← Eesti

2-25-9226/16

Obsah (7)§ 428§ 432§ 150§ 64§ 430§ 661§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-9226 Tsiviilasi XXX korteriühistu hagi E.U vastu kahju hüvitam

§ 428

lg 1 p 4 ning

§ 432sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

8) Hageja taotleb vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, see on 455 euro, tagastamist hageja arvelduskontole EE262200001120149808. 9) Pooled on

§ 64

lg 2 alusel kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.

  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-
  2. Tagastada XXX korteriühistu hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, so 455 eurot XXX korteriühistu kontole nr EE
  3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kolme päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  4. Tartu Maakohtu menetluses on XXX korteriühistu hagi E.U vastu kahju hüvitamiseks. Kohus tegi
  5. mail 2026 pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kohus pakkus pooltele võimaliku kompromissvariandina välja, et kostja tasub hagejale 5000 eurot ning poolte kokkuleppel võib olla see summa ajatatud osamaksetega tasumisena. Pooled esitasid
  6. mail 2026 kohtule kompromissilepingu, mille palusid kohtul kohtliku kompromissina kinnitada. 2.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 3. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

4. Kohus asub seisukohale, et poolte kokkulepitu vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled kinnitasid, et mõistavad kompromissi kinnitamise õiguslikke tagajärgi. 5.

§ 432

sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6.

§ 150

lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, 2-25-9226 või tema korraldusel muule isikule. Hageja esitas taotluse tagastada tasutud riigilõivust 910 eurost pool (455 eurot) riigilõivu maksja kontole. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hagejale

§ 150

lg 2 p 1 alusel maakohtus tasutud riigilõivust pool, so 455 eurot hageja kontole nr hageja arvelduskontole EE262200001120149808.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Praegusel juhul on menetlusosalised määruskaebuse esitamise tähtaja lühendanud kolme päevani. 7.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.