Obsah (14)

§ 176§ 218§ 65§ 663§ 657§ 654§ 175§ 445§ 178§ 462§ 463§ 179§ 184§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets Määruse tegemise aeg ja koht 14.05.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-8277 Kohtua

) § 226 lg 1 viimase lause kohaselt eeldada advokaadi esindusõiguse olemasolu. Kohtul ei ole hageja esitatu ega muude asjaolude pinnalt tekkinud advokaadi esindusõiguses kahtlust. Seega ei ole alust jätta kostja II lepingulise esindaja kulusid kindlaks määramata. 5.2. Hageja hinnangul on tõendamata, et kostja II oleks esindajale õigusabi osutamise eest tasunud. Kohtupraktikas on leitud, et menetlusosaline ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale tasunud (vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). Poolel peab õigusabi tasu väljamõistmiseks olema tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Seejuures peab

§ 176

lg 6 esimese ja teise lause kohaselt õigustatud pool õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendama üksnes kohtu nõudmisel, sätte mõtte kohaselt siis, kui kohtul tekib kahtlus, kas menetlusosalisel on tegelikult kohustus õigusabikulusid kanda (vt RKTKm 10.02.2026, 3-2-1-173-15, p 13). Kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on

§ 218

lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

§ 176lg 6 esimest lauset kohaldamata (vt RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11).

Eelnev kehtib kohtu hinnangul ka advokaadist esindaja kohta. Kokkuvõtvalt ei ole kohtul tsiviilasja materjalide pinnalt tekkinud kahtlust, et kostjal II puuduks advokaadist esindaja ees õigusabi eest tasumise kohustus. 5.

1. Kostja II põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu on kokku 1006,5 eurot. Vaidluse keskmist keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni (advokaat) arvestades saab hüvitatavaks pidada maksimaalselt tunnitasu 183 eurot (käibemaksuga). Kostja II menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks, mille kulu teine menetlusosaline peaks kandma, saab kokkuvõtvalt pidada: hagiavalduse ja lisadega tutvumine, suhtlus kliendiga, seisukoha koostamine hagi menetlusse võtmisele ja hagi tagamise taotlusele – 4 tundi ja 20 minutit; tutvumine kohtutäituri seisukoha ja 05.06.2024 määrusega – 20 minutit; tutvumine ringkonnakohtu 20.06.2024 määrusega, suhtlus klientidega – 10 minutit; tutvumine Riigikohtu määrusega, suhtlus klientidega – 10 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamine – 30 minutit. Arvestades menetluses tehtud toiminguid, menetlusdokumentide sisu ja esindaja kvalifikatsiooni, pidas kohus kostja II esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 5,5 tundi. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 05.11.2024 määruse ja saata asja maakohtule kostja II menetluskulude avalduse uueks läbivaatamiseks ning määrata kostjale II tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks ja kohustada kostjat II esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente (leping, arved, maksekorraldused). Samuti palus hageja lahendi avalikustamisel asendada hageja nimi initsiaalide või tähemärkidega, jättes avalikustamata isikukoodi ja vara andmed. 3 2-24-8277 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel valesti tuvastanud, et kostja II esindaja esindas teda ainult praeguses tsiviilasjas. Kohtule oli e-toimiku kaudu nähtav, et kostja II kasutas sama esindajat ka tsiviilasjades nr 2-23-9972 ja 224-9140 kui ka täitemenetluses täiteasjas nr 018/2024/1016, mistõttu on hagejal õigustatud alus kahelda kostja II menetluskulude põhjendatuses ja vajalikkuses. Kostja II menetluskulud sisaldavad ilmselt teises tsiviilasjas, sh täitemenetluses osutatud õigusabi kulusid. Kostja II kinnitus, et õigusabi on osutatud praeguses tsiviilasjas, on paljasõnaline ja tõendamata. Maakohtul tuli eeltoodust tulenevalt menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel eeldada, et esitatud andmed ei pruugi olla õiged, kuna tõendeid kostja II ei esitanud. Maakohtu viidatud Riigikohtu seisukohad (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18 ja RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11) ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele, sest viidatud tsiviilasjades ei olnud menetluskulude suurust vaidlustatud põhjendusel, et õigusabi kulud võivad olla seotud teiste tsiviilasjade ja täitemenetluse kuludega. Maakohus rikkus

§ 176

lg-t 6, kuna ei kohustanud kostjat II esitama kohtule menetluskulusid tõendavaid dokumente, piirates seega hageja menetlusõigust tutvuda esitatud tõenditega ning vajadusel esitada omapoolsed seisukohad ja tõendid. Kuna kostja II esindaja menetluskulude suurust ja tasumist kinnitavaid tõendeid ei esitanud, ei saanud kohus menetluskulude kindlaksmääramisel analüüsida asjas esitatud tõendeid ja toimingute keerukust. Hageja kordas kaebuses 24.09.2024 vastuväites esitatud seisukohti kostja II menetluskuludele ning lisas, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud ka asjaoluga, et hageja ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada, kuna kohtul oli iseseisev kohustus edastada hagiavaldus menetlemiseks õigele kohtule (

§ 65ja § 76 lg 3).

Seetõttu ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine hageja kanda. Samuti ei kontrollinud kohus tasumisele kuuluva menetluskulu reaalset mõju hageja kui vähekindlustatud isiku ja osalise töövõimega isiku põhiõigustele sh hageja iseseisva toimetuleku võimele. Hagejal puuduvad rahalised vahendid nõutava menetluskulu hüvitise tasumiseks ühekordse summana. Kohtul on võimalik ajatada tasumisele kuuluv menetluskulu, arvestades hageja majanduslikku olukorda ja vältimaks täiendava täitemenetluse läbiviimist. 7. Kostja II vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik 8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 kohaselt koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Põhjendatud ja 4 2-24-8277 vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Kõrgema astme kohus sekkub kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 9; RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18).

