2-24-114795/19

2-24-114795 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 12. november 2025 Tsiviilasja number 2-24-114795 Tsiviilasi Holm Bank AS hagiavaldus S. L. vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 5 354.90 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830, asukoht: Posti esindajad 30, 90504 Haapsalu), lepinguline esindaja: Sarmi Värv (epost: XXX);

Kostja: S. L. (isikukood XXX, elukoht: XXX), lepinguline esindaja: Aleksei Forstiman (e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg 29. oktoober 2025 Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Sarmi Värv;

Kostja S. L. ja tema esindaja Aleksei Forstiman.

Resolutsioon 1. Hagi rahuldada.

2.Välja mõista kostjalt S. L.’ilt hageja Holm Bank AS kasuks laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 4 000 (neli tuhat) eurot.

3.Lõpetada menetlus kostjalt kõrvalnõuete (intressi ning viiviste) osas hagist loobumisega. nõudes seoses selles 4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt S. L.’ilt hageja Holm Bank AS kasuks menetluskulud kokku summas 615 (kuussada viisteist) eurot (sh riigilõiv 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot).

1 (8) 2-24-114795 5. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD 1. Holm Bank AS esitas 18.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4 826.87 euro saamiseks. Kohus tegi 19.04.2024 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 25.04.2024 nõudele vastuväite. Seoses vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel 02.05.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 02.05.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg 14 päeva määruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks, so esitada vormikohane ja põhjendatud hagiavaldus koos dokumentaalsete tõenditega, arvestades ka kohtumääruse põhjendustes toodud selgitusi tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude osas; märkida kas avaldaja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; nimetada hagihind; tasuda täiendav riigilõiv vastavalt hagihinnale ja esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus; esitada koos hagiavaldusega ka menetluskulude nimekiri, et kohus saaks võimaluse korral asja arutamise võimalikult kiiresti lõpule viia; esitada lepingulise esindaja volikiri koos haridust tõendava dokumendiga.

2.10.05.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 21.03.2023 laenulepingu nr XXX (edaspidi Leping), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 4 000 eurot. Lepingu p 13 kohaselt jõustub Leping, kui panga allkirjajäljendiga lepingudokument on laenusaajale kättesaadavaks tehtud ning laenusaaja kinnitab lepingu tingimustega nõustumist iseteeninduse vahendusel või muul panga poolt aktsepteeritud viisil. Laenusumma kantakse vastavalt Lepingu p 1 laenusaaja arvelduskontole hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu jõustumist. Lepingu p 2 kohaselt on Lepingu sõlmimise tasu 40 eurot, mille pank peab kinni laenusaajale ülekandmisele kuuluvast laenusummast tasaarvelduse teel. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 20.03.2028, vastavalt Lepingu p 2 on intressimäär 11,69% aastas. Lepingu koostamise päeval on Lepingu punkti 3 alusel krediidi kulukuse esialgne määr 22,32% aastas eeldusel, et intressimäär on 11,69% aastas, laenutähtpäev 20.03.2028, lepingu sõlmimise tasu 40,00 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Eeltoodud eeldustel arvutatud krediidi kogukulu (laenu tagastamiseks tehtavate maksete kogusumma) on lepingu koostamise päeval 6 379.28 eurot. Vastavalt Lepingu punktile 2 võib pank nõuda viivist Lepingujärgsete maksetega hilinemisel lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui see on kõrgem.

Lepingu sõlmimise päeval on viivisemäär 11,69% aastas (0,03% päevas). Viivist arvutatakse tasumata makselt alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast iga viivitatud päeva eest. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma 21.03.2023 osamaksena summas 40 eurot, 20.04.2023 kuni 20.02.2028 osamaksena summas 105.66 eurot ja 20.03.2028 osamaksena summas 105.34 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja Lepingu eest tasumisi ei teostanud. Kostjal on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Lepingu p 9 kohaselt Pank võib lepingu üles öelda ja nõuda laenusaajalt kõigi lepingust tulenevate kohustuste kohest täitmist, kui: laenusaaja on lepingust või muust pangaga sõlmitud lepingust tuleneva maksega viivituses kolmel järjestikusel 2 (8) 2-24-114795 korral ega ole võlgnevust tasunud ka panga poolt antud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja jooksul. Kostjal oli osaliselt või täielikult tasumata 20.04.2023, 20.05.2023, 20.06.2023, 20.07.2023, 20.08.2023, 20.09.2023, 20.10.2023, 20.11.2023, 20.12.2023, 20.01.2024, 20.02.2024 ja 20.03.2024 maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja on 22.03.2024 saatnud Kostja e-postile Lepingu ülesütlemise avalduse. Hageja saatis Kostjale samal päeval tähitud kirjana ülesütlemise avalduse Kostja poolt Lepingus märgitud elukoha aadressile, milles andis Kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb Hageja Lepingu alates 05.04.2024 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kuna hageja poolt 22.03.2024 edastatud kirjale Kostja ei reageerinud, lõppes Leping 05.04.2024 hageja-poolse ülesütlemisega.

