kirjalikus vastuses, et maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Kannatanu esindaja hinnangul on maakohus piisavalt veenvalt ja seadust rikkumata põhistatud, miks annavad kogutud tõendid ja jõustunud kohtuotsustega tuvastatud asjaolud aluse järeldada, et kõik süüdistatavad vastutavad X-le kahju põhjustamise eest ja tsiviilhagi tuleb kohtuotsuses märgitud ulatuses rahuldada. Maakohus on õigesti märkinud, et jõustunud kohtuotsustega on tõendamist leidnud, et S. Leiten on 03.06.2018 pannud koos G. Jelpidiforovi ja I. Naoumkine’iga toime KarS § 200 järgi kvalifitseeritava kuriteo kannatanu X suhtes kaastäideviijana ning süüdistatavad vastutavad kahju tekitamise eest solidaarselt. Nimetatud asjaolu ei ole käesoleval juhul võimalik vaidlustada, kuivõrd kohtuotsused selles osas on jõustunud. Maakohus on hagi osas seisukoha kujundamisel arvestanud, et jõustunud kohtuotsustest nähtuvalt on S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine kannatanu suhtes röövimise toimepanemisega ühiselt põhjustatud X-le kahju. Tuvastatud on asjaolu, et kõik süüdistatavad (kostjad) tegutsesid kooskõlastatult ja ühiselt. Vaieldamatult on tõendatud X suhtes ohtlikult käitunud isikute ring, kes talle ka nii moraalset kui ka materiaalset kahju põhjustas. Vastuseks apellandi etteheitele, et VÕS § 1043 ja § 1045 p 2 kohaldamise eelduseks vajalikud asjaolud on jäänud tuvastamata, märgib kannatanu esindaja, et vastavalt Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-1-1-14-14 on uute faktiliste asjaolude tuvastamine ringkonnakohtus peaks olema erandlik. Seda võib teha eelkõige juhul, kui pärast esimese astme kohtuotsuse tegemist on asjas ilmnenud täiendavaid tõendeid (RKKKm nr 3-1-1-115-04, p 10). Käesoleval juhul selliseid tõendeid esitatud ei ole. Maakohus on VÕS § 65 lg-le 1 tuginedes õigesti märkinud, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda 6 kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldaja õigustatud esitama hagi ka üksnes osa võlgine vastu, kes vastutavad selle eest siiski täies ulatuses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Kohtukolleegium nõustub apellatsiooni argumentidega ning leiab, et maakohtu otsus tuleb apellatsioonis taotletud osas tühistada ja jätta S. Leitenilt X kasuks välja mõistmata 1000eurone mittevaralise kahju hüvitis ja varalise kahju hüvitis 5,31 euro suuruses osas.
23. Maakohus on teinud sisuliselt üksnes faktist, et S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine on pannud X suhtes kaastäideviijatena toime KarS § 200 järgi kvalifitseeritava kuriteo, järelduse, et nad vastutavad tekkinud kahju eest solidaarselt. Selliselt toimides on kohus käsitanud tsiviilõigusliku vastutuse alusena pelgalt röövimise kui kuriteo toimepanemise fakti. Nagu apellatsioonis osundatud Riigikohtu otsuses selgitatud, ei saa tsiviilhagi aluseks olla mitte süüdistatava kuritegu kui karistusõiguslik hinnang süüdistatava käitumisele, vaid süüdistatava tegu (faktiline tegevus või tegevusetus), mis täidab tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise eeldused. Kui grupis toime pandud kuriteoga on tekitatud kannatanule kahju, võivad vastutada kogu tekitatud kahju eest kõik kaastäideviijad solidaarselt, kuid see ei pruugi alati nii olla. Tekkinud kahju eest saab vastutada isik, kelle tegu on tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.06.2018 otsus kohtuasjas nr 2-16-14655). Niisiis oleks maakohus pidanud näitama kahjuhüvitist kõigilt süüdistatavatelt solidaarselt välja mõistes ära, et kõigi kaastäideviijate tegu on tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses. Maakohus seda teinud ei ole. 9.1 Varalise kahju hüvitise väljamõistmisel ei ole maakohus üldse pööranud tähelepanu sellele, millest varaline kahju koosneb. Kokku 205,31 euro suurusest varalisest kahjust 200 eurot moodustab X-lt ära võetud raha. Ses osas on viitamine sellele, et S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine tegutsesid kaastäideviijatena, põhjendatud – nende süüdimõistmine kaastäideviijatena tähendab, et nad tegutsesid ühiselt raha äravõtmise nimel. Selle summa väljamõistmist