Obsah (10)

§ 371§ 3401§ 372§ 370§ 663§ 667§ 363§ 5§ 216§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 20. mai 2026 Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-17673 Jaan K

) § 372 lg 5). ASJAOLUD

1. Jaan Klaos (hageja) esitas
2. oktoobril 2025 Tartu Maakohtule hagi Talis Kirsi (kostja) ja notar Anne Kuilli vastu kinkelepingu järgi saadu tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Tartu Maakohus edastas tsiviilasja kohtualluvuselt lahendamiseks Viru Maakohtule.
3. Viru Maakohus keeldus
4. jaanuari 2026 määrusega hageja nõude Tartu notar Anne Kuilli vastu kinkelepingu tühistamiseks ja kinnistusandmete parandamiseks menetlusse võtmast ning jättis selle nõude osas menetluskulud hageja kanda. Sama määrusega jättis maakohus hagiavalduse kostja vastu esitatud osas käiguta. Hagejal tuli täpsustada ja täiendada hagiavalduse nõuet, täpsustada kinkelepingu kohustustega seonduvat ja esitada hagiavalduse terviktekst.
5. Hageja esitas
6. jaanuaril 2026 uue hagiavalduse tervikteksti, mille maakohus jättis
7. jaanuari
8. a määrusega käiguta. Hagejal tuli täpsustada ja täiendada hagiavalduse nõuet ning asjaolusid, täpsustada hagejate ringi ja esitada hagiavalduse terviktekst. Kohus selgitas riigi õigusabi taotlemise võimalust.
9. Hageja esitas
10. veebruaril 2026 hagiavalduse uue tervikteksti. Hageja märkis, et see on AI abil koostatud ning palub selles esitatud nõuetest ja põhistustest asja lahendamisel lähtuda. Hageja esitas järgmised taotlused: 1) tuvastada Tartu notar Anne Kuilli
11. augusti 2024 notariaalaktis nr 402/2024 (Akt) sisalduva kinkelepingu tühisus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 ja lg 3 alusel. Kinkelepingu tühisuse tuvastamise korral kohaldada TsÜS § 68 lg-t 5, § 84 lg-t 1 ning § 85 ja kohustada kostjat tagastama kinkelepingu alusel saadu hagejale ja tema abikaasale Makriina Klaosile; 2) esimese alternatiivina tuvastada
12. augusti 2024 Aktis sisalduva kinkelepingu tühisus TsÜS § 86 lg 1 kuni lg 3 alusel ning kohustada kostjat tagastama kinkelepingu alusel saadu hagejale ja tema abikaasale; 3) teise alternatiivina lugeda kehtivaks VÕS § 267 p 1 ja § 268 lg 1 alusel hageja esitatud kinkelepingust taganemise tahteavaldus. Kinkelepingust taganemise tagajärjena võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1 alusel kohustada kostjat tagastama kinkelepingu alusel saadu hagejale ja tema abikaasale; 4) kolmanda alternatiivina tühistada kinkeleping TsÜS § 90 lg 1 ja lg 3 ning TsÜS § 92 lg 1 kuni lg 3 alusel. Kinkelepingu tühistamise tagajärjena TsÜS § 68 lg 5 ja TsÜS § 90 lg 2 alusel kohustada kostjat tagastama kinkelepingu alusel saadu hagejale ja tema abikaasale; 5) kohustada kostjat AÕS § 64² ja TsÜS § 68 lg 5 alusel tegema notariaalselt tõestatud tahteavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 25099150 II jaos kostja kinnistu omanikuks tunnistamise kande kustutamiseks ja hageja ning tema abikaasa omandiõiguse taastamiseks 4298 m² elumaaga kinnistule, aadressil XXXXXXXXXXXX vald, Tartu maakond, katastritunnus XXXXXXXXXXXXX, või asendada kostja tahteavaldus jõustunud kohtuotsusega. MAAKOHTU SEISUKOHT
13. Maakohus jättis
14. märtsi
15. a määrusega hagi menetlusse võtmata

§ 371

lg 1 p 9 ja

§ 3401lg 2 alusel.

Maakohus leidis, et hagiavaldus on esitatud puudustega ning hageja ei ole maakohtu 30. jaanuari 2026 määruses toodud puuduseid kõrvaldanud.

§ 371

lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on 2 rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hageja ei ole kohtule esitanud selget nõuet ning asjakohaste asjaoludega hagiavaldust. Kohus on korduvalt hagejale selgitanud, et hagi eseme selge esile toomine on hageja kohustus. Endiselt on ka ebaselgus hagi asjaoludes, s.o puudub selgus, kas hageja tugineb sellele, et sõlmitud kinkeleping on tühine või et kinkelepingust on taganetud. Hagiavalduse resolutsiooni punktid ei ole selged ning nõue ei ole korrektselt formuleeritud. Hagiavalduses on endiselt märgitud menetlusosalisena (kolmanda isikuna) notar, kuigi kohus on notari vastu esitatud nõude menetlusse võtmisest keeldunud ning täiendavalt seda hagejale ka selgitanud. Vaatamata kohtu selgitustele on hagejaks endiselt märgitud üksnes hageja, kuid mitte teise hagejana tema abikaasa Makriina Klaos. Lähtudes eeltoodust keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. MÄÄRUSKAEBUS 6. Hageja esitas maakohtu määruse peale 10. märtsil 2026 määruskaebuse. Hageja esitas 13. märtsil 2026 uue määruskaebuse, millega soovis 10. märtsil 2026 esitatud määruskaebuse asendada. Hageja palub tühistada maakohtu 5. märtsi 2026. a määrus ja võtta menetlusse 10. veebruaril 2026 maakohtule esitatud hagiavaldus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus näidatud ära mitte ühtegi 10. veebruari 2026. a hagiavalduses olevat olulise vorminõude rikkumist, mis takistaks 10. veebruari 2026 hagiavalduse menetlemist. Sellega rikuti

§ 372lg-t 4.

