KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- mai 2021 Kohtuasja number 1-19-3254 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Vjatšeslav Filippovi (isikukood 50202153739) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- aprilli 2021 määrus Määruskaebuste esitajad süüdimõistetu Vjatšeslav Filippov vandeadvokaat Lembit Nirgi Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Margit Luga Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru ja tema kaitsja Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- aprilli 2021 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- juuni 2019 otsusega tunnistati Vjatšeslav Filippov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 327 lg 1 järgi ja teda karistati 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust V. Filippovile Viru Maakohtu
- aprilli 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 8 kuu 29 päeva pikkuse vangistuse võrra, ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
- juuni 2019 ja karistusaeg lõppeb
- jaanuaril
- Viru Vangla esitas
- märtsil 2021 Viru Maakohtule materjalid V. Filippovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur ei toeta V. Flippovi vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- aprilli 2021 määrusega V. Filippovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused V. Filippovi vabastamiseks on täidetud.
- Vabanedes soovib V. Filippov asuda elama XXX. Vabanemisjärgne töökoht tal puudub. Ta kannab karistust raske tervisekahjustuse tekitamise ja kinnipidamiskohas massilise korratuse toimepanemise eest. Vanglas on V. Filippovil 25 kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti on Viru Maakohtu menetluses uus kriminaalasi, milles V. Filippovit süüdistatakse taas kinnipidamiskohas massirahutuses osalemises. Varem on V. Filippov rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja on pannud katseajal toime uue vägivaldse kuriteo.
- V. Filippovi puhul on tegemist alkoholi kuritarvitajaga ja narkootikumide juhutarvitajaga. Ka kuritegusid on ta toime pannud alkoholijoobes. Ei ole välistatud, et vabaduses võib ta hakata taas alkoholi tarvitama ja panna toime uued kuriteod.
- Arvestades V. Filippovi kuriteo toimepanemise asjaolusid ja isikut, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist, käitumist vanglas ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega, muu hulgas eesmärgiga näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ja eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne vangistuse lõpptähtaja saabumist.
- V. Filippovil on ära kandmata veel enam kui 1 aasta ja 10 kuud vangistust. On küll positiivne, et V. Filippov on olnud tööga hõivatud ja osaleb sotsiaalprogrammides. See aga ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei ole veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, et V. Filippovi ennetähtaegsel vabastamisel oleks tema uue kuriteo toimepanemise risk madal või väheoluline ning et ta jätkaks oma elu seaduskuulekalt. Seda eelkõige V. Filippovi varasema käitumise tõttu: korduvate kuritegude toimepanemine, alkoholi kuritarvitamine, mitterahuldav kriminaalhoolduse kogemus, distsiplinaarrikkumised vanglas ja uus vangistuses toime pandud kuritegu.
- Kohus on veendumusel, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik V. Filippovi käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida ja tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Ka vangla ja prokuratuur on V. Filippovi ennetähtaegse vabastamise vastu. Määruskaebused
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused V. Filippov ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, taotledes mõlemad maakohtu määruse tühistamist.
- Kaitsja määruskaebuses toodud argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
- Kohus on osutanud sellele, et kui isikul puuduvad viimasel ajal distsiplinaarkaristused, on täidetud kõige olulisem tingimus hindamaks tema käitumist vastavalt Riigikohtu lahendi 3-1-112-17 p-le
- Samuti on kohus osundanud sama lahendi p-le 21, mille kohaselt tuleb hinnata asjaolusid kogumis. Kohus ei ole aga järginud sama lahendi p 16, mille kohaselt tuleb põhjendada, 2
(6)miks ei saa positiivsed tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega tuua kaasa isiku ennetähtaegset vabastamist.
