← Eesti

2-24-14128/27

Obsah (14)§ 163§ 657§ 652§ 654§ 333§ 392§ 4§ 232§ 439§ 656§ 9§ 171§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Jüri-Karl Leppik Otsuse kuupäev 20.03.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-14128 Tsiviilas

§ 163

lg 2 alusel hageja kanda ja maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi. Lisaks märkis maakohus otsuse resolutsioonis, et hageja viivise nõue jääb rahuldamata (resolutsiooni p 3). 3.

  1. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud: - pooled sõlmisid 04.10.2012 korteriomandi müügilepingu, millega hageja soetas kostjalt korteriomandi aadressil XXX-i (korter); korteris on kütteseadmena paigaldatud kamin; kamina kasutamine ei ole lubatud, sest korsten on korteris kaetud kipsplaatidega, korstna külge on kinnitatud köögimööbel ja korstnajalas puuduvad puhastusluugid; loetletud puudused ei olnud ostmisel nähtavad. 3.
  2. Hageja kahjunõude õigusliku aluse ja eeldused sätestavad VÕS § 115 lg 1 ning §-d 127 ja
  3. Pooled ei vaidle, et puudused esinesid ja hageja teavitas neist kostjat mõistliku aja jooksul. Pooled on üksmeelsed ka selles, et võimalik kahju ja kulud seoses kõigi korteriomanike ühises omandis olevate konstruktsioonidega ei ole käesoleva menetluse ese. Pooled vaidlevad, millises ulatuses tuleb puudustega kamin parandada ja millise summa peab kostja hagejale hüvitama. Kahjuhüvitise suurust saab hinnata eelkõige VÕS § 127 lg-te 1, 2 ja 5 järgi. 3.
  4. Hageja esitatud hinnapakkumiste alusel on ilmne, et hageja soovib kogu kamina, suitsulõõri ja korstnapitsi asendamist uutega. Nii ulatuslik töö on põhjendatud vaid juhul, kui puudust ei saa teisiti kõrvaldada. Kostja esitatud hinnapakkumine seevastu sisaldab ainult nende tööde tegemist, mis vastavad korstnapühkija osundatud puudustele. Korstnapühkija kvalifikatsiooni pooled ei vaidlustanud. 3.
  5. VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui ta oleks ostnud korteri, millel ei ole varjatud puudusi kamina osas. Maakohus võttis arvesse, et korter ja kamin olid selle müümise ajal kasutatud. Kamina täielikult ümberehitamine tähendaks hagejale uue kamina andmist, milleks kostja ei olnud kohustatud. Kokkuvõttes on mõistlik lähtuda kostja esitatud hinnakalkulatsioonist, et vältida hageja alusetut rikastumist, mis kaasneks kogu kamina ja sellega seotud tehnorajatiste täieliku ümberehitusega. 3.
  6. Kostja nõustus hagile vastates tasuma hagejale summa, mille kohus kostjalt otsusega välja mõistis. See vastab

§ 163

lg 2 olukorrale, sest hageja ei olnud nõus ka kohtu pakutud suurema kompromissi summaga (4000 – 5000 €). Neil kaalutlustel jättis maakohus kõik menetluskulud hageja kanda. 2

(4)POOLTE SEISUKOHAD
  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi tervikuna rahuldada. Apellatsioonkaebuse resolutsioonis taotles hageja kostjalt ka viivise väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. 4.
  2. Esiteks heidab hageja maakohtule ette selgitamiskohustuse rikkumist. Kui poolte tõendid on vastandlikud, pidanuks maakohus selgitama ekspertiisitaotluse esitamise võimalust. 4.
  3. Teiseks ei viinud maakohus istungeid läbi nõuetekohaselt, neil tegeleti vaid kompromissi arutamisega. Eelmenetlus jäi kohaselt lõpetamata ja hageja ei saanud aru täiendavate tõendite esitamise kohustusest. 4.
  4. Kolmandaks ei ole vaidlustatud otsus piisavalt põhjendatud. Kohus piirdus otsuses üldise viitega, kuid ei põhjendanud, miks just 2799 € on õige summa. Kohus ei analüüsinud hageja hinnapakkumiste ega projektiarve (350 €) vastavust mõistlike kuludele (VÕS § 127 lg 2). Lisaks eiras kohus korstnapühkija akti ja ettepaneku sisu, et kaminat ei tohi kasutada ning puuduste kõrvaldamiseks on vajalik kas täielik ümberehitus või likvideerimine. 4.
  5. Neljandaks ei nõustu hageja

§ 163lg 2 kohaldamisega menetluskulude jaotamisel.

  1. Kostja vaidles kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 7. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud vaidlustamata asjaoludest (

§ 652lg 1 p 1).

Apellatsioonimenetluses on vaidluse ulatus sisuliselt sama nagu kokkuvõtvalt märgitud p-s 3.

  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, sh nõude õigusliku kvalifikatsiooni ning VÕS § 127 lg-te 1, 2 ja 5 kohaldamisega. Samu põhjendusi pole vaja korrata (

§ 654lg 6).

Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8.1. Esimene väide selgitamisekohustuse rikkumise kohta pole põhjendatud. Hagejale pidi olema arusaadav, et kui tema ja kostja tõendid puuduse kõrvaldamise maksumuse (kahju suuruse) osas on erinevad, siis ei tarvitse kohus lahendada asja just hageja tõendi põhjal. Maakohus selgitas kohe esimesel, 04.03.2025 istungil, et salvestav kamin ja kogu suitsulõõri renoveerimine seest poolt tulekindla seguga on arendus, mida ei pea kinni maksma müüja (dtl 104, 00:06:40); samuti juhtis kohus hageja tähelepanu tõsiasjale, et salvestav kamin ei kuulunud müügilepingu esemesse (dtl 105, 00:11:27). Nii selgitas kohus piisavalt probleeme hageja esile toodud asjaolude ja tõenditega. Lisaks ei saa hageja tugineda selgitamiskohustuse rikkumisele, sest ta ei esitanud sellekohast vastuväidet kummalgi istungil ega ka pärast viimast, 25.06.2025 istungit esitatud 27.06.2025 menetlusdokumendis (

§ 333lg 2).

8.2. Teine väide puudustest istungite läbiviimisel on osaliselt põhjendatud, aga ei too kaasa vaidlustatud otsuse muutmist. Maakohus arutas pooltega tõenditega seonduvat 04.03.2025 istungil (dtl 105) ning küsis selgitusi nõude kujunemise ja tõendite kohta 25.06.2025 istungil (dtl 120–121). Ainetu on hageja etteheide eelmenetluse lõpetamata jätmise kohta, sest maakohtu vastav menetluslik otsustus on protokollitud (dtl 122, 00:41:16). Ringkonnakohus möönab, et poolte väiteid ja tõendeid saanuks eelmenetluses käsitleda struktureeritumalt ja kohus pidanuks

§ 392lg 1 p 4¹ järgi eelmenetluse raames selgitama välja asjas kohaldatava õiguse. Samas ei olnud koostoimes eelmise p-ga 8.1 maakohtu rikkumised 3

(4)olulised ega mõjutanud asja lahendamist. Poolte kompromissile suunamine on kooskõlas

§ 4lg 4 eesmärgiga ega ole maakohtule ette heidetav.

8.3. Kolmas väide on osaliselt põhjendatud, sest maakohus ei viidanud konkreetselt korstnapühkija aktile ja ettepanekule. See ei toonud kaasa ebaõiget lahendust ega ole oluline rikkumine. Maakohus otsustas tõendite kogumi põhjal õigesti ning

§ 232

lg-te 1 ja 2 põhimõtteid järgides, et uue kamina ehitamine pole korstnapühkija osundatud puuduste kõrvaldamiseks vajalik. Puuduste loetelu on kooskõlas aktiga (dtl 16). Ekslik on hageja arusaam, et ettepaneku (dtl 18) kohaselt tulnuks kamin asendada uuega. Korstnapühkija selgitas, et tuleohutuse tagamiseks on kaks varianti: esimene võimalus on kamin likvideerida, teine võimalus viia korsten vastavusse tuleohutusnõuetega. Maakohus otsustas õigesti, et kostja hinnapakkumises kajastatud tööd vastavad teisele variandile. Viidatud aktist ja ettepanekust ega ka muudest tõenditest või õigusaktidest ei tulene, et puuduste kõrvaldamiseks vajalikud tööd eeldavad projekti koostamist. Seetõttu jäi õigesti rahuldamata projekteerimise kulu hüvitamise nõue. Maakohus ei pidanud täiendavalt põhjendama hageja hinnapakkumise summa kui liiga suure mittesobivust. 8.4. Neljas väide menetluskulude jaotuse kohta pole edukas. Maakohus kohaldas

§ 163lg 2 õigesti.

Kostja oli nõus kompromissi korras hüvitama hagejale 4000 € (dtl 120, 00:02:33) ja otsusega välja mõistetud summa on sellest väiksem. Kirjeldatud olukorras on viidatud sätte kohaldamise eeldus täidetud. Maakohtu otsustus kulude jaotamisel ei ole karistuslik, vaid kooskõlas menetluse käigu ja lahendusega. 9. Maakohus märkis vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 3, et hageja viivise nõue jääb rahuldamata. Maakohtu menetluses hageja viivist ei nõudnud, mistõttu pole nimetatud otsustus asjakohane. Kohus ei või teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (

§ 439

). Seetõttu tühistab ringkonnakohus viivise kohta tehtud otsustuse olenemata kaebuse väidetest (

§ 656lg 4).

Hageja ei esitanud eraldi väiteid viivise kohta ega tuginenud maakohtu kõnealusele rikkumisele, mistõttu kaebuse rahuldamise ulatust eelnev ei mõjuta. Apellatsioonimenetluses ei saa uut nõuet esimest korda esitada (

§ 9lg 3).

10. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (

§ 173lg 1 ls 2).

Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (

§ 177lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.