KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- oktoober 2020 1-17-10668 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas K.C (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrus K.C ja tema kaitsja advokaat Irina Žurina Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo K.C-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulude suuruseks 124,80 (sada kakskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti) sh käibemaks 20,80 (kakskümmend eurot ja kaheksakümmend senti).
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks K.C-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 124,80 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- K.C tunnistati süüdi Viru Maakohtu
- juuni
- a otsusega KarS § 200 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. K.C tunnistati süüdi ka KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta. Samuti tunnistati K.C süüdi KarS § 318 järgi ja teda karistati 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. K.C karistusaja algust arvestatakse
- maist
- Karistuse lõpptähtaeg saabub
- mail
- Vangla ega prokuratuur K.C vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest ei toeta.
- Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrusega jäeti K.C karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Kohus jättis K.C vabastamata arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Kohus märkis, et süüdlane kannab vanglakaristust röövimise, varguse ja tunnistajana alusetult kriminaalmenetluses ütluste andmisest keeldumise eest. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.
- Kohtul puudus veendumus, et karistus on eesmärgi täitnud ning et K.C vabaduses uusi kuritegusid toime ei pane. Kuigi süüdlane soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse, puudus kohtul veendumus, et K.C suudaks kuritegude toimepanemisest hoiduda ja täita täiendavaid kohustusi. K.C uute kuritegude ohtu suurendab alkoholisõltuvus. Vabaduses võib ta taas hakata alkoholi tarvitama. K.C-l puudub vabaduses elukoht ning ka ema pole nõus teda enda juurde võtma. K.C-l puudub vabaduses ka garanteeritud töökoht ning tema haridustase ei ole piisav väärika tasuga töö leidmiseks. K.C loobus individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgi – omandada põhiharidus täitmisest ning keeldus haridustee jätkamisest pärast nädalast kooliskäimist. Samas on ta hõivatud majandustööde ja riigikeele õppimisega. K.C-l puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. K.C pingutusi vanglas pidas kohus küll kiiduväärseteks, ent mitte piisavaks, et ta ennetähtaegselt vabastada. Kohtu siseveendumuse kohaselt näitab K.C varasem elukäik (korduvate kuritegude toimepanemine) ning haridusest keeldumine, et uute kuritegude risk ei ole ära langenud. Hariduse puudumine on suur majanduslik riskitegur. Isikul puudub ka lähedaste toetus. Seega on suur oht panna toime uus kuritegu. Ka varasemad kriminaalhoolduse luhtumised ja karistuse täitmisele pööramine ei veennud kohut selles, et K.C hakkab täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Ta võib hakata taas alkoholi tarvitama, mis soodustab uue kuriteo toimepanemist. Korduvkaristatus näitab isiku veendumusi ja hoiakuid. MÄÄRUSKAEBUSED
- Määruskaebustes palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega K.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
- K.C märgib, et tal on anda veel 7 kuud vangistust. Ta soovib elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond, s.o kinnisesse keskusesse, kus ta viibib järelevalve all. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja saanud aru, millised tagajärjed on alkoholi kuritarvitamisel. Ta soovib läbida rehabilitatsioonikeskuses alkoholist loobumise kuuri ning hakata elama alkoholivaba elu.
- Määruskaebuse esitaja tunnistab oma kuritegelikku minevikku. Ta soovib aga eluga edasi minna. Rehabilitatsioonikeskuses saadetakse nii töötukassasse kui ka kriminaalhooldusesse järelevalve all. Seega ei ole võimalust alkoholi tarvitada ega uut kuritegu toime panna. Oma elukoht K.C-l puudubki seetõttu, et ta soovib minna elama rehabilitatsioonikeskusesse. Selle direktorist saab lepingu järgi ka K.C tugiisik 1,5 2
(5)aastaks. K.C maailmavaade on muutunud. Ta töötab praegu pesupakkijana ning on vestelnud psühholoogiga. Ta soovib alkoholist vabaneda ja luua pere. Tal on kahju teistele tekitatud pahanduste pärast ning saab aru, et niimoodi jätkata ei saa. Pereliikmed motiveerivad K.C-d elama alkoholivaba elu. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on talle garanteeritud elukoht. Kõiki nõudeid on K.C nõus täitma.
- Kaitsja arvates hindas maakohus valesti asjaolusid ning tegi neist valed järeldused. Kohus ei võtnud arvesse kõiki asjaolusid.