S. Leitenilt on aktsepteerinud ka kaitsja, kes ses osas maakohtu otsust vaidlustanud ei ole. 5,31 eurot on OÜ Rehabilitatsiooniabi arve kohaselt fikseeriva kinnasortoosi hind. Seda, kuidas on selle kulu tekkimine seotud S. Leiteni tegevusega röövimise toimepanemisel, ei ole kohus otsuses käsitlenud. Õigemini ei ole maakohus toonud isegi välja, milles 5,31 euro suurune varaline kahju seisneb. OÜ Mahtra Perearstikeskuse raviloost nr 33 ja PERH-i EMO patsiendikaardist nähtuvalt tingis vajaduse ortoosi järele vasaku labakäe vigastus (muu metakarpaalluu murd), mille tõttu on antud ravisoovitus kipsimobilisatsioon 3–4 nädalat. 7 Tsiviilhagi kohaselt sai X metakarpaalluu murru, kui püüdis teda rünnanud I. Naoumkine’it vastu lüüa. Ka 03.08.2018 antud ütlustes on X öelnud: „Kätt ilmselt vigastasin, kui lõin tüsedamat poissi.“ (kd 17; TL 66 prd). Ütluste kontekstist tuleb välja, et tüsedama poisi all mõtles X I. Naoumkine’it. S. Leiteni süü küsimuses tegi lõpliku kohtuotsuse Tallinna Ringkonnakohus. Seega tuleb lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020 otsusega tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus tuvastas järgmise sündmuste käigu. X rääkis S. Leitenile, G. Jelpidiforovile ja I. Naoumkine’ile, et tal on kaasas 200 eurot, misjärel hakkasid need talt 50 eurot nõudma. Kui X keeldus raha andmast, võttis I. Naoumkine talt koti ära ja võttis sealt millalgi raha ära. X lükkas kotti tagasi saada püüdes S. Leitenit eest ära, mille peale viskas koti võtnud I. Naoumkine koti maha ja tuli talle kallale, hoidis teda kinni ja lõi rusikaga vastu nina. Samuti üritas I. Naoumkine lüüa teda jalaga, kuid X sai tal jalast kinni ja tõmbas ta pikali. Selle peale lükkas omakorda S. Leiten X, nii et viimane kukkus (seejärel, nagu märgitud ka süüdistuses, jooksid S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine ära). Sellega aitas S. Leiten viia raha hõivamise lõpule. Ringkonnakohus asus seisukohale, et S. Leiten sekkus sündmuste käiku alles siis, kui X oli I. Naoumkine’i pikali tõmmanud, seega ka alles pärast X oma ütlustes kirjeldatud ebaõnnestunud lööki, mis tsiviilhagi kohaselt põhjustas vasaku käe metakarpaalluu murru. Eelnevast tulenevalt puudub S. Leiteni tegevusel põhjuslik seos X vigastusega ja sest tulenevalt ka ortoosi ostuks tehtud kulutusega. Järelikult tuleb S. Leitenilt X kasuks välja mõistetavat varalise kahju hüvitist vähendada 5,31 euro võrra. 9.2 Ka mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei ole maakohus S. Leiteni teo ja tekkinud kahju vahelist põhjuslikku seost tuvastanud. Kohus on taas lähtunud sisuliselt üksnes faktist, et S. Leiten pani koos G. Jelpidiforovi ja I. Naoumkine’iga toime röövimise. Sellele, kas S. Leiteni tegevus S. Leiteni suhtes tehtud süüdimõistva otsusega tuvastatud kujul on põhjuslikus seoses tsiviilhagis kirjeldatud kahjuga, ei ole kohus otsuses ära näidanud. Kohus ei ole pööranud tähelepanu isegi sellele, kas asjaolud, millele tsiviilhagis tugineti, on üldse tuvastamist leidnud. Maakohus on otsuses märkinud: „Arvestades süüdistuses kirjeldatud vägivalla tegu, võib eeldada mittevaralise kahju teket kannatanul. Kannatanu on talunud valu ja pöördunud arsti poole, mistõttu kannatanu on viidanud EMO patsiendikaardile, tõendile (oli vajalik kinnasortoosi ostmine ) ja OÜ Mahtra Perearstikeskusetõendid (nähtub, et kannatanul oli enne 2018 tõsiseid probleeme kaasasündinud tervisega, kui ka vaimse tervisega). EMO patseindikaardilt nähtub, et kannatanule oli tekittud ninaluude murd, muu metallkarpaalluu murd ning isiku läbivaatus protokollist nähtub, et kannatanul tuvastati kuivanud verd näol, kätel ja särgil, paistetus ninal ja vasak käsi oli kinni seotud.