- V. Filippovi eluaseme ja majandusliku toimetuleku osas ohtlikkus ning risk puuduvad. Tal on olemas elukoht, ta soovib kohe tööle asuda ja on nõus igasuguse tööga. Teda on huvitanud keevitaja, abikoka ja puidupingi eriala. Vanglas on ta püüdlikult osalenud tööhõives, on koristanud ja jaganud toitu, kus teda tabas ebaõnn suuremate portsjonite tõttu. Ta on kinnitanud soovi tasuda oma võlad. Samuti on tema ema nõus V. Filippovit tema vabanemise korral materiaalselt ja moraalselt toetama. Enda sõnade kohaselt ei suhtle V. Filippov enam vanade tuttavate ega sõpradega ega soovi edaspidi suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Seega on oluliselt vähenenud võimalused alkoholi tarvitamiseks ja mõtlematuteks tegudeks. Hetkel suhtleb V. Filippov ainult oma emaga. Vanglas on toimunud pereteraapia, samuti vestlus viha juhtimise teemal. V. Filippovi käitumine on iseloomustuse kohaselt muutunud, viimati karistati teda distsiplinaarkorras
- septembril
- Narkootikumide osas risk puudub ning tegelikult on see maandatud ka alkoholi osas. V. Filippov on läbinud edukalt sotsiaalprogrammi “Eluviisitreening“ ja on avaldanud, et vabaduses ta enam alkoholi tarvitama ei hakka, kuna see on toonud talle kaasa igasuguseid probleeme. Ta leiab, et targem on üldse hoiduda. Ka kohus on seda märkinud.
- Juba Riigikohtu eelviidatud lahendi kohaselt tuleneb ennetähtaegse vabastamise sätestamise vajadus sellest, et kinnipeetav oleks motiveeritud saavutama individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Kriminaalhooldus on selleks, et aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
- Kaitsja arvates peaks V. Filippov olema kriminaalhoolduseks kõlbulik ja eeltoodud andmete põhjal ei peaks keskmiseks hinnatud uue kuriteo risk realiseeruma, sest V. Filippov on motiveeritud läbima katseaja positiivselt ja soovib täita kontrollnõudeid. Kohus on jätnud positiivsed asjaolud ja isiku pingutused ning head tulemused arvestamata. Maakohtu järeldustega ei ole võimalik nõustuda. Vangla iseloomustus sisaldab vähe negatiivseid faktoreid. V. Filippov on teinud vanglas kõik temast oleneva, et kuritegusid enam mitte kunagi toime panna: ta on vanglas töötanud ja sotsiaalprogrammidest osa võtnud. Alkoholi keeluga oleks ta katseajal kontrollitav ja rikkumise korral tagasi vanglasse paigutatav. Kaitsja arvates kaaluvad positiivsed asjaolud üles mistahes negatiivsed asjaolud. Tuleb rõhutada, et just tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab isik täitma kontrollnõudeid, mis teda tegelikult aitavad. V. Filippovi suhtes saab kohaldada käitumiskontrolli nõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist seaduskuulekat käitumist.
- Kaitsja hinnangul ei saa V. Filippovile ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. V. Filippovile võiks anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses olla seaduskuulekas. Vastavalt juba Riigikohtu eelviidatud lahendi p-s 20 väljendatule saab isiku edasist õiguskuulekat käitumist hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud.
- V. Filippovi määruskaebuses toodud argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
- V. Filippov on omandanud sotsiaalseid oskusi programmist „Sotsiaalsete oskuste treening“. Samuti on ta läbinud programmi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“. Selle kaudu on ta õppinud, kuidas õigesti valida suhtlusringi, on aru saanud, mille või kelle pärast ta tarvitas alkoholi ning teab, kuidas selliseid olukordi vältida. Ta on valmis läbima vabaduses vajalikud programmid ning saab kontrollida oma emotsioone ja viha. 3
(6)- Distsiplinaarrikkumised vanglas ei tähenda, et vabaduses paneks V. Filippov toime uued kuriteod, sest distsiplinaarrikkumised ei ole seotud jõuliste õigusrikkumistega, mis võivad põhjustada kriminaalseid olukordi. Vestlustel kriminaalhooldusametniku ja kontaktisikuga õppis V. Filippov lahendama tekkivaid konflikte ja neid vältima. Ta ei suhtle vabaduses inimestega, kes võiksid mõjuda talle halvasti. Juba terve aasta on ta hoidunud kriminaalsest subkultuurist ega kahetse seda. Ta muutis oma eluviisi ja maailmavaadet ning püstitas prioriteete, mis viivad õiguskuuleka eluni. Ta kahetseb oma varasemat käitumist ning seda, et otsustas oma eluviisi muuta nii hilja.