- Kohus tõi välja üksnes kaks positiivset momenti, jättes tähelepanuta järgneva. Kinnipeetav jättis
- klassis käimise pooleli, kuna oli selle juba lõpetanud (vt lisatud tunnistus). Samuti läbis ta
- a pooleaastase koolituse
- klassis (vt tunnistus). Seega ei olnud
- klassi programmi läbimine põhjendatud. Vangla koostas algselt täitmiskava teineteist välistavate kohustustega, sest korduv õppimine
- klassis ei oleks andnud K.C-le võimalust vanglas töötada.
- Nõustuda ei saa kohtuga ka elukoha puudumise osas. K.C-le on tagatud vabanemisel kindel elukoht. Rehabilitatsioonikeskuse direktor allkirjastas lepingu tähtajaga 1 aasta, millele järgneb 6-kuuline kohanemise aeg kinnises keskuses, kus saab läbida erinevaid programme ning tööhõives osaleda. Liikumine väljaspool asutust toimub ainult saatjaga. Elukoha vahetamine suurendab veelgi võimalust seaduskuulekat elu elada. Ka kartused alkoholi tarvitamise osas on alusetud. K.C on ära kandnud enam kui 3 aastat ja 4 kuud vangistust, läbinud edukalt „Eluviisitreeningu“, vestlused psühholoogiga ning on pidevalt tööga hõivatud. Alkoholi tarbimise risk on viidud nullini, kuna K.C hakkab viibima kinnises rehabilitatsioonikeskuses.
- Vangla arvamus on sisult positiivne – K.C on läbinud sotsiaalprogrammi ning tegi vigadest järelduse, st ta ei olnud passiivne kuulaja, vaid osales aktiivselt ning programm mõjus talle positiivselt.
- Kui asuda seisukohale, et teatud kuritegude ja isikute puhul on ennetähtaegne vabastamine välistatud, seab see karistuse eesmärkide saavutamise oluliselt raskendatuks, sest kinnipeetaval puudub motivatsioon käitumise parandamiseks. Prokuratuuri arvamust arvestada ei saa, sest selles puuduvad põhjendused.
- K.C puhul on täidetud kaks olulist eeltingimust: hea käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskavaga ettenähtud tegevuste läbimine, aga ka distsiplinaarkaristuste puudumine.
- K.C on kogu aeg olnud hõivatud kasuliku tegevusega ja tahab ka vabaduses töötada. Ta lõpetas edukalt eesti keele B2 tasemel. Kohtu järeldus, et K.C olenemata soovist minna rehabilitatsioonikeskusesse ei suudaks kuritegelikust elust loobuda ja kontrollnõudeid täita, ei põhine asja materjalidel. Kaitsja arvates mõistab süüdlane, kuidas seaduskuulekalt elada ning milliste tagajärgedeni seaduse rikkumine võib viia ning on motiveeritud vältima uute kuritegude toimepanemist. Tema ärakantud karistus on proportsionaalne toimepandud kuriteoga.
- Katseajal on võimalik hinnata K.C püüdlusi oma elu korraldamisel ja kehtivate tavade ning reeglite järgimisel. Tema karistuse eesmärk on täidetud. 3
(5)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.
- Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on lugenud K.C puhul esimese tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduse osaliselt täidetuks. Nii on kohus hinnanud süüdlase pingutusi – töötamine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ja riigikeele õppimine. Ehkki K.C-le heidetakse ette
- klassis õppimisest keeldumist, on kaitsja esitanud tunnistuse, mis tõendab, et tegelikult on süüdimõistetu
- klassi lõpetanud ning ta on ka paar veerandit
- klassis käinud. See aga ei kummuta kohtu väidet, et K.C individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärk – omandada põhiharidus, ei ole täidetud. Kohtutoimikus olevas individuaalse täitmiskava I osast nähtub, et lisaks juba läbitud sotsiaalprogrammile „Eluviisitreening“, on K.C-le ette nähtub veel sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ läbimine
- a III kvartalis. Viimast sotsiaalprogrammi peab vangla vajalikuks, et maandada süüdlase impulsiivsust, tegeleda kuritegelike hoiakutega ning kuritegelikust käitumisest loobumisega, aga ka selleks, et tõsta süüdlase oskust mõista teiste isikute seisukohti, tõsta probleemide lahendamise oskust vägivalda kasutamata ning välistada teiste inimeste poolt tulenev mõjutatavus. Seega ei saa ka ringkonnakohtu arvates praegusel juhul öelda, et K.C-l puuduks võimalus omandada kinnipidamisasutuses teadmisi ja oskusi oma probleemkäitumisega tegelemiseks. Kuigi K.C vangistusaegses käitumises on mõndagi positiivset, on raske ennustada, kuidas tal tulevikus läheb ja kas ta suudab vangla sotsiaalprogrammides omandatut ellu rakendada. Vaatamata asjaolule, et K.C on enda kinnitusel muutunud, iseloomustab tema varasemat käitumist korduvkaristatus, sh ka vägivaldsete kuritegude eest, hetkeajel tegutsemine mõtlemata tagajärgedele, oma vajaduste esikohale seadmine ning puudulik probleemilahendusoskus (KoTo, tl 87). Seega ei saa ainult käesoleva vangistuse jooksul toimunud positiivsetetele muutustele usaldusväärset uue kuriteo riskiprognoosi rajada.