“ Tsiviilhagis on märgitud, et kannatanu tundis peksmise tagajärjel tugevat füüsilist valu ning lisaks tekitati talle mittevaralist kahju sellega, et S. Leiten, G. Jelpidiforov ja I. Naoumkine peksid X jõhkralt just vastu tema näol olnud talle tehtud operatsioonidest jäänud arme. Mittevaralise kahju tekkimist on tsiviilhagis põhjendatud sellega, et pärast peksmist elas X kartuses, et kasvaja tuleb tagasi ning talle tuleb uuesti teha operatsioone. Viimase fakti on 8 maakohus otsuses ära märkinud, kuid pole sellest hoolimata kontrollinud, kas kannatanu väidete aluseks olevad asjaolud on tõendatud. Kui süüdistatavad oleks X ühiselt peksnud, oleks kahjuhüvitise neilt solidaarselt välja mõistmine põhjendatud. Kriminaalmenetluses ei ole aga tuvastatud, et süüdimõistetud, sh S. Leiten, oleks kannatanut tsiviilhagis kirjeldatud moel peksnud. Seda ei ole oma ütlustes kirjeldanud isegi kannatanu ise. X läbivaatuse protokollile lisatud fotodest nähtuvalt võib aimata arme tema vasakul näopoolel (kd 17; TL 76 prd). Seda, et teda sinna oleks pekstud, X väitnud ei ole. Tema 03.08.2018 antud ütluste kohaselt lõi teda ainult I. Naoumkine. Kannatanu sõnul lõi I. Naoumkine teda rusikaga vastu nina ning seejärel püüdis lüüa jalaga, teised kaks poissi seisid sel ajal eemal (kd 17, TL 66). Seda, et teda oleks löönud S. Leiten või et teda oleks üldse löödud rohkem kui ühe korra, X ütlustest ei nähtu. Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020 otsuse kohaselt piirdus S. Leiteni roll röövimises sellega, et ta tõukas X pikali pärast seda, kui X oli tõmmanud pikali teda jalaga lüüa üritanud I. Naoumkine’i. OÜ Mahtra Perearstikeskuse raviloost nr 33 ilmneb, et X kaebas valu nina piirkonnas ja vasakus labakäes, samuti järsku tekkinud tugevat peavalu otsmikul (kd 17; TL 117). See valu on seostatav I. Naoumkine’i rusikalöögiga X nina pihta ning X enda ebaõnnestunud löögiga I. Naoumkine’i pihta (nagu eespool märgitud, seostas X ise oma käevigastust ebaõnnestunud löögiga). Seevastu andmeid, mis seostaks S. Leiteni teo – X tõukamise – tsiviilhagis nimetatud valuga, ei ole. Kuna kinnitust ei leidnud tsiviilhagis esitatud väide, et kannatanut peksti ja löödi selle käigus tema näos olnud armide pihta, ei ole S. Leiten pannud toime ka tegu, mis oleks andnud kannatanule põhjust karta, et talt opereeritud kasvaja võib tagasi tulla. Sama kehtib kannatanu kõne halvenemise kohta. Tõendamata on ka väide, et pärast tema vastast rünnet vajas X psühhiaatrilist ravi. Kannatanu esindaja maakohtu istungil esitatud OÜ Mahtra Perearstikeskuse tõendist (kd 20, TL 31) selgub, et X on saanud psühhiaatrilist abi, aga seda operatsioonide tagajärjel tekkinud depressiooni, käitumishäire ja mängusõltuvuse tõttu. Seda, et X-l oleks vajanud psühhiaatrilist abi 03.08.2018 toimunud röövi tõttu, tõenditest ei nähtu.
24. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsiooni ning tühistab KrMS § 337 lg 1 p-le 4 ja § 338 p-le 2 ja 340 lg 2 p-le 5 tuginedes maakohtu otsuse S. Leitenilt mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmise osas ning 5,31 euro ulatuses ka varalise kahju hüvitise välja mõistmise osas. Ringkonnakohus jätab S. Leitenilt varalise kahju hüvitise 5,31 euro ulatuses välja mõistmata. Samuti jätab ringkonnakohus S. Leitenilt välja mõistmata mittevaralise kahju hüvitise.
25. Kaitsja on taotlenud S. Leitenile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu kindlaks määramist. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus määraks apellatsiooni koostamise eest makstava tasu suuruseks 162 eurot, millele lisandub käibemaks 32,4 eurot. Taotluse kohaselt kulus apellatsiooni koostamiseks 180 minutit. 9 Taotletud tasu vastab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ kehtestatud määrale ning ringkonnakohus peab apellatsiooni koostamise ajakulu põhjendatuks. Seega tuleb taotlus rahuldada. Samuti on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu kindlaks määramiseks X esindaja vandeadvokaat Leelo Viil. Taotluse kohaselt oli maakohtu otsuse ja apellatsiooniga tutvumise ning vastuse koostamise ajakulu kokku 90 minutit. Taotletava tasu suurus on 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,2 eurot. Ka kannatanu määratud esindaja taotletud tasu vastab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ kehtestatud määrale ning ringkonnakohus peab ajakulu põhjendatuks. Seega tuleb taotlus rahuldada. Kuna ringkonnakohus rahuldas apellatsiooni, jääb apellatsioonimenetluse kulu vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 10