← Eesti

2-26-6469/5

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2026. a, Jõhvi Kohtuasja number 2-26-6469 Kohtuasi M. L. hagiavaldus V.

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele. 3. Välja mõista V. L.lt elatis tütre M. L. kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 20.03.2025-19.03.2026.a eest 3 606 (kolm tuhat kuussada kuus) eurot 46 senti. 1

(5)
  1. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
  2. kuupäevaks T.-M. K. arvelduskontole nr EExxx, SEB Pank AS-is selgitusega „M. L. elatis“.
  3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav jooksva elatise väljamõistmise osas (otsuse resolutsiooni p 2) (TsMS § 468 lg 1 p 2). EDASIKAEBAMISE KORD Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19) 385 eurot ja maksekorraldus esitada kohtule. ASJAOLUD
  5. M. L. esitas 20.03.2026 oma seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi V. L. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ole V. L. alates lapse 10 kuu vanuseks saamisest last ülal pidanud ega tema ülalpidamiskuludesse panustanud, sh ei ole ta osutanud lapsele rahalist ega muud toetust. V. L. ei suhtle lapsega ega tunne huvi tema käekäigu vastu. Hageja tagab lapse hoolduse, kasvatamise ja igapäevaste vajaduste katmise. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise alates 23.12.
  6. a seadusega sätestatud miinimummääras.
  7. Kohus selgitas hagejale (dtl 8), et vastavalt perekonnaseaduse (

) § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega, kui hagi esitati 20.03.2026, saab elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni 20.03.2025 kuupäevast alates. Kohus märkis, et kui hageja kohtu määratud tähtajal nõuet ei täpsusta, menetleb kohus tagasiulatuva elatise nõuet alates 20.03.2025 nagu

§ 108ette näeb.

Hageja nõuet ei täpsustanud.

  1. Kohus võttis 1.04.
  2. a määrusega hagi menetlusse, saatis V. L.le hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega ning kohustas kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui viimane ei vasta tähtaegselt 2

(5)esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. V. L.le toimetati hagiavaldus lisadega isiklikult kätte 6.04.2026.a. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud ega vastuväiteid esitanud ei ole.
  1. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega kui kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vasta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna V. L. ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud väited (sh nõude suuruse) omaks võtnud.
  4. M. L. on V. L. tütar (dtl 12). Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lg 2 tulenevalt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 8. Kohus menetleb hageja elatise nõuet alates hagi esitamisest ehk alates 20.03.2026 ja nõuet tagasiulatuvalt perioodi 20.03.2025-19.03.2026 eest.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

8.1 Elatist arvutatakse järgmiselt: 8.1.1 Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma (

§ 101lg 3).

Baassumma ühe lapse kohta oli /on  perioodil 1.04.2024-31.03.2025 272,76 eurot,  alates 01.04.2025-31.03.2026 282,31 eurot,  alates 1.04.2026 295,86 eurot. Baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. 8.1.2 Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101g 4).

Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta

  1. aprillil.
  2. aastal oli keskmine brutokuupalk 1832 eurot;
  3. aastal oli keskmine brutokuupalk 1981 eurot;
  4. aastal on 2092 eurot Arvestus kujuneb järgmiselt: - 1.04.2024-31.03.2025 1832 x 0,03 = 54.96 eurot ehk 272,76 + 54,96 = 327,72 eurot - 1.04.2025-31.03.2026 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot. - alates 1.04.2026 2092 x 0,03 = 62,76 eurot ehk 295,86+62,76 = 358,64 eurot 3

(5)8.1.3

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot (alates 1.01.2023.a.). Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot.

§ 101

järgi arvestatud elatise miinimummäär oli/on - 1.04.2024-31.03.2025 327,72 - 40 = 287,72 eurot; - 1.04.2025-31.03.2026 341,74 – 40 = 301,74 eurot; - Alates 1.04.2026 358,64 – 40 = 318,64 eurot. 8.1.4

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagiavalduse kohaselt kostja lapse ülalpidamises ega kasvatuses ei osale (kostja eeltoodud väidet millegagi ümber lükanud ei ole), seega

§ 101lg 6 käesoleval juhul kohaldatav ei ole.

s toodu kohaselt laps isa juures vähemalt seitse ööpäeva kuus ei viibi, mistõttu

§ 101lg 6 kohaldamisele ei kuulu.

8.2 Hagiavaldus esitati kohtule 20.03.2026.a. Kohus mõistab kostjalt välja jooksva elatise (st elatise muutuva suurena) alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. - perioodi eest 20.03.2026 kuni 31.03.2026 (so 11 päeva) summas 107,07 eurot; - alates 1.04.2026 igakuiselt 318,64 eurot Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 8.3 Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 20.03.2025 vastavalt

§ 108

.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et on viidatud ajavahemikul lapse ülalpidamist materiaalselt toetanud või kokkuleppe olemasolu vanematel elatise muul viisil andmiseks. Ajavahemiku 20.03.2025 - 19.03.2026 eest kujuneb

§ 101

järgne elatis arvestus järgmiselt: 2025 aasta eest 9 kuud (aprill-detsember) + 11 päeva (20-31.03.2025) = (9 x 301,74) + 102,09 (so arvestusega 287,72:31= 9,28 eur/päev x 11) = 2715,66 + 102,09 = 2817,75 eurot; - alates 1.01.2026-19.03.2023 2 kuud (jaanuar-veebruar) + 19 päeva (1-19.03.2026) = (2 x 301,74) + 184,93 (so arvestusega 301,74:31=9,73 eur/päev x 19) = 788,41 eurot. Elatis tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne hagi esitamist (so 20.03.2025-19.03.2026) on 3606,16 eurot (2817,75 + 788,14).

  1. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus tunnistab viivitamata täidetavaks otsuse jooksva elatise väljamõistmise osas (ehk otsuse resolutsiooni p 2). MENETLUSKULUD
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 4

(5)TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.