- Kohus on arvestanud ka määruskaebuses välja toodud asjaolu, et K.C asuks vabanemise korral elama rehabiliteerimiskeskusesse. Ühelt poolt tingib selle eluline vajadus – K.C-l puuduks vabanemise korral muu elukoht, teisalt aga soovib K.C sõltuvuskäitumisega tegeleda. Ringkonnakohus peab iseenesest positiivseks, et süüdlane soovib kinnise rehabilitatsioonikeskuse tingimustes abi saada. Kui K.C-l on ka karistuse ärakandmise ajal selline soov, oleks see igati tervitatav ja oleks talle kindlasti ühiskonda lõimumisel suureks abiks. Küll aga leiab ka ringkonnakohus, et K.C puhul esineb käesoleval ajal suur risk uute kuritegude toimepanemiseks, millisele ohule viitab süüdlase varasem elukäik ja toimepandud kuritegude asjaolud. Nimelt on K.C-d varem korduvalt karistatud – tema kuritegude muster on jäänud samaks. K.C teod on etteplaneeritud ja ta tegutseb kindla eesmärgi nimel (KoTo, tl 85). Praegusel ajal kannab ta karistust süstemaatilise varguse toimepanemise ning röövimise eest, mis on toime pandud grupi poolt raske tervisekahjustuse tekitamisega, kus kannatanut 4
(5)peksti tema elumajas lisaks käte ja jalgadega ka raudkangiga tekitades talle pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 kuud. Lisaks karistati K.C-d KarS § 318 järgi. Juba mõiste „süstemaatiline“ näitab, et tegemist on isikuga, kes paneb järjepidevalt toime uusi kuritegusid. K.C varasem elukäik annab ka ringkonnakohtu arvates piisava põhjuse prognoosida uusi kuritegusid tulevikus. Ehkki K.C kuritegude soodusteguriks on tõepoolest peetud sõltuvusaine tarvitamist, nähtub iseloomustusest, et süütegusid paneb ta toime ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega oleks töökoha olemasolu eluliselt vajalik. Maakohus on seda ka ära märkinud. Töökoha puudumine, madal haridustase, aga oskamatus tulusid ja kulusid tasakaalus hoida ning võlanõuded võivad viia uute varavastaste kuritegude toimepanemiseni. K.C vabanemisjärgsed tingimused ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist, sest kätkevad liiga suurt riski uue kuriteo toimepanemiseks.
- Kohtukolleegiumil puudub kindlustunne, et K.C maailmavaade on muutunud just selle vangistuse ajal. Varasemad karistused ei ole mõjutanud teda oma eluviisi muutma, mistõttu puudub praegugi usk, et käesoleva vangistuse jooksul on K.C teinud lõplikud järeldused ning suudab varasema käitumismustri murda. K.C kannab liitkaristust mitme erineva kuriteo eest. Eriliigiliste kuritegude toimepanemine viitab süüdlase ettearvamatule käitumisele ja suurele ohule panna tulevikus toime uusi kuritegusid. Ka kohtupraktikas on täheldatud korduvkaristatute poolt suuremat retsidiivsusohtu. Kohtukolleegiumi arvates on maakohus igati põhistatult ära näidanud, missugused K.C-d iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
- Kuna ringkonnakohus maakohtu määrusest kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, tuleb see juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal Viru Maakohtu lahendiga tutvumisele 25 minutit ja määruskaebuse koostamisele 81 minutit. Kokku taotleb kaitsja tehtud töö eest 124,80 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus, juhindudes (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel K.C kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5
(5)