1-21-2311/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-21-2311 (kirjalik menetlus) Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2023 määrus, millega jäeti süüdimõistetu Vljatšeslav Filippov tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata ja mõisteti välja menetluskulud Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Vjatšeslav Filippov 50202153739), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari 2023 määrus muutmata, kuid lisada sellele ringkonnakohtu määruses toodud põhistused.
5. Määruskaebus jääb rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 24.03.2022 otsusega karistati Vjatšeslav Filippovit KarS § 327 lg 1 järgi 8 kuu vangistusega, mida KarS 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 03.06.2019 otsusega mõistetud karistuse (3 aastat 6 kuud 29 päeva vangistust) ärakandmata osa (9 kuud 8 päeva vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 8 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 24.03.
7. Karistuse kandmise aja lõpp 01.09.
9. Viru Maakohtu 19.01.2023 määrusega jäeti V. Filippov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Sama määrusega rahuldati kaitsja taotlus riigi õigusabi osutamise eest summas 162 eurot, mis mõisteti välja V. Filippovilt ning määrati, et süüdimõistetul tuleb tasuda kaitsjatasu ositi 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
10. Viru Maakohtu 19.01.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Filippov, kes palub jätta ennetähtaegse vabastamisel kohtus tekkinud advokaadi kulud riigi kanda. V. Filippov selgitab, et tal on hetkel rahalised raskused, ta asub veel vanglas, kus ta ei tööta, sest õpib abikokaks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Küll tuleb lisada maakohtu määrusele ringkonnakohtu määruse põhistused.
12. Maakohus ei ole oma määruses põhjendatud menetluskulude väljamõistmist ning ositi kandmisele määramist rohkem, kui on kirjas kohtumääruse resolutsioonis. Igasugune selgitus määruses kohtu põhjenduste osas puudub. Küll on maakohtunik lahendanud täiendavalt pealdisena kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Selle kohaselt on kohtunik KrMS § 189 lg 4 alusel rahuldanud taotluse täielikult summas 162 eurot. Seega kokkuvõttes võib asuda seisukohale, et põhjendused on menetluskulude väljamõistmise osas olemas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud KrMS § 338 p 3, § 339 lg-t 2, kuid ringkonnakohtu hinnangul on võimalik kohtul sel korral maakohtu määruse puudused kõrvaldada iseseisvalt ning kohtukolleegium ei pea otstarbekaks menetlusökonoomiast lähtuvalt asja maakohtule põhjendamiseks tagasi saata, lähtuvalt KrMS § 341 lg-st
14. Kohtute infosüsteemist nähtub, et süüdimõistetu on 05.12.2022 allkirjastanud avalduse, mille kohaselt soovib ta endale riigi õigusabi korras kaitsjat tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamise istungile. Viru Maakohtu 13.01.2023 määrusega on määratud süüdimõistetud kinnipeetavale V. Filippovile riigi õigusabi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valvega vabastamise arutamiseks kohtuistungil ning riigi õigusabi osutaja nimetab vastavalt riigi õigusabi seadusele Eesti Advokatuur. Oma nõusoleku on andnud vandeadvokaat Irina Žurina. Ka on määruses ära märgitud, et RÕS § 18 lg 3 ja § 25 lg 4 kohaselt kriminaalmenetluses riigi õigusabi saanud isik hüvitab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. Seega oli süüdimõistetu teadlik, et kui ta taotleb riigi õigusabi, siis tuleb tal ka selle eest tasuda. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamine on võimalik ka ilma kaitsja osavõtuta, tegemist ei ole menetluslikult keeruka küsimusega, kus peaks kaitsja osalema. Puudus igasugune õigustatud ootus, et saadud õigusteenuse eest ei tule tasuda.
15. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdimõistetule V. Filippovile riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu hüvitamiseks 162 euro ulatuses. Maakohus leidis, et esitatud kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ja mõistlikus ulatuses, rahuldades taotluse pealdisega täies ulatuses ja mõistes selle välja ka kohtumäärusega. Ringkonnakohus ei näe põhjust sellisesse väljamõistmisesse sekkuda.
16. Lisaks nähtub, et maakohus on võimaldanud maksta süüdimõistetul tekkinud menetluskulusid 12 kuu jooksul ositi alates kohtumääruse jõustumisest. Nimetatud võimaluse puhul tuleb kohtul lähtuda KrMS § 180 lg-st
17. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega on kohus pidanud võimalikuks määrata süüdimõistetul menetluskulude tasumise ositi. Põhjendus selles osas puudub. Kui tutvuda aga süüdimõistetu suhtes koostatud vangla iseloomustusega, siis nähtub, et süüdimõistetul puuduvad nõuded, mida täita ning tema vabanemisfondis on 3500 eurot. Saab üksnes eeldada, et maakohus on tahtnud lihtsustada süüdimõistetul kulude tasumist, et vältida täitemenetlust ning luua talle karistuse kandmise 2 järgselt positiivsed resotsialiseerumisväljavaateid. Selline vastutulek on maksimaalne, mida süüdimõistetule käesoleval hetkel võimaldada ning süüdimõistetu enda määruskaebuse alusel ei pea ringkonnakohus võimalikuks ka sellisesse ositi tasumisse sekkuda.
18. Süüdimõistetu palub jätta aga menetluskulud kogu ulatuses riigi kanda. Esiteks seadus ei võimalda täisealise süüdimõistetu puhul menetluskulude tervikuna riigi kanda jätmist. See võimalus on üksnes alaealiste puhul. Küll ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ka menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Esiteks ei ole tegemist kaitsjatasu puhul tavapärasest suurema summaga. Teiseks süüdimõistetu küll vanglas ei tööta, kuid ta ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et tal puuduksid muud vahendid, mille alusel menetluskulusid tasuda. Ehk käesolevalt on põhjendatud üksnes võimaldada menetluskulusid tasuda ositi ning määruskaebus jääb lõpptulemuses edutuks.
19. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
20. jaanuari 2023 määruse sisuliselt muutmata, kuid lisab sellele ringkonnakohtu põhistused. Määruskaebus jääb rahuldamata. Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik (allkirjastatud digitaalselt) 3 Aarne Sarjas