← Eesti

1-16-10854/6

Obsah (9)§ 424§ 1572§ 63§ 65§ 68§ 69§ 75§ 50§ 157

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Pärnu Maakohus 21. detsember 2016.a. Pärnu kohtumaja 1-16-10854 (16267000470) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerp

§ 424

ja

§ 1572

järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav RESOLUTSIOON S.Z Elu- või asukoht ja aadress: XXX; XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 23.05.2016. a Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.Z

§ 424järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S.Z

§ 1572

järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 63

lg 2, 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust 2 (kahe) kuu võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 03.06.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Lk 1 / 4

§ 68lg 1 alusel arvata S.Z´l 23.05.2016.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

1 päev, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 69

ja § 74 lg 5 alusel asendada vangistus 1 (üks) aasta (360 tundi), 5 (viis) kuud (150 tundi) ja 27 (kakskümmend seitse) päeva (27 tundi) – 537 (viiesaja kolmekümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on S.Z kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata S.Z´le kohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada S.Z´le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Välja mõista S.Z´lt menetluskulud riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel: sundraha 645 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 84 eurot, kokku 729 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada S.Z´l menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates jaanuarist 2017.a kuni detsembrini 2017.a iga kuu

  1. kuupäevaks võrdsetes osades summas 60.75 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks. Lk 2 / 4 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK S.Z süüdistatakse selles, et tema, 23.05.
  3. a kella 03.53 ajal, juhtis ilma kehtivat juhtimisõigust omamata, alkoholijoobe seisundis Pärnu linnas mootorsõidukit S.Z kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 ARAF-0005, tuvastati S.Z ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks mõõtetulem 0,77 mg/l alkoholi, milline on joobeseisundiks liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt. S.Z rikkus joobeseisundis mootorsõidukit juhtides liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 90 lg 1 p
  4. Seega S.Z mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse S.Z-i selles, et tema, 23.05.2016. a pärast kell 03.53 Politsei poolt kinnipidamise järgselt Pärnu linnas , kasutas enda poolt eelnevalt toime pandud kuriteo, mootorsõiduki joobes juhtimise, varjamiseks, Z.M-i isikut tuvastavaid andmeid, eesmärgiga kasutada andmeid Z.M-ina esinemiseks. Seega, S.Z teist isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamisega, kui eesmärgiks on varjata kuritegu, pani toime

§ 1572järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus süüdistatavale S.Z-ile

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust ja

§ 157

2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust – Pärnu Maakohtu 03.06.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata S.Z-ile 23.05.2016.

a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 1 päev karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 69

ja § 74 lg 5 alusel asendada vangistus 1 (üks) aasta (360 tundi), 5 (viis) kuud (150 tundi) ja 27 (kakskümmend seitse) päeva (27 tundi) – 537 (viiesaja kolmekümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse Lk 3 / 4 jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on S.Z-ile kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena S.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Kannatanule on istungi toimumise aeg ja koht teada antud. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus on teavitanud kannatanut Z.M-i istungi toimumise ajast ja kohast. Kannatanu istungile ilmunud ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 645 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 84 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit võimaldada süüdlasel menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik Lk 4 / 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.