- Vabaduses ootab V. Filippovit neiu, kellega ta soovib luua pere. Seetõttu arvab ta, et suudab jätkata elu seaduskuulekalt ja järgida piiranguid, mille seab kriminaalhooldusametnik. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
- V. Filippovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus V. Filippovi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel teinud ühtegi sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Maakohtul puudus veendumus, et V. Filippovi uue kuriteo toimepanemise risk on madal ning ta jätkaks oma elu vabaduses seaduskuulekalt. Ka ringkonnakohtul ei ole sellist veendumust.
- Tõsi, maakohus on viidanud V. Filippovi suhtes pooleli olevale kriminaalmenetlusele. Sellele menetlusele aga restsidiivsusprognoosi rajada ei saa. Üheski kohtumenetluses (ei praeguses ennetähtaegse vabastamise menetluses või nt vahistamismenetluses) ei ole kontrollitud pooleli olevas menetluses kogutud tõendeid, mistõttu ei saa hinnata, kas V. Filippovi kahtlustus on põhjendatud või mitte. Kahtlustuse põhjendatust ei saa tuletada ka V. Filippovi ütlustest: ringkonnakohtule ei nähtu, et V. Filippov oleks ennetähtaegse vabastamise menetluses või mõnes muus menetluses tunnistanud talle ette heidetava kuriteo toimepanemist. See aga ei tähenda, et maakohus tegi V. Filippovit vabastamata jättes ilmse kaalutlusvea – kohus on arvestanud muidki asjaolusid.
- Tuleb nõustuda, et on mitmeid positiivseid asjaolusid. Iseenesest on positiivne kindla elukoha olemasolu, valmisolek minna vabaduses tööle ja tasuda rahalisi nõudeid ning väidetav ema toetus. Samuti on positiivne, et vanglas on V. Filippov olnud tööga hõivatud, on omandanud põhihariduse ja sooritanud eesti keele eksami, on osalenud programmis „Mitmedimensiooniline pereteraapia“ ning sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“. 4
(6)Positiivne on ka see, et ta on käinud regulaarsetel vestlustel psühholoogiga, on läbinud mitmed riskipõhised vestlused kriminaalhooldusametniku ja kontaktisikuga ning on osalenud Viru Vangla III üksuse noortele suunatud motivatsioonisüsteemis. Vähemalt osaliselt on neid positiivseid asjaolusid arvestanud ka maakohus.
- Siiski esineb piisavalt viiteid sellele, et V. Filippov võib jätkata kuritegude toime panemist.
- V. Filippov on küll väga noor, kuid sellele vaatamata on teda juba korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tal on neli kriminaalkaristust ja vangistust kannab ta teist korda. V. Filippovit on karistatud raske tervisekahjustuse tekitamise, kinnipidamiskohas massilise korratuse toimepanemise, varguse, omastamise, asja omavoliliste kasutamise, ähvardamise, kehalise väärkohtlemise ja võimuesindaja suhtes toime pandud vägivalla eest.
- Kuigi kaitsja arvates ei saaks V. Filippovi karistatust talle ette heita, sest tema vangistusaegne käitumine on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Sellise seisukohaga ei saa nõustuda. Kahtlemata tuleb vangistuse jooksul esinenud positiivseid ilminguid arvestada. Samas ei saa kuidagi jätta tähelepanuta ka seda, mille eest on süüdimõistetut karistatud ning mille eest kannab ta vangistust. Tema kuritegelik käitumine on olnud pidev ja eriilmeline. On ilmne, et sellise isiku puhul on keskmisest suurem ka tõenäosus kuritegeliku käitumise jätkumiseks. Ka tuleb arvestada, et varasemad karistused üldiselt ja vangistus spetsiifiliselt ei ole V. Filippovit õiguskuulekusele suunanud. Lisaks on oluline seegi, et ka praeguses vangistuses ei ole tema käitumine olnud vaid positiivne.
