MS §-dest 426, 432 , 383, 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Q.Y tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Irina Žurina taotlus Q.Y-le osutamise eest tasu 172,80 eurot. riigi õigusabi Välja mõista Q.Y-lt kriminaalmenetluse kulud 172,80 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Q.Y-l tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700030346 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 03.07.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Q.Y tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 06.06.2019 otsusega tunnistati Q.Y süüdi
Q.Y tunnistati süüdi ka
Samuti tunnistati Q.Y tunnistati süüdi
järgi ja teda karistati 10 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja tema karistusaja alguseks oli 31.05.
lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Q.Y kannab vanglakaristust röövimise, varguse ja tunnistajana alusetult kriminaalmenetluses ütluste andmise st keeldumise eest. Vabanedes soovib kinnipeetav asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse aadressile xxx. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Q.Y kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 31.05.2021, ärakandmiseks on veel üle 7 kuu vangistuse. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata isiku soovist minna rehabilitatsioonikeskusesse, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuriteg elikust käitumisest hoiduda ning korrektselt täita käitumiskontrolli nõudeid ja täiendavaid kohustusi . Isikul on alkoholi sõltuvus ning ta ise ka tunnistab alkoholiprobleemi . Vabaduses viibides võib ta taas asuda tarvitama alkoholi ning toime panema uusi kuritegusid. Eelnevate k äitumiskontrollide ajal ei suutnud ta alluda kontrollnõuetele ning karistus pöörati täitmisele. Seega puudub kohtul veendumus, et ta suudaks edaspidi korrektselt täita käitumiskontrolli nõudeid. Isikul puudub vabaduses enda elukoht, samuti ei ole ema valmis teda enda juurde võtma. Samuti puudub vabanedes garanteeritud töökoht ning ka isiku haridustase (xxx klassi) ei ole piisav, et leida väärika tasuga töö. Vaatamata individuaales täitmiskavas püstitatud eesmärgile omandada põhiharidus, keeldus Q.Y paari nädala pärast koolis käimisest. Samas on isik hõivatud majandustöödel ning riigikeele õppimisega. Seega pole täitmiskavas püstitatud kõiki eesmärke suudetud tänaseni saavutada. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91- 06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puudub kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus peab positiivseks ka seda, et isik on olnud hõivatud tööga ja riigikeele õppimisega. Samas kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõi stetu pingutusi (töötamine vanglas) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine ning hariduse omandamisest keeldumine. Vajaliku hariduse puudumine on suureks majanduslikuks riskiteguriks, kuna ilma hariduseta on äärmiselt raske leida väärika tasuga tööd ning isikul puudub ka materiaalne toetus lähedaste poolt. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohtul puudub veendumus, et isik hakkab korrektselt järgima kohtrollnõudeid ja kohustusi, kuna ta ei suutnud varasemalt täita kriminaalhoolduse nõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Samuti võib Q.Y hakata vabaduses taas tarvitama alkoholi, mis on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks. Samuti on Q.Y tingimisi enne tähtaega vabastamisele vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. 4 Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Q.Y temale Viru Maakohtu 06.06.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.