Obsah (6)

§ 64§ 65§ 121§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 29. aprill 2020 Kohtuasja number 1-18-5619 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi M.Q (M.Q , isikukood XXX) vangistuse

) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 201 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi

§ 64

lg 1 alusel rahalise karistusega 240 päevamäära ehk 2400 eurot.

§ 65lg-te 1 ja 3 ning § 64 lg 1 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 11.

aprilli 2018 otsusega M.Q-le

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi mõistetud 1 aasta 3 kuu pikkune vangistus ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust ja rahaline karistus 2400 eurot. Rahaline karistus jäi täideviimisele iseseisvalt.

§ 74

lg-te 1-3 alusel määrati vangistusest kohesele ärakandmisele 4 kuud ning ülejäänud karistus jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et M.Q ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2, 5 ning 8 nimetatud kohustusi.

1. Viru Maakohtu
2. oktoobri 2019 määrusega pöörati M.Q-le Viru Maakohtu
3. juuli 2018 otsusega mõistetud ärakandmata vangistusosa 11 kuud

§ 74lg 4 alusel täitmisele.

M. Q karistusaeg algas

1. oktoobril 2019 ja lõpeb
2. septembril
5. märtsil 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid M.Q tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
6. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
7. Viru Maakohus jättis
8. aprilli 2020 määrusega M. Q vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis, et hindab positiivseks süüdimõistetul distsiplinaarkaristuste puudumise, töötamise vanglas ja vabaduses tal vanemate juures kindla elukoha olemasolu, kuid ei pea nimetatut tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavaks. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Arvestades kuritegude korduvat toimepanemist ja M. Q isikut, ei teki veendumust, et ta võiks vabaduses seaduskuulekalt elada. Ka võib süüdimõistetu hakata taas tarvitama alkoholi, mis on uue kuriteo soodusteguriks, või hakata suhtlema eelneva kriminaalse taustaga suhtlusringkonnaga, kelle poolt ta oli tugevalt mõjutatav. Kindlust pole selleski, et M.Q järgiks korrektselt käitumiskontrolli tingimusi ja kohustusi, kuna varasemalt ta seda ei suutnud ja tema karistus pöörati täitmisele. Ka elektroonilisele valvele allutamine (süüdimõistetu on andnud sellekohase nõusoleku) poleks piisav tagamaks tema seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on küll võimalik piirata isiku liikumist, kuid reaalne kontroll tema tegevuse üle puudub ja uute kuritegude toimepanemist valve ei takistaks.
9. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M.Q kaitsja Lembit Nirgi, kes palub kohtumääruse tühistada ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Kaitsja arvates on kohus jätnud positiivsed asjaolud ning M. Q pingutused ja head tulemused arvestamata. Süüdimõistetu on vanglas käitunud korralikult, töötanud ja teinud kõik võimaliku, et kuritegusid mitte kunagi enam toime panna. Kriminaalseid hoiakuid ta ei väljenda. Ametnikega suhtlemisel on M. Q viisakas ja valmis koostööks. Kriminaalkorras karistatud isikutega ta enam läbi ei käi. Vabaduses on tal kindel elukoht, vanemad on nõus teda igakülgselt toetama ja ta soovib ka tööle asuda. Samuti on M.Q seadnud endale eesmärgiks alkoholist loobumise ning on valmis osalema vajalikes programmides ja tegevustes. Oluline on ka, et kriminaalhooldusametniku järelevalve aitaks M.Q-l toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu soovib täita kontrollnõudeid. Eelnevate andmete põhjal ei peaks uue kuriteo risk realiseeruma. Ringkonnakohtu seisukoht 7.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Viru Maakohus ei ole M. Q-d tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistada.
3. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Muuhulgas pööras kohus vajalikku tähelepanu positiivsele: M.Q heale käitumisele ja töötamisele vanglas, vabaduses tal vanemate juures elukoha olemasolule ning emalt ja isalt igakülgse abi saamise võimalusele. Samad asjaolud on määruskaebuses süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivana ära toonud ka kaitsja. 2