3.Kostja tagastamata põhivõla jääk 09.05.2024 seisuga on 4 000 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostjal on põhiosa osamaksed tasumata.

4.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 11,69% aastas, perioodi eest 21.03.2023 kuni 04.04.2024 ehk Lepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemise avalduse tähtajani, suurusega 777.49 eurot. Kostjal on intressi osamaksed tasumata.

5.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, suurusega 11.69% aastas ehk 0.032027% päevas, perioodi 21.04.2023 kuni 30.06.2023, suurusega 12% aastas ehk 0.032877% päevas, perioodi 01.07.2023 kuni 31.12.2023 ja suurusega 12.5% aastas ehk 0.034247% päevas, perioodi 01.01.2024 kuni 09.05.2024 eest, suurusega 77.40 eurot. Viivis on arvestatud hagiavalduse koostamiseni ehk kuni 09.05.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista ka jooksev viivis, mis ei ole hagi koostamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses määras (alates 10.05.2024 12,5% aastas ehk 0,034247% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 10.05.2024 tasumata põhivõlalt summas 4 000 eurot kuni põhivõla tasumiseni.

6.Hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet Kostjalt endalt ja teinud Kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Juhime tähelepanu asjaolule, et hagi aluseks oleva laenulepingu puhul ei ole tegemist elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidiga vaid lühiajalise ja väikses mahus oleva tarbijakrediidiga. Krediidivõimelisuse hindamisel on nende kahe krediidi osas erinevad parameetrid ja erinev on tarbija kohta kogutava informatsiooni maht. Samuti lasub tarbijal kohustus esitada Hagejale hindamiseks vajalik teave, s.t. tarbijal lasub kohustus esitada krediidiandjale õige ja täielik teave, mis on vajalik krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja on edastanud Hagejale krediiditaotluse, milles on märkinud igakuiseks sissetulekuks 1 100 eurot, kohustuseks 0 eurot ja ülalpeetavate arvuks 0. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud Kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister - mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Kostja märkis enda sissetulekuks 1 100 eurot, Maksu- ja Tolliameti päringuga on teada, et Kostja aritmeetiline keskmine sissetulek on 1 246.93 eurot. Laenu andmisel võttis Hageja arvesse Kostja igakuiseks sissetulekuks 1 100 eurot ja kohustuseks arvutatud elatusmiinimumi 303.40 eurot. Hageja hinnangul oli Kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav.

3 (8) 2-24-114795 7. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4 000 eurot, intress 777.49 eurot, viivis 77.40 eurot ja jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 10.05.2024 tasumata põhivõlalt summas 4 000 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 615 eurot, so riigilõiv 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot.

8.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.

KOSTJA VASTUS 9. Kostja 25.06.2024 vastuse kohaselt ei võta ta hagi õigeks. 20.03.2023 helistas kostjale väidetavalt XXX töötaja, kes väitis, et keegi püüab kostja pangakontole ligi pääseda. Kostjat juhendati edasi suhtlema väidetava järgmise XXX töötajaga, kes veenis kostjat enda arvutisse alla laadima mingi programmi. Hiljem kostja, olles sisse loginud enda pangakontole, leidis, et kontole on tema teadmata laekunud 21.03.2023 XXX OÜ-lt 2 000 eurot ja hagejalt 3 960 eurot ning seejärel 22.03.2023 oli kostja kontolt 6 006.05 eurot kantud 12 ülekandega C. G. VIA-le seletuseta. Kostja sai hiljem aru, et temaga vestelnud inimesed oli petturid. Kostja pöördus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poole. PPA alustas 22.03.2023 asjaolude uurimiseks kriminaalmenetluse, mis lõpetati 26.06.2023 kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Seega ei ole kostja, vaid keegi teine teinud tahteavaldust hagejaga lepingu sõlmimiseks. Kostja tahteavalduse puudumise tõttu ei saa laenulepingut hagejaga lugeda sõlmituks ning eeltoodu tõttu ei saa sellest laenulepingust tuleneda kostjale õigusi ega kohustusi. Kuna kostja pangakontole 21.03.2023 hagejat laekunud 3 960 eurot oli kostja tahteavalduseta 22.03.2023 kantud edasi C. G. VIA-le kontole, on viidatud summa puhul tegemist rikastumise äralangemisega, mistõttu puudub alus välja mõista kostjalt tema kontolt kadunud hageja raha ka alusetu rikastumise alusel.