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja II lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Kostjat II esindas siinses menetluses toimingute tegemisel advokaat Mari-Liis Rand. Asjaolu, et kostja II kasutas teda esindanud lepingulist esindajat lisaks käesolevale tsiviilasjale ka teistes tsiviilasjades ja täitemenetluses, ei anna alust kahelda käesolevas menetluses kantud kostja II lepingulise esindaja kulude põhjendatuses ja vajalikkuses. Maakohus on nõutava põhjalikkusega hinnanud siinse menetluse raames kostja II esindamisel tehtud toimingute vajalikkust ning ajakulu põhjendatust, arvestades seejuures asja keerukust, menetluses tehtud toiminguid, menetlusdokumentide sisu ja esindaja kvalifikatsiooni. Määruskaebuses esitas hageja kostja II lepingulise esindaja konkreetsete toimingute ja nende ajakulu vaidlustamisel samad seisukohad, mis maakohtule 24.09.2024 esitatud vastuväites (dtl 616). Maakohus on hageja poolt vaidlustatud kostja II lepingulise esindaja toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse osas juba seisukoha võtnud, vähendades seejuures kostja II lepingulise esindaja ajakulu taotletuga võrreldes 1 tunni ja 50 minuti ulatuses. Samuti vähendas maakohus kostja II lepingulise esindaja tunnitasu suurust. Eeltoodut arvestades on maakohus lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust hageja vastuväidete valguses hinnanud ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda.
2. Kolleegiumil ei ole asja materjalide põhjal alust kahelda, et kostjal II on advokaadist lepingulise esindaja õigusteenuse eest tasumise kohutus, mistõttu jätab ringkonnakohus kulude kandmist tõendavad dokumendid

§ 176lg 6 alusel kostjalt II välja nõudmata.

Kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on

§ 218

lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

§ 176lg 6 esimest lauset kohaldamata (01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11).

Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et osundatu kehtib ka advokaadist esindaja kohta. 13. Vastuseks määruskaebuse väidetele tasumisele kuuluva menetluskulude hüvitise ajatamise kohta märgib ringkonnakohus, et hageja vastav taotlus määruse täitmise korra kindlaksmääramiseks ei anna alust menetluskulude hüvitise maksmise kohustust ajatada.

§ 445

lg 1 näeb ette, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

§ 445

lg 1 kohaldamisel peab kohus kaaluma, kas selline võlgniku taotluse rahuldamine on mõistlik ega kahjusta ülemäära teise poole õiguspäraseid huve. Tasumise ajatamine riivab paratamatult kostja II huve, mistõttu on ajatamine võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel. Arvestades hagejalt väljamõistetud hüvitise suurust (1006,5 eurot) ning asjaolu, et määruskaebuse esitamise tõttu on hüvitise sissenõutavaks muutumine lükkunud üle aasta edasi, ei ole põhjust 5 2-24-8277 hageja kehva varalise seisundi tõttu hüvitise maksmise kohustust lahendi jõustumise järel ajatada. Hageja ei ole välja toonud ja tõendanud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust sellises olukorras hüvitise maksmist täiendavalt edasi lükata. Riigikohtu praktika kohaselt ei anna pelgalt menetlusosalise võimalikud raskused enda kohustuse täitmisel

§ 445

lg 1 järgi alust kohustuse täitmise edasilükkamiseks (RKTKo 10.10.2024, 2-21-20188, p 17). 14. Hageja väited selle kohta, et menetluskulude tema kanda jätmine oli põhjendamatu, puudutavad menetluskulude jaotust ega anna alust muuta menetluskulude kindlaksmäärmaise määrust. Menetluskulude jaotus on määratud Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud määrusega (20.06.2024 määrus), mida sai

§ 178

lg 1 esimesest lausest tulenevalt vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates. Hageja määruskaebus menetluskulude jaotust ette nägeva ringkonnakohtu määruse peale jäi aga Riigikohtu 26.06.2024 määrusega menetlusse võtmata. Seega määras maakohus menetluskulude suuruse õigesti kindlaks jõustunud lahendist tuleneva menetluskulude jaotuse alusel. 15. Hageja taotlusel asendab ringkonnakohus

§ 462

lg 2 alusel koostoimes

§ 463

lg-ga 2 kohtumääruse avalikustamisel hageja nime tähemärkidega ega avalikusta tema isikukoodi. 16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu mõistab ringkonnakohus

§ 179

lg 1 ja § 190 lg 4 alusel hagejalt riigituludesse riigilõivu 70 eurot, mida hageja pidi määruskaebuselt tasuma, kuid mille tasumisest vabastas maakohus 14.11.2024 määrusega hageja, juhindudes

§ 184lg-s 4 sätestatud menetlusabi jätkumisest.

Enne seda andis Harju Maakohus hagejale 10.06.2024 määrusega menetlusabi teise määruskaebuse esitamisel ning hoiatas hagejat, et kaebuse rahuldamata jätmise korral tuleb tal arvestada võimalusega, et tal tuleb kohtulahendi alusel tasuda riigilõiv, mille tasumisest ta algselt vabastati. Seega sai hageja menetlusabi kohustusega see hiljem hüvitada. Hageja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta tuleks mõjuval põhjusel riigilõivu tasumisest

§ 190lg 7 alusel vabastada.

Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda

§ 179

lg 9 järgi lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 17. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

§ 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6