Obsah (6)

§ 54§ 49§ 45§ 47§ 50§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2026, Tartu Tsiviilasi I.D kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-23-1234 Menetlustoiming Võ

) § 49 lg 14 alusel I.D kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 07.03.2023 määrusega välja I.D pankroti, algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes X.V Miti. Kohus lõpetas 17.09.2025 määrusega I.D pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning jätkas võlgniku suhtes 07.03.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. X.V jätkab usaldusisikuna I.D kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruande igal aastal hiljemalt
2. septembriks ning tegema väljamakseid võlausaldajatele iga aasta
3. septembriks. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 30 346,76 eurot, sh 28 368,21 eurot II järgu nõuded ja 1978,55 eurot III järgu nõue.
4. Usaldusisik esitas 12.03.2026 kohtule lõpparuande. Aruande kohaselt on võlgnik loovutanud usaldusisikule võlausaldajate nõuete katteks aruandeperioodil 16.05.2025–07.03.2026 985 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamaksed 886,50 eurot 07.03.
5. Usaldusisik jättis võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks kuni 10% võlgniku loovutusest, s.o 98,50 eurot.
6. Kolm aastat menetluse algatamisest möödus 07.03.
7. Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse otsustada I.D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine ning menetluse lõpetamine.
8. 12.03.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks viimasel aruandeperioodil kokku 3 tundi järgnevalt: suhtlemine võlgnikuga, järelevalve võlgniku laekumiste üle, võlausaldajate nõuete katteks eraldiste ja võlgnikule ülekandmisele kuuluvate summade arvestamine – 1 tund; võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksmisele kuuluvate summade arvutamine ja väljamaksete tegemine – 30 minutit; aruande koostamine – 1 tund 30 minutit. Usaldusisik palub

§ 54

lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3 tunni ulatuses määrata tasuks 198 eurot (3 tundi × 66 eurot), millele lisandub käibemaks, kokku 245,52 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest ning puudujäävas osas hüvitada riigi vahenditest. 5. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on kohtule avaldanud soovi seisukoha esitamiseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel, mistõttu kohus andis selleks 20.04.2026 võimaluse. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas seisukoha 21.04.2026, milles avaldas, et pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõue 10 707,02 eurot, millest 2/6 võlgnik on tasunud 334,59 eurot, st 3,12%, ning rahuldamata jääb 96,88% nõudest. Võlausaldaja leiab, et kuivõrd võlgnik täitis oma kohustusi osaliselt, ei saa seda pidada nõuetekohaseks ja arvestatavaks ulatuseks. Kohtupraktikas on varasemalt leitud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav. Eelnevast tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldaja leiab, et võlgniku suhtes võib kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 49

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. 7.

§ 49

lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb

§ 45

lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 8. Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel

§ 49lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.

9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 47

sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 49lg 5 ja lg 7).

10.

§ 49

lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. I.D ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 47nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11.1.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannete kohaselt on võlgnik aruandeperioodil õppinud Tallinna Tehnikakõrgkoolis, et parandada enda väljavaateid tööturul. Võlgniku eelnev töösuhe lõppes tervislikel põhjustel ning võlgnik pidi asuma omandama uut eriala. Võlgnikule on määratud osaline töövõime. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust kuna võlgnik on asunud õppima heas usus ja lootuses saada oma terviseseisundile sobivat tööd. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, millest nähtuks, et võlgnik õpib eriala, millel ta kunagi ei kavatse tööle hakata. 11.2.

§ 47

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ta ei ole rikkunud

§ 47lg 2 sätestatud kohustust.

3/6 11.3.

§ 47lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks aruandeperioodil on olnud töövõimetoetus, vajaduspõhine õppetoetus ning tasemeõppetoetus. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on usaldusisikule loovutanud 985 eurot, millest usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid summas 886,50 eurot ning 98,50 eurot on jäetud usaldusisiku tasu katteks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 47lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

11.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 6 sätestatud kohustust.

11.5.

§ 49

lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
4. aprilli
5. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu
6. novembri
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli tervislikel põhjustel töötuks jäämine, mistõttu ei suutnud ta tasuda enam igapäevaeluga seotud jooksvaid kulusidki, rääkimata võetud laenukohustuste täitmisest. See sundis teda võtma üha uuesti ja üha suuremates summades laene. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et krediidiandjad ei ole kontrollinud võlgniku krediidivõimelisust, kes tervislikel põhjustel ei suutnud enam kanda igapäevaseid tarbimiskulusid ega jätkusuutlikult teostada laenude tagasimakseid. Seega ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ainuüksi tema enda igapäevaseks tarbimiskuludeks laenude võtmine, vaid sellele on kaasa aidanud krediidiandjate vastutustundetu laenamine ning võlgniku kohustustest vabastamisel on tegemist taolisel kujul laenu andmisel krediidiandjate äririski realiseerumisega. Riigikohus on asjas 2-14-21710 selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks on krediidivõtja vastu hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu
8. veebruari
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). 13.

§ 49

lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. 4/6 Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole tasunud arvestatavas ulatuses oma nõuet, mistõttu ei ole teda võimalik kohustustest vabastada. Kohus märgib siinkohal, et pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest arvestatava ulatuse tasumine on eelduseks eelkõige ennetähtaegse menetluse lõpetamise puhul mitte käesoleval juhul. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvelt ning näidanud sellega enda tahet nõudeid rahuldada. Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud kolme aasta jooksul oma

§ 47kohustusi nõuetekohaselt.

Kohus ei pea antud juhul põhjendatuks menetluse pikendamist. 14.

§ 49

lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. I.D tuleb

§ 49lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

15.

§ 50

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.

§ 49

lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud I.D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka I.D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17. Kuna kohus lõpetab I.D kohustustest vabastamise menetluse, tuleb X.V vabastada

§ 55

lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest I.D kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine 18.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.

1. a 88,60 eurot).
2. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 3 tundi tunnitasuga 66 eurot; kokku 198 eurot. 5/6 20.

§ 54lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Pankr

S § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub tasu välja maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga. Usaldusisiku tasule 198 eurot lisandub käibemaks 24%, s.o 47,52 eurot, kokku 245,52 eurot.

1. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku X.V Miti tasuks määrata 198 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 245,52 eurot.
2. Usaldusisiku tasu 98,50 eurot, sh käibemaks 19,06 eurot, tuleb hüvitada võlgnik I.D poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel, mis tuleb välja maksta OÜ Õigusbüroo Faktootum (rgkood 10609096) arvelduskontole EE
3. 23.

§ 54

lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et I.D-le tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 147,02 eurot, sh käibemaks 28,46 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6/6