HAGEJA VASTUS 10. Hageja 05.07.2024 selgituse kohaselt on ta kasutanud kostja isikusamasuse tuvastamiseks tema digitaalset isikutunnistust. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud sertifikaatide kasutustingimuste järgi oli kostja kohustatud kaitsma oma PIN-koode parimal võimalikul viisil. Sellise kohustuse eesmärk on tagada digitaalse isikutunnistuse abil tuvastatud isikusamasuse usaldusväärsus ja tehtud toimingute kehtivus. Kasutustingimused näevad lisaks ette, et dokumendi omanik vastutab sertifikaadiga tehtud digitaalsest isikusamasuse kontrollimisest tulenevate kõigi tagajärgede eest. Kui kostja ei ole hoidnud oma digitaalallkirja andmise vahendeid piisava hoolsusega või võimaldas teadlikult nende kasutamist kolmanda isiku poolt, vastutab ta endiselt lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest hageja ees.

11.Hageja viitab lisaks Riigikohtu 16.12.2019 lahendile tsiviilasjas nr 2-16-124450, kus on kohus leidnud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on isikutuvastuse vahendit kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud isikutuvastuse vahendit ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt.

4 (8) 2-24-114795 12. Pangale ei ole teada, kas kostjale väljastatud isikutuvastuse vahend ja PIN-koodid sattusid vabatahtlikult kolmanda isiku valdusesse. Isikutuvastuse vahendit ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal.

Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus. Hageja on seisukohal, et Kostja vastutab laenulepingust tulenevate kohustuste eest.

KOSTJA SELGITUS 13. Kostja esitas 19.09.2025 kohtule kriminaalasja toimiku koopia. Seal oleva kostja ülekuulamise protokolliga ja kostja, T. B. ja KÜ XXX pangakontode väljavõttega, samuti PPA menetleja koostatud dokumentidega on tõendatud kostja väited, et perioodil 20.03.-22.03.2023 kelmid, kes esitlesid ennast panga ja politsei töötajatena, kostja tahtevalduseta ja teadmiseta kostja isiklikul kontol ja kostja juhtivate ühingute kontodelt tegid kümnete tuhandete eurode väärtuses ülekandeid kolmandatele isikutele (varastasid kontodelt raha), samuti võtsid kostja taheavalduseta ja teadmiseta laenud, sh hagejalt ning kandsid laenuna saadud raha samuti kolmandatele isikutele. Nimelt PPA kogutud tõendiga on tõendatud, et 21.03.2023 hagejalt kostja pangakontole laekunud 3 960 eurot ja XXX OÜ-lt laekunud 2 000 eurot (kokku 5960 eurot) olid 22.03.2023 12 ülekannetega üldsummas 6 006.05 eurot (11 ülekannet igas summas 500.50 eurot ja 1 ülekanne summas 500.55 eurot) kostja taheavalduseta ja teadmiseta üle kantud kostja pangakontolt C. G. VIA-le. Kuna viidatud asjaoludel hagejalt laekunud raha arvelt ei ole kostja rikastunud, tegemist on rikastumise äralangemisega VÕS 1033 lg 1 järgi, mistõttu viidatud normi tulenevalt puudub alus välja mõista kostjalt tema kontolt kadunud hageja raha ka alusetu rikastumise alusel.

14.Kostja isikliku arvuti analüüsi tegi osaühing BinarWelt. Analüüsi tulemusel selgus välja, et kostja arvutis ajavahemikul 20.03.-21.03.2023 oli paigaldatud kaugjuurdepääsu rakendus ning alates 20.03.2023 17:03:08 võis kostja arvuti kaudselt olla kättesaadav kolmandatele isikutele, so eelnimetatud kelmidele, kes esindasid ennast panga ja politsei töötajatena. See väide on tõendatud osaühingu BinarWelt 08.09.2025 tõendiga. Seda ka tõendab, et ei sõlminud kostja 21.03.2023 hagejaga lepingu, so puudus kostja tahteavaldus hagejaga laenulepingu sõlmimiseks. Seetõttu on alusetu hageja väide lepingulise kohustuse kohta.