- V. Filippovi määruskaebusest võib aru saada, et suuresti tänu vangistusaegsetele taasühiskonnastavatele tegevustele on ta mõistnud oma seniseid probleeme ja õppinud nendega toime tulema. Mitmed asjaolud annavad siiski alust sellistes väidetes kahtlemiseks. Näiteks ei saa arvestamata jätta, et viimase kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo pani V. Filippov toime pärast seda, kui oli juba läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“. Lisaks ei võtnud V. Filippov kriminaalhooldusametniku hinnangul programmis läbitut tõsiselt ega näidanud üles soovi oma elu muuta. Samuti läbis V. Filippov juba enne praegust vangistust sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“, kuid jätkas sellest hoolimata alkoholi tarvitamist – alkohol aga on seotud tema mitmete kuritegudega.
- Vangla iseloomustusest nähtuvalt on V. Filippovi motivatsioon ja suhtumine kriminaalsesse käitumisse olnud muutuv. Hea tuju korral on ta rääkinud positiivsetest eesmärkidest ja motivatsioonist oma käitumist muuta, kuid halva tuju korral negatiivsetest hoiakutest ja kriminaalsest käitumisest. Seetõttu on raske hinnata, milline on kinnipeetava tegelik tahe muuta oma hoiakuid. Lisaks võib V. Filippovil vajaka jääda püsivusest, et plaanitud eesmärke täita – seda näitab muu hulgas püsiva huvi puudumine õppimisel ja eriala omandamisel.
- Arvestamata ei saa jätta ka teiste isikute võimalikku negatiivset mõju. Nimelt on V. Filippov pannud kuritegusid toime grupis ja on teiste isikute poolt kergesti mõjutatav. Kuigi enda sõnul ei soovi V. Filippov enam halba mõju avaldavate isikutega suhelda ning on leidnud endale neiu, kellega soovib pere luua, on need väited paraku paljasõnalised. Kuna vangla iseloomustusest nähtuvalt asuks V. Filippov vabanedes elama oma varasemasse elukohta ning selles piirkonnas elab tal mitmeid kriminaalseid tuttavaid, ei ole välistatud, et suhtlus kriminaalse tutvusringkonnaga võib jätkuda.
- Olulisi kahtlusi V. Filippovi muutumissoovis tekitab ka asjaolu, et ta on vanglas korduvalt pannud toime distsiplinaarrikkumisi. Tõsi, vanglas distsiplinaarrikkumiste toimepanemine ei tähenda automaatselt, et isik jätkaks vabaduses ka kuritegude toimepanemist. Samas näitab korduv vanglakorrale mitteallumine, ei isik ei hooli kehtestatud reeglitest ja võib neid kergesti rikkuda. 5
(6)Arvestades V. Filippovi senist elu, võib reeglite mitte järgimine väljenduda ka kuritegudes. Ebaõige on kaitsja määruskaebuses toodud väide, et viimane distsiplinaarrikkumine oli V. Filippovil vanglas
- septembril
- Vanglast edastatud materjalide kohaselt on V. Filippovit karistatud ka pärast nimetatud kuupäeva, viimati alles
- aasta märtsis.
- V. Filippov ei pruugi suuta vabaduses järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Viidatagu kõigepealt veelgi korduvatele distsipliinirikkumistele vanglas. Ka on V. Filippov rikkunud kriminaalhooldusreegleid: ta ei allunud alkoholi tarvitamise keelule. Veelgi enam: ta rikkus katseaja reegleid kõige raskemal moel ehk pani toime uue kuriteo.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- aprilli 2021 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Erkki Hirsnik /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Ingeri Tamm 6
(6)