← Eesti

2-25-22703/7

Obsah (7)§ 415§ 394§ 407§ 444§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Lahendi tegemise aeg ja koht 1. aprill 2026. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-22703 Hagihind 1 350 eurot

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19) 280 eurot ja maksekorraldus esitada kohtule. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). ASJAOLUD

  1. Hagejad esitasid esindaja kaudu hagi A Hi vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduses paluvad hagejad suurendada Harju Maakohtu 06.01.
  2. a kohtuotsusega (tagaseljaotsus) mõistatud elatist (tsiviilasi 2-21-126768). Hagejad paluvad suurendada elatist alates 01.01.
  3. a lapse kohta 200 euroni, kokku 400 eurot.
  4. Kohus saatis kostjale 06.01.
  5. a hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hagejate nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest.
  6. Kostja on kohtudokumendid isiklikult kätte saanud 10.01.
  7. a (Omniva teate kohaselt). Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
  8. Hageja esindaja esitas kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, kui kostja jätab kohtu poolt määratud tähtpäevaks hagiavaldusele vastamata. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lõikele 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 7. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 8. Kuigi

§ 444

lg 3 võimaldab kohtul teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PkS) § 96, § 97 lg 1, § 100, § 101 lg 1,

§ 459. 9.

Tulenevalt PKS § 97 p 1 on alaealine laps (hageja) õigustatud ülalpidamist saama ning PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.

  1. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi
  2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
  3. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt arvutatakse (miinimum) elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  4. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
  5. aprillil. Keskmine brutopalk 1 981 eurot ja 3% sellest on 59,43 eurot. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus järgmiselt: - PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 282,31 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 282,31 + 59,43 =341,74 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot.
  6. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist 200 eurot kuus, kahele lapsele kokku 400 eurot, mis ei ületa seaduses sätestatud miinimummäära. Kuna hagejad nõuavad igakuist elatist perekonnaseaduses alla sätestatud miinimummääras, ei ole laste vajaduste tõendamine vajalik. 3 13.

§ 459

lg 1 on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud ning hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõppemist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

  1. Hagiavalduse kohaselt on alates eelmisest kohtulahendist tõusnud elukallidus ja toidukorvi maksumus, kallinenud igapäevaeluks vajalikud teenused ning sellest tulenevalt suurenenud laste ülalpidamiskulud.
  2. Kohus rahuldab V H ja K H hagi A H vastu elatise suurendamise nõudes tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus 16.

§ 173

lg 1 ja 4 järgi märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 17.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.