← Eesti

1-16-11512/7

Obsah (7)§ 424§ 68§ 73§ 69§ 75§ 50§ 65

1-16-11512 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 19. jaanuar 2017.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Igor Pütsep Kohtu

§ 424järgi Kr

MS § 239 lg 4, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.Y

§ 424

järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 22.11.2016.a19.01.2017.a, so 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulub 10 (kümme) kuud ja 1 (üks) päev vangistust.

§ 73lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 16.05.2016.

a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust 479 (neljasaja seitsmekümne üheksa) tunni üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 1-16-11512 määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.Y kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata K.Y-le lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata K.Y-le lisakohustuseks osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta K.Y-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie

(5)tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 75

lg 1 p 1 alusel lugeda K.Y `i kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkend vahistamine tühistada ja K.Y viivitamatult vabastada. Välja mõista K.Y-lt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja v.adv Avo Pärmann`ile makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 24 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 €, kokku 729 €. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades, et K.Y hetkel ei tööta, võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

  1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks. EDASIKAEBAMISKORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult 2 1-16-11512 kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kriminaalasjas nr 16267001086 süüdistatakse K.Y `it selles, et tema 22.11.
  2. a kella 02:34 ajal juhtis alkoholijoobe seisundis Pärnu maakonnas XXXas Ringi tn ja Veetorni tn ristmiku läheduses sõiduautot ). K.Y kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDF-0056 mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 0,91 mg/l alkoholi, milline on joobeseisundiks liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt. K.Y rikkus joobeseisundis mootorsõidukit juhtides liiklusseaduse § 69 lg
  3. Seega K.Y , mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Abiprokurör ja süüdistatav K.Y ning tema kaitsja jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt abiprokurör nõudis kohtus K.Y-le

§ 424

järgi karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata K.Y 23.11.2016 – 28.12.2016.

a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 37 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust (kokkuleppe sõlmimise seisuga).

§ 73lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 16.05.2016.

a otsusega mõistetud kandmata karistuse, so 5 kuue kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 4 (neli) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada vangistus 1 aasta (360 tundi) 4 kuud (120 tundi) ja 21 päeva (21 tundi) – 501 (viiesaja ühe) tunni üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 65

lg 2 järgi mõistetava liitkaristuse lõplik kestus ja seega tegemisele kuuluvate tundide arv

§ 69

lg 1 alusel vangistuse üldkasuliku tööga asendamisel määratakse kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.Y kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata kohustuseks osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 50

3 1-16-11512 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena K.Y-l ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. KOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada K.Y

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Välja mõista Kr

MS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult riigituludesse sundraha 705 € ja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 24 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada K.Y `il tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend vahistamine tühistada ja K.Y viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.