Hageja selgitas, et

1. veebruari
2. a hagis on nõuded esitatud

§ 370

lg 2 järgi, st hierarhiliselt ja alternatiivselt ning need ei ole omavahel vastuolus, sest on esitatud lähtuvalt õiguslikust kvalifikatsioonist (tühine leping, lepingust taganemine ja lepingu tühistamine) erinevate õigusnormide alusel. Kõigi nõuete lõppeesmärgiks on tagastada hagejale ja tema abikaasale 4298 m² elumaaga kinnistu, aadressil XXXXXXXXXXXX vald, Tartu maakond. Kolm esimest nõuet saab rahuldada nii eraldi kui ka ühiselt, vastavalt kohtu poolt tuvastatule. Neljanda nõude rahuldamise vajadus tekib kohtul alles siis, kui ei rahuldata mitte ühtegi esimesest kolmest nõudest. Asjaolu, et notar on märgitud kolmanda isikuna, ei saa olla hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise põhjuseks. Hageja on märkinud oma abikaasa Makriina Klaose enda volitajana ja ka see ei saa olla aluseks jätta hagiavaldus menetlusse võtmata. 7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 667lg 2 teine lause).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 9. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 9 alusel, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Kuigi seadus üheselt oluliste hagiavalduse vorminõuete kataloogi ei sätesta, leiab hagiavaldustele kehtivate vorminõuete üldise regulatsiooni

§-dest 334–339, samuti

§-st 33 (keelenõuded). Hagiavalduse sisu nõuded on sätestatud

§-s 363. Maakohus on leidnud, et hageja ei ole esitanud selget nõuet ja asjakohaseid asjaolusid, on määranud valesti menetlusosaliste ringi ning jätnud kaashagejana märkimata oma abikaasa. 3 Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu siiski maakohtu määruse põhjendustest, milliseid olulisi vorminõudeid on hagiavalduse esitamisel rikutud. Maakohtu määruse põhjendustest nähtub, et hagejale heidetakse ette hagiavalduse sisunõuete rikkumist (hagi eseme ja aluse osas). Seega on maakohus ekslikult viidanud

§ 371lg 1 p-le 9 menetlusse võtmisest keeldumise alusena.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine hagiavalduses selliseid puudusi, mis välistaksid asja menetlusse võtmise (

§ 363

). Hagiavalduse esitamisega määrab hageja kindlaks vaidluse eseme, näidates ära oma menetlusliku nõude ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud (vt

§ 363lg 1 p-d 1 ja 2).

Hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese

§ 363

lg 1 p 1 tähenduses ei ole nõude nimetus, vaid konkreetne hüve, mille väljamõistmist hageja kostjalt hagi rahuldamise korral soovib. Hagi esemes nõude nimetamine või tuginemine konkreetsele õigusnormile on sisuliselt nõude õiguslik põhjendus, mis ei ole kohtule siduv ja ei kitsenda hagi eset (vt RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 11). Hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata (

§ 370lg 2).

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõuded piisavalt selged. Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude kinkelepingu järgi saadu tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hageja on tuginenud kinkelepingu tühisusele, taganemisele ja tühistamisele, seda alternatiivselt esitatud nõuetes. Menetlusosaline valib ise, milliseid õiguskaitsevahendeid ta kasutab. Hagi alus on hageja esitatud asjaolud elulise sündmuse kohta (faktikogum), mille tuvastamisega hageja seob oma nõude (RKTKm 22.03.2017, 3-2-1-167-16, p 11).

§ 5

lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuna hagiavaldusest nähtub hageja eesmärk, kostja isik ja muud põhjendused, puudub alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. 11. Notari kolmanda isikuna märkimine hagiavalduses ei saa olla aluseks jätta hagiavaldus menetlusse võtmata. Hagejal on õigus esitada

§ 216lg 1 avaldus kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks.

Kohus lahendab sellise avalduse

§-s 216 sätestatu kohaselt määrusega.

1. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduses esitatust on arusaadav, et hageja abikaasat saaks käsitada hagejana sõltumata sellest, kuidas hageja tema kohta andmed hagiavalduses märkis. Sellele vaatamata märgib ringkonnakohus, et Riigikohus on abikaasade ühisomandi kontekstis leidnud, et kui abikaasa varalised huvid on piisavalt kohtumenetluses kaitstud, saavad abikaasad tsiviilõigusi ka üksi teostada. Teine ühisomanik ei pea valduse väljanõudmise haginõude lahendamiseks osalema menetluses tingimata kaashagejana. Piisav on, et hageja nõuab valduse üleandmist ka teisele ühisomanikule (vt RKTKo 31.10.2018, 2-16-9519/78, pd 25 ja 26). Sarnaselt saab üks ühisomanikest esitada hagi kinnistu omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Rahuldada ei saa aga sellist haginõuet, mille tulemusel kajastuks kinnistusraamatus üks ühisomanikest ainuomanikuna (vt RKTK 18.11.2020, 2-1815197/75, p 11). Eeltoodut arvestades saab maakohus hagejate ringi üle täpsustada.
2. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks, sest

§ 372lg 1 järgi saab hagi menetlusse võtmise otsustada maakohus.

Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. 14. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 1).

4 (allkirjastatud digitaalselt) 5