KOHTUISTUNG 15. Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde. Hageja on seisukohal, et kostja ise laadis oma seadmesse selle programmi ja võimaldas 3.isikutel ligipääsu enda pangakontole ja nõuetekohase hoolsusega oleks pidanud kostja aru saama, et selline tegevus on äärmiselt riskantne. Pangad ei võta klientidega ühendust WhatsApp ega muude mitteametlike kanalite kaudu ja veel vähem nõuavad tundmatute rakenduste alla laadimist. Kostja tegevus viitab selgelt hoolsuskohustuse rikkumisele ja seetõttu ei saa kostja end vabandada, et leping sõlmiti pettuse teel. Lisaks on asjaolu, et kriminaalmenetlus on lõpetatud ja hagejat kannatanuna ei ole menetlusse kaasatud uurijate poolt.

Kui kostja on endale programmi laadinud, et anda ligipääs, siis ei saa pank võtta vastutust, et laenulepingust tulenevad kohustused ei sõltu sellest, kuidas laenuvõtja raha edasi kasutab, kas see liigub sealt edasi 3.isiku kontole. Laenulepingul on kehtivad allkirjad. Hageja palus tagasi nõuda ainult laenusumma, mis üle kantud kostja kontole.

16.Kostja vaidles hagile vastu. Lisana on esitatud kriminaalasja materjalid, kus tuvastatud, et kostja õigeaegselt pöördus politsei poole, et alustada kriminaalmenetlust. Kostja esitas kohtule 11.09.25 BinarWelt OÜ tõendi, mis tõendab, et kostja arvutisse oli paigaldatud failid, mis 5 (8) 2-24-114795 võimaldavad kaudselt juhtida tema arvutit. Seetõttu on ilmselge, et puudus kostja tahteavaldus sõlmida hagejaga lepingut. Kuna lepingut ei ole, siis tegemist alusetu rikastumisega aga alusetu rikastumine langes ära põhjusel, et kõik rahad, mis laekusid kostja kontole, liikusid edasi. Kuna kostja ei ole rikastunud, siis ei ole võimalik ka lepinguväliste normide alusel hagi rahuldada. Kostja ei ole oma isikukoodi või paroole andnud. Tavaline inimene ei saa eeldada, et temaga mingid petturid suhtlevad.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 17. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära kostja ja poole esindajate seletused kohtuistungil, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

18.Hagiavalduse kohaselt sõlmis S. L. (käesolevas menetluses kostja) 21.03.2023 Holm Bank ASiga (käesolevas menetluses hageja) laenulepingu nr XXX, mille kohaselt väljastati kostjale laen summas 4 000 eurot. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu tingimustest, maksegraafikust ja tarbijakrediidi teabelehest (dtl lk 32). Hageja selgituste kohaselt tuvastab ta isikusamasuse laenuvõtja poolt esitatud andmete alusel ning kontrollib esitatud teavet kasutades selleks teavet, mis pärineb usaldusväärsest ja sõltumatust allikast. Isikusamasuse tuvastamine toimub hageja iseteeninduskeskkonda sisselogimisel kahe erineva allika tuvastusmeetodil kaugtuvastusena.

Esimeseks allikaks on isiku digitaalse isikutuvastusvahendiga teostatud tugeva autentimise käigus saadud teave (nimi ja isikukood) ning selle teostamist tõendav kontrolljälg (ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID PIN1 ja PIN 2 kasutus) ja teiseks allikaks isikuga vahetult seotud andmete kontroll rahvastikuregistri vm samaväärse registri kaudu (dtl lk 86).

19.Kostja vaidleb hagile vastu põhjendustega, et: 1) tahteavalduse lepingu sõlmimiseks ei ole teinud mitte kostja, vaid kolmas isik, 2) kostja pangakontole laekunud summa on kostja tahteavalduseta liikunud edasi kolmandale isikule.

20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

21.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus.

Laenulepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396, mille lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sealjuures VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tegemist tarbijakrediidilepinguga, kui pooled sõlmivad krediidilepingu, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 6 (8) 2-24-114795 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

22.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega kostja tahteavalduse puudumise tõttu laenulepingu mittesõlmise kohta. Kostja esitatud tõendite kohaselt võeti kostjaga ühendust messengeri WhatsApp vahendusel korduvalt 20.03.-22.03.2023, mille käigus väidetavalt XXX AS-i töötajana ennast esitlenud isik juhendas kostjat edasi suhtlema väidetavalt järgmise XXX AS-i töötajaga, kes omakorda veenis kostjat kostja arvutisse alla laadima arvutiprogrammi. Kostja on usaldanud enda arvutit telefooni teel kostjaga suheldud isikute kasutada ja kostja nõustumisel on toimunud kostja arvutisse ka arvutiprogrammi allalaadimine, mille abil kostja andmeid kasutades kostja nimel muu hulgas ka hagejaga laenuleping sõlmiti.

