Obsah (15)

§ 331§ 64§ 663§ 657§ 651§ 177§ 174§ 66§ 144§ 654§ 175§ 477§ 445§ 190§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 13.05.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-22-10799 Kohtuasi E.U hagi N.P vast

) § 331 lg 1 alusel tähelepanuta. Maakohtu määrus

1. Maakohus rahuldas 25.11.2025 määrusega kostja avalduse osaliselt ja kolmanda isiku avalduse täielikult ning määras kindlaks ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 7992,18 eurot ja kolmanda isiku kasuks menetluskulud 1094,80 eurot. 5.
2. Maakohtu hinnangul sai siinses asjas pidada kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks ja vajalikuks 120 euro (käibemaksuta) ulatuses ning kolmanda isiku lepingulise esindaja tunnitasu 100 euro (käibemaksuta) ulatuses. 5.
3. Maakohus selgitas, et puudus alus kostja maakohtus kantud menetluskulude nimekirja arvestamata jätmiseks, kuivõrd nii maa- kui ringkonnakohus märkisid otsustes, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. Seetõttu menetluskulude nimekirja esitamine maakohtus pärast kohtu määratud tähtaega ei takistanud asja menetlemist ega põhjustanud selle viibimist (

§ 331lg 1).

5.

1. Maakohus pidas menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning istungite kestust arvesse võttes põhjendatuks ja vajalikuks kõiki kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja nendele 2 2-22-10799 kulunud aega, s.o kokku 59,75 tundi. Seega olid põhjendatud kostja õigusabikulud 7170 eurot, millele lisandus põhjendatud menetluskuluna määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. 5.
2. Lisaks pidas maakohus põhjendatuks ka kostja sõidukulu kokku 752,18 eurot seoses kolmel kohtuistungil osalemisega, mille tõendamiseks esitas kostja lennupiletid. 5.
3. Maakohus jättis kostja avalduse rahuldamata 37,56 euro ulatuses. 5.
4. Maakohus pidas menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning istungite kestust arvesse võttes põhjendatuks ja vajalikuks kõiki kolmanda isiku lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, s.o kokku 8,4 tundi. Seega olid põhjendatud kolmanda isiku õigusabikulud 1024,80 eurot (käibemaksuga), millele lisandus põhjendatud menetluskuluna määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Määruskaebus
5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus mõistis välja kostja menetluskulud ja viivise (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3) ning teha selles osas uue määruse, millega määrata kostja menetluskulude suuruseks 1000 eurot ja mõista see summa hagejalt kostja kasuks välja igakuiste 50-euroste maksetena. Hageja palub kostja menetluskuludelt viivist mitte välja mõista. Lisaks palub hageja muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4 selliselt, et kolmanda isiku kasuks väljamõistetud menetluskulud 1094,80 eurot tasub hageja igakuiste 50-euroste maksetena. Hageja palub kolmanda isiku menetluskuludelt viivist mitte välja mõista. 6.
6. Maakohus oleks pidanud jätma

§ 331

lg 1 ja § 66 alusel kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlemata, kuna see oli esitatud hilinenult, kostja ei taotlenud tähtaja pikendamist ega ennistamist, samuti ei toonud kostja esile mõjuvat põhjust hilinenult esitamiseks. Maakohus määras 17.04.2024 kohtuistungil kostjale seisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 20.05.2024 ning hagejale kostja seisukohale ja menetluskuludele vastamise tähtajaks 03.06.2024. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 03.06.2024. Olukorras, kus maakohus

§ 64

lg 1 alusel omal algatusel tähtaega ei ennistanud, järeldas hageja, et maakohus kostja 03.06.2024 menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei menetle. Maakohus ei andnud hagejale täiendavat tähtaega ja seetõttu ei olnud hagejal võimalik kostja menetluskuludele vastuväidet tähtaegselt esitada. Maakohus ei võinud ignoreerida hageja 10.06.2024 esitatud vastuväiteid. Maakohus ei selgitanud 21.06.2024 otsuses, kas ja mille alusel kohus arvestab kostja poolt hilinemisega esitatud menetluskulude taotlust. Nii maakohtu 21.06.2024 otsuses kui ka vaidlustatud määruses puuduvad kohtu tuvastatud asjaoludest tehtud järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas. Maakohus ei kohelnud pooli võrdselt, kuna hagejal ei olnud apellatsioonkaebust koostades võimalik ette näha, et sisuliselt kohus võttis hagejalt võimaluse esitada vastuväiteid kostja menetluskuludele. 6.

