Obsah (6)

§ 404§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-103852 Otsuse avalikult teatavaks 13. aprill 2026, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi AB “Lietuvos draud

) § 404 lg 1 kohaselt määras kohus asjas kirjaliku menetluse. Kohus kuulas

§ 404lg 3 alusel kostja tema taotlusel ära 05.03.2026. LKindl

S § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju hüvitanud ning kindlustusandjal on LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue sõidukijuhi vastu, on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale (RKTKo 2-16-5564 p 11). Puudub vaidlus, et kostja juhtis 29.08.2022 00:05 Ranna tn 4, Sillamäe sõidukit BMW 525D (XXX) ja sõiduki liikluskindlustus oli õnnetuse ajal sõlmitud hageja poolt. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja riivas parkimiskohal pargitud 2 mootorsõidukit Opel Vivaro reg.märk XXX ja löögi tõttu riivas Opel Vivaro omakorda teist pargitud mootorsõidukit Opel Vectra reg.märk XXX.

1. Riigikohus on selgitanud, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 tuleb kolleegiumi arvates sisustada selliselt, et kindlustusandja tagasinõudeõiguse tekkimise eeldusena peab sõidukijuht olema käitunud viisil, mis vastab kas LS § 236 või § 237 süüteo koosseisule. Mõlemad nimetatud süüteokoosseisud käsitlevad liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi kohustuste rikkumist. Kui aga sõidukijuhi tegevuses on väärteo koosseis kindlaks tehtud, võib puududa vajadus neid asjaolusid LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatud tagasinõude lahendamisel uuesti käsitleda. (RKTKo 2-19-108066 p-d 15, 16). Põgenemine LS mõttes tähendab süülist lahkumist liiklusõnnetuse sündmuskohalt (RKTKo nr 3-2-1-105-06 p 11). Kostja on ära kuulamisel selgitanud, et politsei on teda trahvinud seoses vaidlusaluse sündmusega. Karistusregistri andmetel on kostjat karistatud liiklusõnnetusest mitteteatamise (LS § 236 lg 1) ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise (LS § 237 lg 1) eest kohtuvälise menetleja 01.06.2023 otsusega väärteoasjas nr:
2. Väärteokoosseisule vastava käitumise puhul loetakse isik KarS § 32 lg 1 kohaselt teo toimepanemises süüdiolevaks, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.
3. Kostja käitumises on tuvastatud LS §-s 236 lg 1 ja 237 lg 1 sätestatud väärteo koosseisud ning puuduvad andmed selle kohta, et kostja ei oleks olnud süüvõimeline või et oleks esinenud muid süüd välistavaid asjaolusid. Seega on täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamise mõlemad eeldused, s.o kostja lahkumine liiklusõnnetuse toimumiskohalt oli nii õigusvastane kui ka süüline. Kostja vastuväited, sh väide, et ta püüdis naabrit öösel kätte saada ja ta arvas, et pole vaja politseid kutsuda, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Varalise kahju tekkimine sõidukitele Opel Vivaro ja Opel Vectra on fikseeritud fotodega ja kahju suurus tõendatud, kalkulatsiooni, remondiarve, oksjoni korraldamise arve ja oksjoni tulemusega. Kostja ei ole varalise kahju suurusele vastuväiteid ka esitanud. Kostja ei ole kahju hüvitanud, mistõttu tuleb see kostjalt välja mõista. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja tagasinõue on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. Viivist on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel. MENETLUSKULUD
4. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 174

lg 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja, K. V. kanda. 7. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja kulu 415 eurot (käibemaksuta) kokku 905 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi 166 min (2,76 tundi) tunnihinnaga 150 eurot/h (käibemaksuta).

§ 175

lg 1 järgi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 2-20-114596 p 11). Kohus leiab, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot käibemaksuta ei ole põhjendatud ja vajalik. Kohu loeb põhjendatud ja vajalikuks tunnihinnaks 120 eurot käibemaksuta. 3 8. Kohtu hinnangul on, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust,

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kostja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud, Seega on põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 331, 20 eurot ja menetluskulud kokku 821, 20 eurot (331, 20 + 490), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja taotlusel ja

§ 177lg 4 alusel tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4