23.Riigikohus on lahendi 2-16-124450 punktis 23 leidnud, et „Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine…“ TsÜS 115 lg 1 järgi tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.

TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele.

Kostja poolt kohtule esitatud kannatanu ülekuulamise protokolli kohaselt helistasid talle isikud, kes väitsid olevat XXX töötajad. Kostjale helistanud isikud palusid tal alla laadida tarkvara „Prestop“.

Kohtule esitatud kriminaalasja toimiku materjalide koopia alusel on kriminaalmenetlus lõpetatud 26.06.2023, kuna menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud, ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid või nende kogumine ei ole otstarbekas. Eeltoodule ja eelviidatud Riigikohtu lahendile tuginedes leiab kohus, et antud juhul on kostja tarkvara oma arvutisse allalaadimisega võimaldanud või vähemalt tekitanud võimaluse sooritada tehinguid kolmandate isikute poolt, kuid kostja nimel. Kuigi kostja üheks vastuväiteks on, et tahteavalduse lepingu sõlmimiseks on sõlminud keegi kolmas isik, siis kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt ei ole tuvastatud isikut, kes on kuriteo toime pannud ja seetõttu ei ole võimalik käesoleval juhul asuda seisukohale, et lepingu on sõlminud keegi kolmas isik. Lepingul on kostja digitaalallkiri (dtl lk 43), mistõttu on käesoleval juhul tuvastatud, et kostja on tehingu sõlmimiseks vähemalt mingil kujul nõusolekut avaldanud ja lõpliku tahteavalduse on teinud isik, kellele kostja enda esindamiseks antud juhul arvutile ligipääsu võimaldamisega volituse andnud.

24.Kostjal on täitmata tema ja Holm Bank AS vahel sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused.

Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 4 000 eurot. Kohtuistungil on hageja loobunud kõrvalnõuete väljamõistmise nõudest ja on nõudnud põhinõudena 4 000 eurot väljamõistmist.

Kostja väited tahteavalduse tegemata jätmise ja hagejalt kostja kontole laekunud vahendite kostja tahtevastaselt kolmandale isikule ülekandmise ja kostja mitterikastumise kohta ei ole kostja vastutusest vabastamise aluseks. VÕS § 1033 lg 1 järgi saaja ei pea saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Antud juhul hageja poolt üle kantud rahalised vahendid ei ole hävinud, ei ole neid hageja poolt ära tarvitatud ega kahjustatud. Kostja käitumisest tingituna sai võimalikuks kostja andmeid kasutades hagejalt 4 000 eurot kostjale ülekandmine. Kostja on tekitanud olukorra, kus kostjast tingituna ei teki hagejal õigust selle summa 7 (8) 2-24-114795 kolmandatelt isikutelt tagasi nõudmiseks. Kostja käitumises esineb vähemalt VÕS § 104 lg 4 sätestatud süü vorm raske hooletusena (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine), mis olukorras, kus kostjalt nõutakse tagasi üksnes temale üle kantud põhisumma tagastamist, on alternatiivseks aluseks kostja vastu esitatud nõude kahju hüvitamise sätete alusel (VÕS § 101 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, lg 4) rahuldamiseks.

25.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi põhinõude 4 000 eurot ulatuses.

MENETLUSKULUD 26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

27.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 18.04.2024 summas 159.81 eurot ja hagiavalduse esitamisel 09.05.2024 summas 435.19 eurot, kokku 595 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 615 eurot, s.h riigilõiv 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot.

28.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2026 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1.Viru Maakohtu 12. novembri 2025 otsus tühistada otsuse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 osas.

2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Holm Bank AS-i hagi S. L.i vastu rahuldamata ja menetluskulud Holm Bank AS-i kanda.

3.S. L.i apellatsioonkaebus rahuldada.

4.Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Jätta hagi rahuldamata.

4.2. Lõpetada menetlus kõrvalnõuete (intressi ning viiviste) nõudes seoses selles osas hagist loobumisega.

4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Holm Bank AS-i kanda.

8 (8) 2-24-114795 5. Välja mõista Holm Bank AS-lt menetluskuluna maakohtus 1468,14 eurot ja ringkonnakohtus 1057,72 eurot S. L.i kasuks.

12.11.2025 kohtuotsus 2-24-114795 jõustus osaliselt 30.05.2026 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 9 (8)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.