1. Määruses ei ole põhjendatud, millisele sättele tuginedes pidas maakohus põhjendatuks kostja sõidukulusid Iirimaalt Eestisse kohtuistungile tulemiseks, kui kostjal oli lepinguline esindaja ja kostjat ei kohustatud isiklikult istungil osalema. Kohtuistungil oleks olnud võimalik viibida ka virtuaalselt. 3 2-22-10799 6.
2. Eeltoodud põhjendustel vaidleb hageja vastu kostja lepingulise esindaja tehtud kuludele maakohtus 44,75 tunni ulatuses (5370 eurot). 6.
3. Hageja palub arvestada, et ta on 85-aastane ning kostja on hageja tütar, kes on jätnud oma isa ebainimlikku olukorda, võõrandades isa kingitud kinnisasja ja jättes isa kasutama oma eluaegset kasutusõigust võhivõõraste inimestega, s.o perekonnaga, kelle koduseks keeleks on inglise keel. Lisaks on hageja saanud siinses asjas menetlusabi, mistõttu palub hageja arvestada tema majandusliku olukorraga. Hageja palub võimaldada tasuda menetluskulud maksegraafiku alusel selliselt, et ühes kuus kogu menetluskulude hüvitis ei ületa 100 eurot kuus, seejuures ilma viiviseta. Selliselt oleks välistatud ka täiendav kohtumenetlus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 2 lg 1 alusel. Hageja hinnangul ei ületa kostja põhjendatud menetluskulud 1000 eurot, arvestades, milliseid kannatusi kostja tegevus hagejale on tekitanud ja jätkuvalt tekitab. Menetluse edasine käik
4. Kostja ja kolmas isik palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle muutmiseks ega tühistamiseks alust. Maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

9.1. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1 ja § 659).

Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega määrati kostja menetluskulude rahaline suurus kindlaks ja mõisteti hagejalt välja 1000 eurot ületavas osas. Lisaks palub hageja võimaldada tal nii kostja kui kolmanda isiku kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda osamaksetena ning jätta viivis menetluskuludelt välja mõistmata. 9.2. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus põhjendatult kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusega. 9.2.1. Tulenevalt

§ 177

lg 1 p-st 2 on kohtul õigus määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks mh määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tulenevalt eeltoodust oli kohtul õigus määrata menetluskulud kindlaks hoolimata asjaolust, et kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks. 9.2.2. Kostja esindaja esitas menetluskulude nimekirja 03.06.2024, s.o 10 kuud enne tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, võib kohus menetleda menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet mh

§ 331

lg-s 1 sätestatud juhul (

§ 66

esimene lause).

§ 331

lg 1 kohaselt, kui 4 2-22-10799 menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Siinsel juhul on selge, et hilinenult esitatud menetluskulude nimekirjaga arvestamine ei saanud põhjustada menetluse lahendamise viibimist. Seetõttu oli maakohtul õigus kostja hilinenult esitatud menetluskulude nimekirjaga arvestada ja määrata kostja maakohtus kantud menetluskulud kindlaks hoolimata asjaolust, et kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks. 9.2.3. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et kostja oleks ilmtingimata pidanud taotlema menetlustähtaja pikendamist.

§ 331

lg 1 tingimustel avalduse menetlemine ei eelda menetlustähtaja pikendamise taotluse esitamist

§ 64lg 1 järgi.

9.2.

1. Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse väidetega, et maakohus kohtles kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust arvesse võttes pooli ebavõrdselt, kuna hageja jäeti ilma võimalusest esitada kostja menetluskuludele vastuväiteid. Hagejat esindasid maakohtus vandeadvokaadid Allar Jõks, Gerli Helene Gritsenko ja Carri Ginter. Hageja lepingulised esindajad esitasid 10.06.2024 vastuväite kostja 03.06.2024 menetluskulude nimekirjale, paludes see jätta hilinenult esitamise tõttu tähelepanuta. Seega oli hagejal võimalus esitada kostja kuludele ka sisulisi vastuväited, kuid neid ei esitatud. Vandeadvokaatidest lepingulised esindajad ei saanud eeldada, et kostja menetluskulude hüvitamise taotlus jääb läbi vaatamata. 9.2.
2. Seega ringkonnakohus ei näe siinsetel asjaoludel põhjust, miks kostja kulude nimekirjaga menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada ei saa ning miks peaks kostja jääma ilma võimalusest saada oma menetluskulud hüvitatud. 9.
3. Seoses kostja sõidukuludega selgitab ringkonnakohus järgmist. 9.3.
4. Menetlusosaline võib esitada menetluskulude nimekirjas taotluse, et tema menetlustoimingutega seotud transpordikulud hüvitatakse. Eelkõige on kuluks transpordikulud kohtuistungil osalemiseks. Tegemist on

§ 144p 2 nimetatud kohtuväliste kuludega.

Puudub vaidlus, et hageja teadis hagiavaldust esitades, et kostja elab Iirimaal. Olukorras, kus hageja juba menetluse alguses hagi tagamise taotluses märkis kostja aadressiks Iirimaa, oli tal võimalik mõistlikult ette näha, et kostjal võivad tekkida kohtumenetlusega seoses sõidukulud. Õiguskirjanduses on leitud, et kui menetlusosaline on menetlusdokumendis märkinud oma elukoha ja saanud kõik menetlusdokumendid sellelt aadressilt kätte, siis saab eeldada, et poole sõidukulud on seotud tema elukohast kohtusse sõitmisega (

II komm

§ 654lg 6 ja § 659).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 5 2-22-10799 9.4.1.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 19; 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174

lg 8).

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. 9.4.2.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. 9.4.

1. Hageja on määruskaebuses üldsõnaliselt leidnud, et kostja õigusabikulud on põhjendatud 1000 euro ulatuses, kuid ei ole esile toonud ega põhjendanud, millised kostja menetlustoimingud on põhjendamatud ja millised kulud ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses kostja õigusabikulude hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei saa kostja lepingulise esindaja õigustoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks, pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Asjaolu, et hageja maakohtu hinnanguga kostja menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12). 9.
2. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hageja taotlust võimaldada tal tasuda kostjale ja kolmandale isikule väljamõistetud menetluskulude hüvitisi osamaksetena. Pelgalt hageja võimalikud raskused enda kohustuste täitmisel aluseks kostja ja kolmanda isiku nõuete täitmise edasilükkamiseks.

§ 445lg 1 ei anna selleks alust (RKTKo 10.10.2024, 2-2120188, p 17).

9.6. Samuti ei pea ringkonnakohus siinses ajas põhjendatuks rahuldada hageja taotlust viivise välja mõistmata jätmiseks, s.o viivise vähendamist nullini. Kolleegium märgib vastuseks määruskaebusele, et esiteks ei ole menetlusosalise halb majanduslik olukord automaatseks aluseks viivise vähendamiseks. Siinses asjas ei ole hagejale menetlusabi antud, hagejat on esindanud advokaadid ja määruskaebusmenetluses jurist. Asjaolu, et hagejale anti teises tsiviilasjas (nr 2-25-2425) riigi õigusabi, kuna tal väidetavalt puudub sissetulek juristi 6 2-22-10799 palkamiseks (dtl 1082–1083), ei ole aluseks vastaspoolele menetluskulude hüvitamata jätmiseks. Lisaks ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (

§ 190lg-d 1–2).

9.

1. Vastuseks kostja ja kolmanda isiku seisukohtadele märgib ringkonnakohus, et hageja esindaja on 13.12.2025 maakohtule esitanud volikirja ja enda haridust tõendava dokumendi (dtl 1113–1116). 9.
2. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 9.9.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7